3-2-3-7-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. mail 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 28. aprillil 1997. a. Eesti Liikluskindlustuse Fondi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Rapla Maakohtu 2. juuni 1995. a. otsuse Eesti Liikluskindlustuse Fondi hagis Johannes Nuga vastu tekitatud kahju 11 040 krooni hüvitamiseks. Eesti Liikluskindlustuse Fond (ELKF) maksis 27. aprillil 1994. a. Anneli Ilvesele välja kindlustushüvitise 9600 krooni seoses 28. märtsil 1994. a. toimunud liiklusõnnetusega, milles oli süüdi Johannes Nuga, kelle tsiviilvastutus seoses liikluskahju tekitamisega oli kindlustamata. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKS) §-le 18 lg 3 hüvitab ELKF kindlustamata sõidukiga tekitatud liikluskahju. Hageja taotles regressi korras kostjalt liikluskahju 9 600 krooni ja käsitluskulude 1 440 krooni väljamõistmist LKS § 29 lg 1 ja TsKS §-de 448, 458 ja 460 alusel. Rapla Maakohtu 2. juuni 1995. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sätestavad TsK § 448 ja 458 lepinguvälise kahju hüvitamise. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud ning TsK § 448 ja 458 kohaldamiseks puuduvad alused. Kannatanule hüvitise väljamaksmine on hageja kohustus, mis tuleneb LKS §-st 18 lg 3. Samal põhjusel ei kuulu kohaldamisele ka TsK § 460, kuna kostja õigus regressinõude esitamiseks tuleneb samast eriseadusest ning hageja esindaja ei ole tõendanud LKS §-s 29 lg 2 nimetatud aluseid kostja vastu nõude esitamiseks. Kohtuvigade parandamise avalduses palus ELKF maakohtu otsuse tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. ELKF leidis, et TsK § 460 on üldnorm, mille kohaselt isikul, kes on hüvitanud teise isiku poolt tekitatud kahju, on tagasinõude õigus (regress) selle isku vastu, väljamakstud hüvitise suuruses, kui seadusega ei ole kehtestatud teistsugust määra. Õnnetuse ajal kehtinud sätestas kindlustusandja regressiõiguse piiramise isiku vastu, kes on lepingulistes suhetes kindlustusandjaga. Sellekohane regressiõiguse piiramine ei olnud absoluutne, kuna seadusandja piiras regressiõigust vaid liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu, mitte aga muude kahjutekitajate vastu. lg 2 kehtestas omakorda eelneva lõike suhtes erandid, mis andis kindlustusandjale ja ELKF-le õiguse esitada regressinõudeid kahju tekitaja vastu, sõltumata tsiviilvastutuse kindlustamisest. lg 2 kohaselt oli kindlustusseltsil ja ELKF-l õigus esitada regressinõudeid sõidukijuhi vastu, kes oli tekitanud liikluskahju tahtlikult, juhtides sõidukit alkoholi- või narkootikumijoobes või olles muu tugevatoimelise aine mõju all või omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Seega ei ole lg 2 erisäte suhtes. Puudub mõistlik selgitus, miks peaks kindlustamata sõiduki omanik või juht olema vabastatud regressikohustusest juhul, kui kahju hüvitajaks on ELKF või kindlustusselts, kui muudel juhtudel ei ole regressiõigust piiratud. Kindlustusvõtja vastase regressiõiguse piiramine on õigustatud, kuna
regressiõigus välistatakse tasulise kindlustuslepinguga. Seega omab ELKF regressiõigust kindlustamata kahjutekitaja vastu, kelle eest ta on kannatanule hüvitanud tekitatud materiaalse kahju. Kolleegium leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. Liikluskahju tekkimise ajal kehtinud LKS § 29 lg 1 kohaselt ei olnud ELKF-l regressiõigust kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu. See tähendab, et isik, kelle sõiduk oli kindlustamata, pidi regressi korras vastutama ELKF-i ees tekitatud liikluskahju eest üldistel alustel TsK § 460 järgi, mille kohaselt ELKF-l , kes hüvitas kostja poolt tekitatud kahju, on tagasinõude õigus kostja vastu. LKS § 29 lg 2 sätestab vastutuse erandid sama paragrahvi lõikest 1 seoses autojuhi õigusvastase käitumisega, aga mitte erandi lähtudes sellest, kas auto suhtes oli liikluskindlustuse leping sõlmitud või mitte. Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg 2, kolleegium otsustas: Tühistada Rapla Maakohtu 2. juuni 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Eesti Liikluskindlustuse Fondile 5. märtsil 1997. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed: A. Kull, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.