lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-3-36-96

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 18.12.1996

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-3-36-96
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
18.12.1996
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
624
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
LKS § 29LoodusreservaatTsK § 460TsKS § 347

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-3-36-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus, 18. detsembril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja A. Kull, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 16. detsembril 1996. a. Eesti Liikluskindlustuse Fondi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. veebruari 1995. a. otsuse Eesti Liikluskindlustuse Fondi hagis Urmas Püti vastu 29 532 krooni hüvitamiseks. Võru-Väimela-Võru ringtee ristmikul toimus 6. detsembril 1993. a. liiklusõnnetus, milles sai kannatada Mart Astele kuuluv sõiduk. Võru Liikluspolitsei õiendi ja liiklusõnnetuse protokolli kohaselt tekitas Urmas Pütt liikluskahju süüliselt. U. Püti poolt juhitud sõiduki suhtes oli liikluskindlustuse leping sõlmimata. Eesti Liikluskindlustuse Fond (ELKF) maksis M. Astele 29. jaanuaril 1994. a. liikluskindlustuse hüvitise 25 680 krooni. Hagiavalduses Põlva Maakohtule palus ELKF mõista U. Pütilt TsK §-de 448, 458 ja 460 alusel välja 25 680 krooni ja rahandusministeeriumi

25.augusti 1993. a. määruse nr. 121 kohaselt kindlustusjuhtumi käsitluskulusid 3 852 krooni. Põlva Maakohus jättis 12. oktoobri 1994. a. otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et TsK § 460 lg. 1 näeb küll ette regressiõiguse isikule, kes on hüvitanud teise isiku poolt tekitatud kahju, kuid LKS § 29 lg. 2 sätestab kindlustusandja regressiõiguse sõidukijuhi vastu, kes on tahtlikult tekitanud liikluskahju. Kostja põhjustas liiklusõnnetuse ettevaatamatuse tõttu ja tema süü on hooletuse vormis. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja ELKF-i apellatsioonkaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt olid mõlemad liiklusõnnetuses kannatada saanud sõidukid kindlustamata ja õnnetuses mitte süüdi olnud poolele hüvitas kahjud Liikluskindlustuse Fond. Ringkonnakohus leidis, et LKS § 29 sätestab erinormi TsK § 460 suhtes. 2. lõikest ei tulene, et nimetatud säte kehtestaks erandid regressinõude osas ainult kindlustatud sõidukijuhi vastu. LKS §-s 9 on sätestatud kohustusliku liikluskindlustuse puudumise tagajärjed, mille kohaselt tuleb sõidukijuhil, olenevalt liikluskahju tekitamisest, tasuda kolme või kuue kordses ulatuses kindlustusmakse. Käsitluskulude osas hagi rahuldamata jätmine oli samuti põhjendatud, kuna rahandusministeeriumi määruse kohaselt võib käsitluskulusid võtta isikult, kelle vastu tekib kindlustusjuhtumiga regressiõigus või teiselt kindlustusandjalt. Kohtuvea parandamise avalduses palub Liikluskindlustuse Fond tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Avaldaja leiab, et ringkonnakohus on valesti tõlgendanud materiaalõiguse normi. sätestab regressiõiguse kahju tekitanud isiku vastu ning õnnetuse hetkel kehtinud kindlustusandja regressiõiguse piiramise. lg. 2 ei ole laiendava tähendusega erinorm suhtes lahus 1. lõikest. Koosvõetult jääb siiski kitsendavaks erinormiks suhtes, kuid üksnes kindlustusvõtja osas. Vastustaja kaebusega ei nõustu, pidades seda tõlgendust, mis ringkonnakohus andis LKS §-le 29, õigeks.
LKS § 29
TsK § 460
LKS § 29
LKS § 29
TsK § 460
LKS § 29
LKS § 29
TsK § 460

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel LKS § 29 väära tõlgendamise tõttu. Kahju tekitamise ajal kehtinud LKS § 29 lg. 1 piirab kindlustusseltsi ja liikluskindlustuse fondi regressiõigust vaid liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu. Isik kelle sõiduk oli kindlustamata, peab regressi korras vastutama kindlustusseltsi või liikluskindlustuse fondi ees kahju eest, mida ta põhjustas. Teda ei ole vabastatud regressi korras kahju hüvitamise kohustusest, sest TsK § 460 kohaselt on kindlustusandjal, kes on kahju hüvitanud, regressiõigus. Kahju tekitamises süüdiolev isik peab olenemata oma süü vormist vastutama, kuna on jätnud oma vastutuse kindlustamata. LKS § 29 lg. 2 ei kuulu selle vaidluse puhul kohaldamisele seepärast, et see on erinormina käsitletav LKS alusel kindlustatud isikute suhtes, kes üldjuhul sama paragrahvi esimese lõike alusel ei vastuta, kuid neilegi laieneb regressi korras vastutus LKS § 29 lg. 2 märgitud juhtudel. See lõige sätestab järelikult juhtumid, mille puhul kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja ei vabane regressi korras vastutusest kindlustusandja ees. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. veebruari 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Eesti Liikluskindlustuse Fondi kohtuvea parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Eesti Liikluskindlustuse Fondile 17. oktoobril 1996. a. tasutud kautsjon 295 (kakssada üheksakümmend viis) krooni 35 senti. Eesistuja J. Odar Liikmed: L. Laarmaa, A. Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.