lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-1135/5

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 19.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1135/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1082
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

19.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1135

Haldusasi

D.U kaebus Eesti Töötukassa 07.04.2026 otsuse nr TVH/26/014432 tühistamiseks ja kohustamisnõue

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – D.U Vastustaja – Eesti Töötukassa

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada D.U kaebus. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule

päeva jooksul kättetoimetamisest arvates.

Tallinna määruse

ASJAOLUD

1.Tallinna Halduskohtule saabus 16.04.2026 D.U (kaebaja) kaebus. Kaebaja palus kaebuses tühistada Eesti Töötukassa otsus, millega talle jäeti töövõime määramata ja töövõimetoetus määramata. Kuna kaebaja ei lisanud oma kaebusele vaidlustatavaid haldusakte, küsis kohus asjassepuutuvad dokumendid kohtunõude korras Eesti Töötukassalt (töötukassa). Töötukassa edastas kaebajat puudutava 07.04.2026 otsuse nr TVH/26/014432 ja 16.04.2026 läbivaatamata jätmise teate nr TVT/26/021115.
2.Kaebusest ja esitatud dokumentidest nähtub järgnev:
2.1.Kaebaja on kinnipeetav Tartu Vanglas.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.2.Kaebaja esitas 12.03.2026 töötukassale töövõime hindamise taotluse.
2.3.Eesti Töötukassa 07.04.2026 otsuse nr TVH/26/014432 otsusega nr TVH/25/042830 leidis töötukassa, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
2.4.Kaebaja esitas 12.03.2026 ka taotluse töövõimetoetuse määramiseks.

3-26-1135

2.5.Töötukassa jättis 16.04.2026 kirjaga kaebaja taotluse läbi vaatamata, kuna kaebaja oli posti teel esitatud taotlusel valinud töövõimetoetuse makseviisiks toetuse maksmine teise isiku arvelduskontole Eestis. Vastavalt töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 17 lõikele 2 makstakse töövõimetoetust vastavalt isiku soovile tema Eesti Töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse arvelduskontole Eestis maksja kulul. Kaebaja ei ole vormistanud teise isiku arvelduskontole maksmise avaldust Eesti Töötukassas ega pole esitanud Eesti Töötukassale elektroonilist avaldust või notariaalset avaldust. Puuduste kõrvaldamiseks saatis Eesti Töötukassa taotlejale kirjad posti teel 24.03.2026 nr TVT-26012258-1 ja posti teel 01.04.2026 nr TVT-26012258-2. Puuduste kõrvaldamise viimane tähtaeg oli 15.04.2026. Taotleja ei esitanud Eesti Töötukassale eelnimetatud kuupäevaks teise isiku arvelduskontole maksmise avaldust. Seega jättis Eesti Töötukassa 16.12.2025 kirjaga kaebaja taotluse töövõimetoetuse määramiseks läbi vaatamata.
2.6.Kohus küsis 08.05.2026 kohtunõudega kaebajalt teavet, mis eesmärgil kaebaja esitas taotluse töövõime hindamiseks ehk milleks on kaebajal vaja, et töötukassa tema vanglas oleku ajal tema töövõimet hindaks. Kohus palus kaebajal põhjendada, miks on töötukassa töövõime hindamise otsus tema jaoks oluline. Kohus märkis, et Kohtute Infosüsteemis leiduvatest andmetest nähtuvalt on praeguse seisuga kaebaja kõige hilisem vabanemise aeg 19.10.2029 ehk kaebaja ei ole lähitulevikus vanglast vabanemas. Kohus juhis kaebaja tähelepanu ka sellele, et isegi kui töötukassa hindaks tema töövõime osaliseks või puuduvaks, pole tal kinnipeetavana õigus saada töövõimehüvitist. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg 6 kohaselt ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all Kohus palus kaebajal vastata hiljemalt 15.05.2026. Kaebaja sai kohtunõude kätte 11.05.2026. Kaebaja kohtunõudele ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3.Kaebaja soovib oma kaebuses, et kohus tühistaks töötukassa otsuse, millega tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud ning jäeti talle töövõimetoetus määramata. Asja materjalidest nähtub, et 16.12.2025 kirjaga on töötukassa kaebaja taotluse töövõimetoetuse määramiseks läbi vaatamata jätnud, kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtaegselt taotluse puuduseid.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-i 21 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tagastan praegusel juhul kaebaja kaebuse.
5.Kaebaja viibib kinnipeetavana Tartu Vanglas. Kohtute Infosüsteemis leiduvatest andmetest nähtuvalt on kaebaja kõige hilisem vabanemise aeg 19.10.2029 ehk kaebaja ei vabane vangistusest lähimal ajal.
6.Kaebaja ei ole kaebuses põhjendanud, miks on töötukassa töövõime hindamise otsus on tema jaoks oluline. Kaebaja ei vastanud ka 08.05.2026 kohtunõudele. Kohtupraktikas on sedastatud, et TVTS-is sätestatud korras osalise või puuduva töövõime tuvastamine annab isikule õiguse töövõimetoetuse saamiseks, v.a erandjuhul näiteks karistuse kandmisel vanglas (TVTS § 12 lg 6). Seejuures ei too osalise või puuduva töövõime tuvastamine iseenesest kaasa piiranguid või keeldu tööle asumisele ega ka mitte isiku tööle määramisele vangistuse ajal. Nimelt ei näe vangistusseaduse § 37 lg 2 ega muu säte ette, et TVTS-is sätestatud korras osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral kinnipeetaval puuduks vanglas töötamise kohustus või et Eesti Töötukassa otsus oleks vangla arstile siduv kinnipeetava töövõimelisuse

3-26-1135 hindamisel1. TVTS ei ole mõeldud reguleerima kinnipidamisasutustes viibivate isikute tööle määramist ja tööst vabastamise aluseid ning neile sissetuleku tagamist tervislikust seisundist tuleneva töövõimetoetuse korral. TVTS alusel määratud puuduv töövõime ei välista isiku töötamist kinnipidamisasutuses ning seal kergemate tööde tegemist.

7.Olen seisukohal, et arvestades kaebaja viibimist vanglas, karistuse kandmise aega ning tema võimalusi saada kinnipeetavana vanglas tasuta sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ilma, et tal oleks hinnatud vähenenud töövõime, ei piirata kaebaja subjektiivseid õigusi vaidlustatud otsusega intensiivselt. Juhul, kui vangla alustab kaebaja vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlust (mis ilmselt ei toimu lähiajal) on kaebajal õigus pöörduda uuesti töötukassa poole töövõime hindamiseks.
8.Kuna töövõime hindamise tulemusel leidis töötukassa, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, siis ei ole kaebajal õigust saada ka töövõimetoetust. Isegi kui töötukassa oleks leidnud, et kaebaja töövõime on osaline või puuduv, siis ei ole kaebajal õigus saada töövõimetoetust, sest kaebaja viibib kinnipeetavana Tartu Vanglas. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg 6 kohaselt ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Seega ei riiva töövõimetoetuse mittemääramine või taotluse läbi vaatamata jätmine ka kaebaja õigusi.
9.Tutvunud praeguses menetlusstaadiumis vaidlusaluse töötukassa otsuse ja asja materjalidega ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise oleks tõenäoline. Kaebaja hinnangul on Eesti Töötukassa otsuse tegemisel teinud olulisi kaalutlusvigu ja Eesti Töötukassa otsus tuleks seetõttu tühistada ning kaebaja taotlus tuleb uuesti läbi vaadata. Kaebaja pole täpsustanud, millised need olulised kaalutlusvead on, kaebaja on viidanud sellele, et tal on diagnoositud narkomaania ning esineb vaimse tervise häireid. Kaebaja väitel on tema tegutsemis- ja ühiskonnaelus tegutsemine raskendatud ja seetõttu ka osaliselt piiratud. Kaebaja enda hinnang töövõimele lahkneb töötukassa hinnangust eelkõige vaimse võimekuse valdkonnas, muudes valdkondades pole kaebaja piiranguid märkinud. Asja materjalidest nähtub, et kaebajal on sõltuvushäire, mille ravimisega tegeleb vangla tervishoiuteenuseosutaja (psühhiaater), kes on koostanud kaebajale raviskeemi ja jälgib ravimite toimet. Vaidlustatud töötukassa otsuse kokkuvõttes on leitud, et taotlejal on kerged tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud töötukassa taotleja töövõime vähenemist.
10.Arvestades kaebaja olukorda kinnipeetavana ja töötukassa põhjendusi ei ole töötukassa oma otsust tehes ilmselgelt eksinud. Kohtul puuduvad ka andmed selle kohta, et kaebaja vanglas töötaks või sooviks tööle asuda. Kriminaalasja x-xx-xxx materjalidest nähtub, et kaebaja 23.03.2026 seisuga vanglas ei õpi ega tööta, taasühiskonnastavates tegevustes vanglas ei osale (23.03.2026 kohtuotsuse resolutiivosa päis).
11.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 21 tagastab kohus kaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)

Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2020. a otsus nr 3-17-2049, p 17,

3-26-1135

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja