2.JÀtta rahuldamata kaebaja 15.09.2025 taotlus tunnistada kinniseks ja piirata vastustaja ja tema esindaja juurdepÀÀsu kaebaja terviseandmetele.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada fĂŒĂŒsiliste isikute nimed tĂ€hemĂ€rgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale vĂ”ib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 pĂ€eva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.10.2025. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses mĂ€rkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nĂ”us kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni vĂ”ib esitada 14 pĂ€eva jooksul apellatsioonkaebuse kĂ€ttetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale vĂ”i ĂŒlejÀÀnud apellatsioonitĂ€htaja jooksul, kui see on pikem kui 14 pĂ€eva.
1.17.09.2024 kĂ€skkirjaga nr 1-24/1-2/407 kohaldas Tallinna Vangla vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel M.K suhtes tĂ€iendavaid julgeolekuabinĂ”udena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist (digitaalse kohtutoimiku lehekĂŒlg (dtl) 17-18).
2.19.09.2025 esitas M.K 17.09.2025 kÀskkirjale vaide, mis jÀeti 16.10.2024 vaideotsusega rahuldamata (dtl 33). Kaebaja jÀrgnevalt halduskohtusse kaebusega ei pöördunud.
3.19.09.2025 esitas M.K selgitustaotluse seoses lukustatud kambrisse paigutamisega, millele vastati vangla poolt 21.10.2024 kirjaga 5-18/24/19209-2 (dtl 45-48).
4.01.10.2024 kÀskkirjaga nr 1-24/1-2/428 lÔpetati kohaldamine tagasiulatuvalt alates 26.09.2025 (dtl 32).
M.K
suhtes
julgeolekuabinÔude
5.15.11.2024 esitas kaebaja Tallinna Vanglale taotluse (5-37/24/136-1) mittevaralise kahju hĂŒvitamiseks (dtl 35 jj) seoses 16.09.2024 kambrisse paigutamise ja kaasnenud piirangutega.
6.09.01.2024 jĂ€ttis Tallinna Vangla kaebaja kahju hĂŒvitamise taotluse rahuldamata (dtl 37 jj).
7.14.02.2025 registreeriti Tallinna Halduskohtus M.K kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hĂŒvitamise nĂ”udes. Kaebaja taotles algselt kahju hĂŒvitamist kohtu Ă”iglasel Ă€ranĂ€gemisel. Kaebaja ei olnud tasunud riigilĂ”ivu ega esitanud taotlust riigilĂ”ivust vabastamiseks.
8.18.02.2025 mÀÀrusega jÀttis kohus kaebuse kÀiguta ja kohustas kaebajat 3 tööpÀeva jooksul mÀÀruse kÀttesaamisest tÀpsustama, millist tervisekahju kaebajale vastustaja tegevus tÀpsemalt tekitas ja mis seda tÔendab. Kohus hoiatas, et kui kaebaja tÀhtaegselt puuduseid ei kÔrvalda, mÀÀrab kohus kaebuse teistkordsel kÀiguta jÀtmisel viivitamata tÀhtaja riigilÔivu tasumiseks.
9.19.02.2025 kell 08:59 sai kaebaja 18.02.2025 mÀÀruse kÀtte, kuid 03.03.2025 seisuga kohtule vastanud ega puuduseid kÔrvaldanud ei olnud.
10.03.03.2025 tegi kohus mÀÀruse, millega kohus jÀttis kaebuse teistkordselt kÀiguta, kuna kaebaja ei olnud kahju tekkimist pÔhjendanud (ei laiene riigilÔivuvabastus). Kaebajal tuli 3 tööpÀeva jooksul 03.03.2025 mÀÀruse kÀttesaamisest tasuda riigilÔiv summas 350 eurot vastavalt lisatud makseinfo lehele vÔi esitada menetlusabi taotlus riigilÔivust vabastamiseks.
11.04.03.2025 teavitas kaebaja kohut, et vastas kohtumÀÀrusele ja saatis kirja vÀlja tÀhtaegselt 25.02.2025. Vastuseks kohtunÔudele kinnitas seda ka 06.03.3025 Tallinna Vangla.
04.03.2025 saabus halduskohtusse kaebaja vastus kohtunÔudele.
13.07.03.2025 mÀÀrusega jÀttis kohus kaebuse uuesti kÀiguta (ei laiene riigilÔivuvabastus) ja mÀÀras, et kaebajal tuleb 3 tööpÀeva jooksul mÀÀruse kÀttesaamisest tasuda riigilÔiv summas 350 eurot vastavalt lisatud makseinfo lehele vÔi esitada menetlusabi taotlus riigilÔivust vabastamiseks.
14.10.03.2025 esitas kaebaja kaebuse muutmise taotluse, milles kaebaja soovis kahjunĂ”ude asemel esitada tuvastamiskaebuse: âTuvastada Tallinna Vangla (vastustaja) poolt kaebajale (M.K) tekitatud mittevaraline kahju, mis vĂ€ljendub kaebaja tervise kahjustamises, mis sai alguse kukkumisest 2022. aasta detsembris vastustaja poolt hallataval jalutusalal, kus oli jĂ€etud tegemata libedatĂ”rje, jĂ€tkus kaebajale esitatud kohustustustega raskusi kanda ning ĂŒmberpaigutamisega eraldatud ĂŒksikkambrisse 10-ks pĂ€evaks, 16/09/2024-26/09/2024, kus kaebaja oli sunnitud taluma Ă€ngistust, hapnikupuudust, valu ja hirmu.â Kaebaja ei olnud kahjunĂ”udelt riigilĂ”ivu tasunud ega menetlusabi taotlust esitanud.
15.14.03.2025 mÀÀrusega otsustas kohus keelduda kaebaja 10.03.2025 kaebuse muutmise vastuvÔtmisest. Kohus kohustas kaebajast 3 tööpÀeva jooksul mÀÀruse punkti 1 jÔustumisest tasuda riigilÔiv summas 350 eurot vastavalt lisatud makseinfo lehele vÔi esitada menetlusabi taotlus riigilÔivust vabastamiseks. Nimetatud mÀÀruse sai kaebaja kÀtte 18.03.2025 ja see on jÔustunud.
16.21.03.2025 esitas kaebaja uue avalduse, mida kohus mĂ”istab nii, et kaebaja jÀÀb siiski kahju hĂŒvitamise taotluse juurde kui soovib muuta nĂ”ude summat, milleks on nĂŒĂŒd 1000 eurot. Kaebaja viiteid sellele, et kaebaja ei ole suuteline riigilĂ”ivu tasuma, mĂ”istis kohus kui menetlusabi taotlust.
2 (10)
17.14.04.20205 mÀÀrusega jÀttis kohus kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja kaebuse uuesti kÀiguta ja kohustas kaebajat tasuma riigilÔivu riigilÔivuseaduse (RLS) § 60 lÔike 2 alusel. MÀÀrus on jÔustunud. 23.04.2025 tasus kaebaja riigilÔivu summas 30 eurot vastavalt 14.04.2025 mÀÀrusele.
18.06.05.2025 vĂ”ttis kohus menetlusse hĂŒvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4) Tallinna Vangla vastu summas 1000 eurot. Kohus selgitas, et kohus mĂ”istab kahjunĂ”uet peale korduvaid nĂ”uete muutmisi selliselt, et kaebaja taotleb, et kohus mĂ”istaks kaebajale vĂ€lja 1000 eurot mittevaralise kahju hĂŒvitise seoses vaimse- ja fĂŒĂŒsilise kahju tekitamisega, mille aluseks on jĂ€rgnevad asjaolud: kaebaja suhtes tĂ€iendavate julgeolekuabinĂ”ude kohaldamine, millega kaebaja paigutati lukustatud videovalvega kambrisse 16.09.2024-26.09.2024, keelati kehakultuuriga tegelemine ning piirati liikumis- ja suhtlemisvabadust, lisaks ei lubatud osaleda jumalteenistustel (1); kambri ebasanitaarsed tingimused (2).
04.06.2025 esitas Tallinna Vangla vastuse kaebusele.
20.25.08.2025 mÀÀras kohus asja lĂ€bi vaatamiseks kirjalikus menetluses, esitas vastustajale kĂŒsimused, mÀÀras seisukohtade esitamise ajad ning otsuse kuulutamise aja.
21.10.09.2025 tunnistas kohus Tallinna Vangla 08.09.2025 vastusena kohtunÔudele esitatud videokaamera salvestiste kuvatÔmmised kinniseks ning keelas kaebajal ja tema vÔimalikul esindajal videosalvestistega tutvuda ja saada nendest koopiaid.
15.09.2025 esitas kaebaja tÀiendavad seisukohad
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
23.Kaebaja taotleb, et kohus mĂ”istaks kaebajale vĂ€lja 1000 eurot mittevaralise kahju hĂŒvitise seoses vaimse- ja fĂŒĂŒsilise kahju tekitamisega, mille aluseks on jĂ€rgnevad asjaolud: kaebaja suhtes tĂ€iendavate julgeolekuabinĂ”ude kohaldamine, millega kaebaja paigutati lukustatud videovalvega kambrisse 16.09.2024-26.09.2024, keelati kehakultuuriga tegelemine ning piirati liikumis- ja suhtlemisvabadust, lisaks ei lubatud osaleda jumalteenistustel (1); kambri ebasanitaarsed tingimused (2). Kaebaja pĂ”hjendab oma seisukohti kaebuses ja tĂ€iendavates seisukohtades kokkuvĂ”tlikult jĂ€rgmiselt:
23.1.Kaebaja talus vaimseid ja fĂŒĂŒsilisi piinu vastustaja mÀÀratud keeldude ja piirangute tĂ”ttu. Sellele lisandus kahekordse kolimisega kaasnev raskuste kandmine, mis halvendas omakorda kaebaja tervislikku seisundit sedavĂ”rd, et kaebaja on sunnitud tĂ€naseni kasutama liikumisel abivahendit ja tarbima valuvaigisteid.
23.2.Kaebaja oli enne 16.09.2024 kambrisse paigutamist kukkunud ja kaebajal olid jĂ€tkuvad seljavalud. 16.09.2024 kutsus kaebaja korduvalt meedikut enda juurde ja palus abi, kuid seda ei vĂ”imaldatud. Kuigi kaebaja oli valudes, anti talle korraldus asjad pakkida ja kolida teise osakonda. Kaebaja paigutati ĂŒksikkambrisse, kus ootas laual tĂŒhi paber nĂ”usoleku andmiseks ja meditsiinilist abi ei antud.
23.3.18.09.2025 tekkisid kaebajal tÔsised hingamisraskused , tÔmblema hakkasid vasak kÀsi ja jalg, kaebaja sattus pannikase ja ta palus sisetelefoni teel abi. Saabusid valvurid ja pereÔde, kaebaja nÔudis arsti kutsumist. Kui meedik teisest majast saabus hakkas ka kaebaja hingamine normaliseeruma, kuna kambri uks oli avatud. 21.09.2025 vÔimaldati kaebajale perearst, kes mÀÀras ravi. 25.09.2025 taandus valu, kuid esinesid tugevad kÔrvalnÀhud. 26.09.2025 sunniti kaebaja taas kolima ja raskusi tassima. Probleemid ravi ja ravimite saamisega jÀtkusid.
23.4.Kaebaja paigutamine ĂŒksikkambrisse oli vastuolus pĂ”hiseaduse ja inimvÀÀrikuse pĂ”himĂ”tetega. Kaebaja saabus Tallinna Vanglasse depressiooni diagnoosiga, kuna ta elas vĂ€ga 3 (10)
raskelt ĂŒle oma lapse kaotust. Tallinna Vangla seisukoht oli, et vanglal on kĂ”ik ravivĂ”imalused olemas, mis nagu hiljem selgus, tegelikkusele ei vastanud. Kaebajale vĂ”imaldati kĂŒll regulaarselt kliinilise psĂŒhholoogi vastuvĂ”tul kĂ€imine, kelle arvamust oleks saanud vastustaja ka oma otsuse tegemisel, 16.09.2024, kĂŒsida ja arvestada. Tema kannetes ei leidu kordagi viidet kaebaja suitsiidikalduvusele. Kaebaja vĂ€ide on, et tĂ”ele ei vasta see, et kaebaja on 16.09.25 öelnud, et soovib ennast ĂŒles puua.
23.5.Kaebajale jumalateenistustel osalemise keelustamine oli tema usuvabaduse piiramine ja jumalateenistustel osalemise asendamine kohtumisega kaplaniga, kes kuulub teise konfessiooni, on kaudne sund kinnipeetava usuliste arvamuste ja veendumuste muutmiseks. Ei vasta tĂ”ele teave, vastustaja poolt 26.09.2024, kaebajale ĂŒksikkambris viibimise ajal, kaplaniga kohtumise korraldamise ja selle (kaplaniga hingehoidliku vestluse) toimumise kohta, kuna 26.09.2024 paigutati kaebaja ĂŒmber osakonda N3 (st ĂŒksikkambris viibimine lĂ”petati). Kaebaja kohtus 26.09.2024 oma isikliku kĂŒlalise, Metropoliit Stefanusega, kes on Eesti Apostliku Ăigeusu Kiriku pea ning kaebaja, kui Ă”igeusu kiriku kauaaegse liikme vaimne isa.
23.6.Kambri NK2-16 antisanitaarsed tingimused ei olnud inimvÀÀrsed elutingimused. Vastustaja vÀide, et vangla reageeris koheselt, kui kambri sanitaartingimustest teada sai ning hallitus ja mustus likvideeriti. Kaebaja poolt 16.09.2024 esitatud taotlus registreeriti alles 23.09.2024, s.o. 7 pÀeva hiljem, mÀrkega: aken vajab puhastamist ja sellega tegeletakse, mis kinnitab fakti, et 23.09.2024 oli hallitus ja mustus veel puhastamata.
23.7.Ei vasta tÔele, et enne lukustatud kambrisse paigutamist on kaebaja Àra kuulatud. Kaebaja palub kohtul pöörata tÀhelepanu taotluste ja vaiete esitamise, registreerimise ja vastamise kuupÀevadele.
23.8.Kaebaja saabus vanglasse 16.09.2022 tÀielikult töövÔimelise ja abivahendita liikuva inimesena, kuid vÀljus sealt ainult osalise töövÔimega ning abivahendit liikumiseks vajavana (abivahendit kasutab alates septembri lÔpust 2024). Seega on vastustaja kaebajale tekitanud mittevaralist kahju. Vastustaja seisukohad
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvÔtvalt jÀrgmistel pÔhjendustel:
24.1.Faktilised asjaolud ja kogutud tÔendid kÀesoleval juhul kaebaja viidatud Ôiguste riivele ei viita. Vangla jÀÀb 09.01.2025 vastuses nr 1-9/1-25/7-2 antud selgituste juurde.
24.2.Seoses tĂ€iendavate julgeolekuabinĂ”ude kohaldamisega ja videovalvega kambrisse paigutamisega ajavahemikul 16.09.2024â26.09.2024 selgitab vangla, et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) andmetel paiknes M.K ajavahemikul 13.06.-16.09.2024 viiendas ĂŒksuses eluosakonnas N5 kambris nr 2k-N5-4. JulgeolekuabinĂ”ude koaldamise vajaduse tingis M.K kĂ€itumine â vestluses vanglaametnikuga avaldas M.K, et kavatseb ennast ĂŒles puua. Vaidlust ei ole selles, et kambris oli sisse lĂŒlitatud videovalve. Seda tehti AS LÀÀne-Tallinna Keskhaigla korrektsioonilise meditsiini osakonna Ă”e S.N suunisel kaebaja suitsiidiohu tĂ”ttu. Vangla eesmĂ€rgiks oli kaitsta kaebaja elu ja tervist. Kaebaja vĂ€ljendas korduvalt, et vĂ”tab endalt elu. Sellistesse vĂ€ljaĂŒtlemistesse suhtub vangla ÀÀrmise tĂ”sidusega ning kohaldab kinnipeetavate elu ja tervise kaitseks vajalikke meetmeid. Suitsiidsete mĂ”tetega kinnipeetavat tuleb vanglal tĂ”husamalt jĂ€lgida ja seda on vĂ”imalik tĂ”husalt teha, kui kinnipeetav isoleeritakse eraldatud lukustatud kambrisse ja teda saab videokaameraga. Selliselt on vanglal vĂ”imalik koheselt reageerida, kui kinnipeetav endale viga hakkab tegema. Kuna kaebaja oli oma vaimse tervise probleemide tĂ”ttu paiknenud videovalvega lukustatud kambris ka varem, siis seda enam oli pĂ”hjust kahtlustuseks, et ta vĂ”ib ise endale ohtlik olla. Kaebaja suhtes rakendati vajalikke meetmeid senimaani, kuni tekkis veendumus, et ta ei asu endalt elu vĂ”tma.
4 (10)
24.3.Tallinna Vangla viienda ĂŒksuse valvur T.R on koostanud 16.09.2024 ettekande nr 1-249364, mille kohaselt vĂ€ljendas kaebaja vestluses korduvalt, et poob ennast ĂŒles. Esimesel korral oli vestluse juures ametnik ĂŒksi, kuid teisel korral oli öeldu tunnistajaks ka LÀÀne-Tallinna Keskhaigla Korrektsioonilise meditsiiniosakonna Ă”de P.J. Valvur T.R kandis kehakaamerat. 17.09.2024. a kĂ€skkirjast nr 1-24/1-2/407 tulenevalt kontrolliti videosalvestist ja salvestiselt kuuldus, et kinnipeetav ĂŒtleb vestluses ametnikule âOn selline tunne, et otsin millega end ĂŒles puua." ning vestluses pereĂ”ega. "Teate mida, ma ĂŒtlen teile ainult seda, et te leiate mind siit kĂ”lkumas, sest ma ei jaksa seda valu taluda. Sellised vĂ€ljaĂŒtlemisi pidi igal juhul vĂ”imaliku suitsiidiohuna kĂ€sitlema.
24.4.Enne lukustatud kambrisse paigutamist on kaebaja Ă€ra kuulatud. Vanglale teadaolevalt kaebaja 17.09.2024 kĂ€skkirja ega selle suhtes tehtud 16.10.2024 vaideotsust halduskohtus ei vaidlustanud. Samuti ei taotlenud kaebaja esialgse Ă”iguskaitse korras enda suhtes tĂ€iendavate julgeolekuabinĂ”ude kohaldamise ega videovalvega kambrist hoidmise lĂ”petamist. Seega ei ole vaide- ega kohtumenetluses M.K suhtes tĂ€iendavate julgeolekuabinĂ”ude kohaldamise kĂ€skkirja tĂŒhistatud ega rakendatud meetmete kohaldamist Ă”igusvastaseks tunnistatud.
24.5.Tervisekaardi vĂ€ljavĂ”ttest nĂ€htub, et kaebajal esines seljavalusid juba enne 16.09.2025. 08.10.2025 arsti vastuvĂ”tul olles seostas kaebaja valude sĂŒvenemist 04.09.2024 5 kg kasti tĂ”stmisega, mitte 16.09.2024 ja 26.09.2024 oma isiklike asjade kandmisega. Kaebaja ei pidanud oma isiklikke asju ĂŒhest kambrist teise liikumisel kĂ€es tassima, vaid ta sai kasutada asjade transportimiseks kĂ€ru.
24.6.Kaebaja kehakultuuriga tegelemise vĂ”imalust kĂŒll 17.09.2024 piirati, kuid see seisnes selles, et ta ei saanud minna spordisaali ega kasutada eluosakonnas spordivahendeid. Kehakultuuriga oli tal vĂ”imalik soovi korral tegeleda jalutuskĂ€ikude ajal jalutusboksis ja kambris. Vangiregistri andmetel oli kaebajal meditsiinilistel nĂ€idustustel kambris ka vĂ”imlemismatt. Tervise sĂ€ilitamiseks minimaalsel vajalikul tasemel saab kehakultuuriga tegeleda ka abivahenditeta.
24.7.Ajavahemikul 16.09.2024-26.09.2024 kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangu tĂ”ttu vangla kabelis usutalitustel kĂŒll kĂ€ia ei saanud, kuid ta sai siiski oma usulisi vajadusi rahuldada. Vangiregistri andmetel toimusid kaebajal 19.09.2024 ja 26.09.2024 hingehoidlikud vestlused kaplaniga. Samuti olid tal kambris soomekeelne Uus Testament, Eesti ApostlikĂigeusu Kiriku palveraamat, puidust ristiga palvehelmed ja kaks ikooni. Vastustaja hinnangul oli kaebajale usuliste vajaduste rahuldamiseks vĂ”imalus piisaval mÀÀral tagatud.
24.8.Vaidlust ei ole selles, et vangla peab tagama kinnipeetavale sellised kambri tingimused, mis ei kahjusta tema tervist. Samas on ka kinnipeetavatel kohustus hoolitseda oma kambri puhtuse ja korra eest.). Vangla ei eita, et kambris 2k-NK2-16 vajas aknalaud puhastamist, kuid probleemi ei eiratud, vaid sellega tegeleti. Vaideotsusest nÀhtub, et vangla reageeris koheselt, kui kambri sanitaartingimustest teada sai ning hallitus ja mustus likvideeriti sanitaartööde kÀigus 20.09.2025.
24.9.Kaebaja arusaam, et vangla on 17.09.2024 esitatud pöördumisele teinud 23.09.2024 mĂ€rke, et aken vajab puhastamist, on vÀÀr. 23.09.2024 on pöördumine nr 5-8/24/19253-1 dokumendihaldusprogrammis Delta registreeritud. Pöördumine on kaebajalt vastu vĂ”etud 17.09.2024 ja mĂ€rke akna puhastamise vajadusest tegi taotlusele inspektor-ĂŒksuse juhi abi Q.L samal pĂ€eval. Ka G.F 16.10.2025. a vastusest nr 5-8/24/19532- 2 ei saa jĂ€reldada, et kamber puhastati alles 16.10.2025, vaid kaebaja pöördumisele vastamise ajaks ei olnud see teema enam aktuaalne.
24.10.Hallitusest kambris ei saa veel automaatselt jÀreldada, et kambritingimused olid tervist kahjustavad. Kaebaja ei ole esitanud kohtueelses menetluses vanglale ega ole lisanud ka
5 (10)
kaebusele ĂŒhtegi tĂ”endit, mis tĂ”endaks, et kaebajale on tervisekahju tekkinud ja kahju tekkimine on pĂ”hjuslikus seoses kambri nr 2k-NK2- 16 olmetingimustega.
KOHTU PĂHJENDUSED
Kaebaja 15.09.2025 taotlus
25.Kaebaja palub alates 15.09.2025 tunnistada kinniseks ning keelata vastustajal ja temaga seotud isikutel tutvuda kaebusega esitatud kaebaja tervisandmeid sisaldavate dokumentidega, kuna need sisaldavad kaebaja kohta delikaatseid andmeid (dtl 189).
26.Kohus jÀtab kaebaja taotluse rahuldamata. KahjunÔude aluseks on kaebaja tervisele tekitatud vÀidetav kahju ning vastustajal ei ole vÔimalik kaebusele sisuliselt ilma kaebaja terviseandmeteta tutvumata vastu vaielda (HKMS § 88 lg-d 1 ja 2). Sealjuures ei teeni juurdepÀÀsupiirang enam eesmÀrki, kuna pooled on materjalidele tuginedes juba seisukohad esitanud. Kaebuse lahendamine
27.Vaidluse keskne kĂŒsimus on, kas kaebajale on tekitatud mittevaralist kahju, mis tuleks vanglal talle riigivastutuse seadusest (RVastS) lĂ€htuvalt hĂŒvitada seoses jĂ€rgnevate asjaoludega: kaebaja suhtes tĂ€iendavate julgeolekuabinĂ”ude kohaldamine, millega kaebaja paigutati lukustatud videovalvega kambrisse ajavahemikuks 16.09.2024-26.09.2024, keelati kehakultuuriga tegelemine ning piirati liikumis- ja suhtlemisvabadust, mille tulemusel ei saanud kaebaja osaleda jumalateenistustel (1); kambri ebasanitaarsed tingimused (2).
27.1.Isik, kelle Ă”igusi on avaliku vĂ”imu kandja Ă”igusvastase tegevusega avalik-Ă”iguslikus suhtes rikkunud, vĂ”ib nĂ”uda talle tekitatud kahju hĂŒvitamist, kui kahju ei olnud vĂ”imalik vĂ€ltida ega ole vĂ”imalik kĂ”rvaldada RvastS §-des 3, 4 ja 6 sĂ€testatud viisil Ă”iguste kaitsmise vĂ”i taastamisega (RvastS § 7 lg 1). FĂŒĂŒsiline isik vĂ”ib nĂ”uda mittevaralise kahju rahalist hĂŒvitamist sĂŒĂŒliselt vÀÀrikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse vĂ”tmise, kodu vĂ”i eraelu puutumatuse vĂ”i sĂ”numi saladuse rikkumise, au vĂ”i hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Kahju hĂŒvitamise eeldused seega haldusĂŒlesandeid tĂ€itva avaliku vĂ”imu kandja Ă”igusvastane tegu avalik-Ă”iguslikus suhtes, isiku subjektiivse Ă”iguse rikkumine, kahju tekitamine, pĂ”hjuslik seos Ă”igusvastase teo ja kahju tekkimise vahel, esmaste Ă”iguskaitsevahendite ammendatus ja mittevaralise kahju korral ka avaliku vĂ”imu kandja sĂŒĂŒ. KahjunĂ”ude rahuldamise eelduste tĂ€idetuse kontrollimisel pole oluline kontrolli jĂ€rjekord (RKHKo 20.02.2020 nr 3-16-226/45, p 17).
28.Kuigi kaebaja ei ole esmaseid Ôiguskaitsevahendeid (RvastS § 7 lg 1) julgeolekuabinÔude kohaldamise kÀskkirja vaidlustamisega kasutanud, leiab kohus, et see ei vÀlista kÀesoleval juhul koheselt kahjunÔude edasist menetlemist, kuna vÀidetava mittevaraline kahju tekkimisest vÔis kaebaja aru saada hiljem, s.o peale kÀskkirja vaidlustamise tÀhtaja möödumist. TÀiendavate julgeolekuabinÔude kohaldamine
29.Kohtule ei nÀhtu, et julgeolekuabinÔude kohaldamine (dtl 17) kaebaja suhtes VangS § 69 lÔike 1 alusel oleks olnud Ôigusvastane.
29.1.VangS § 69 lĂ”ike 1 kohaselt kohaldatakse tĂ€iendavaid julgeolekuabinĂ”usid kinnipeetavale, kes sĂŒstemaatiliselt rikub vangistusseaduse vĂ”i vangla sisekorraeeskirja nĂ”udeid, kahjustab oma tervist vĂ”i on suitsiidi- vĂ”i pĂ”genemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele vĂ”i vangla julgeolekule. TĂ€iendavaid julgeolekuabinĂ”usid vĂ”ib kohaldada ka raske Ă”iguserikkumise Ă€rahoidmiseks. VangS § 69 lĂ”ike 2 punktide 1, 3 ja 4 alusel on tĂ€iendavate julgeolekuabinĂ”udena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. 6 (10)
29.2.TĂ€iendavate julgeolekuabinĂ”ude kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusĂ”iguse alusel. KaalutlusĂ”igust tuleb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt teostada kooskĂ”las volituse piiride, kaalutlusĂ”iguse eesmĂ€rgi ning Ă”iguse ĂŒldpĂ”himĂ”tetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes pĂ”hjendatud huve. Sealjuures on kohtulik kontroll vangla tegevuse ĂŒle tĂ€iendavate julgeolekuabinĂ”ude kohaldamisel piiratud. Kohus saab kontrollida ĂŒksnes kaalumisvea esinemist tĂ€iendava julgeolekuabinĂ”u kohaldamise otsustamisel vĂ”i meetme valikul, kuid ei saa kontrollida tĂ€iendavate julgeolekuabinĂ”ude kohaldamise otstarbekust. TĂ€iendavate julgeolekuabinĂ”ude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on tekkinud pĂ”hjendatud kahtlus, et kaitstavat Ă”igushĂŒve vĂ”idakse kahjustada. TĂ€iendavate julgeolekuabinĂ”ude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe pĂ”hjal hinnangu, kas kaitstava Ă”igushĂŒve kahjustus on tĂ”enĂ€oline ( vtnt RKHKo 19.05.2017 nr 3-3-1-10-17, p-d 16-17). TĂ€iendavate julgeolekuabinĂ”ude kohaldamine on seotud VangS § 69 lĂ”ikes 1 sĂ€testatud alustega (st eeskĂ€tt oht enda, teiste vĂ”i vangla julgeolekule) ning VangS § 69 lĂ”ike 3 kohaselt lĂ”petatakse tĂ€iendavate julgeolekuabinĂ”ude kohaldamine, kui langevad Ă€ra nende kohaldamise tinginud asjaolud. Kui seda ei tehta, on kinnipeetaval Ă”igus pöörduda vangla poole menetluse uuendamise ja kĂ€skkirja kehtetuks tunnistamise taotlusega. Seega ei ole tĂ€iendavate julgeolekuabinĂ”ude raames eraldatud lukustatud kambris viibimise kestust vĂ”imalik ette nĂ€ha, kuna see sĂ”ltub jĂ€tkuvast ohu esinemisest (RKHKo 04.06.2018 nr 3-15-2943/85, p 16.).
30.Tallinna Vangla 17.09.2024 kÀskkirjas (dtl 17-18) kajastatud julgeolekuabinÔude kohaldamise pÔhimotiivid ja kaalutlused on piisavalt arusaadavad ja jÀlgitavad. Samuti on vangla hinnanud kÀskkirja aluseks olevaid tehiolusid Ôigesti:
30.1.Esitatud tĂ”enditest nĂ€htub selgelt, et kaebaja Ă€hvardas enesevigastamisega 16.09.2024 (dtl 28, 36, 148,157). Oma tervise kahjustamine ja/vĂ”i oma elu ohustamine on VangS § 69 lĂ”ikes 1 otsesĂ”nu nimetatud tĂ€iendavate julgeolekuabinĂ”ude kohaldamist lubava asjaoluna. Kohtule ei nĂ€htu julgeolekuabinĂ”ude kohaldamise otsustamisel vĂ”i meetme valikul oleks vangla ilmselgelt jĂ€tnud mĂ”ne tĂ€htsust omava asjaoluga arvestamata vĂ”i tuginenud ebaĂ”igele kaalutlusele â vangla tugineb kaebaja enda ĂŒtlustele raske tagajĂ€rje Ă€rahoidmiseks. Siinjuures on kaebaja vĂ€ited vastuolulised, sest algses kaebuses kaebaja eitab öeldut (dtl 8), kuid hiljem kĂ€sitleb enda öeldut tagantjĂ€rele ahastava ĂŒtlusena (dtl 36). See siiski vangla Ă”igust reageerida ei mĂ”juta, kuna vangla ei pea Ă€ra ootama raske tagajĂ€rje saabumist, vaid tegutsema ennetavalt. Kohus arvestab, et julgeolekuabinĂ”ude kohaldamise valikut Ă”igustab kĂ€esoleval juhul ka see, et kaebaja oli oma vĂ”imaliku suitsiidikatse tĂ”ttu paigutatud videovalvega lukustatud kambris ka varem (dtl 146).
30.2.JulgeolekuabinÔude kohaldamisel piirati ka kaebaja tegelemist kehakultuuriga. Kinnipeetavale tagatakse vÔimalus kehakultuuriga tegelemiseks (VangS § 55 lg 1). Kaebaja nimetatud Ôigust piirati julgeolekuabinÔude kohaldamisel sellega, et kaebaja ei saanud minna spordisaali ega kasutada eluosakonnas spordivahendeid. Vastustaja on selgitanud, et kehakultuuriga oli kaebajal vÔimalik soovi korral tegeleda jalutuskÀikude ajal jalutusboksis ja kambris. Vangiregistri andmetel oli kaebajal meditsiinilistel nÀidustustel kambris ka vÔimlemismatt (dtl 155), kaebaja seda ei vaidlusta (dtl 192). Arvestades, et meetme kohaldamise eesmÀrk oli kaebaja enda elu ja tervise kaitse, saab proportsionaalseks pidada spordisaali ja spordivahendite kasutamise piiramist, kuna vÀlistatud ei ole, et kaebaja vÔinuks ennast nendega kahjustada.
30.3.Kaebajal piirati ka vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, mille tulemusel ei saanud kaebaja osaleda jumalateenistusel. Vanglateenistus tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise (VangS § 62 lg 1). Arvestades, et kĂ€skkirja eesmĂ€rk on selgelt kaebaja elu ja tervise kaitse, on liikumisvabaduse piiramine proportsionaalne meede. Kinnipeetavale ei tulene VangS §-st 62 subjektiivset Ă”igust nĂ”uda vanglalt tema jumalateenistusele viimist igal pĂŒhapĂ€eval. Kaebaja peab paratamatult leppima kinnipeetavana sellega, et usuliste vajaduste 7 (10)
rahuldamine vanglas ei saa toimuda samal viisil kui vabaduses viibides, vaid, et ta on ka selles osas allutatud vangla reeglitele ja korrale (TrtRnKm 10.10.2018 nr 3-18-1576/15, p 14). Eelnevat ei muuda ka kaebaja viidatud vangla kodukorra punktid (dtl 192).
30.4.Kaebaja vaidleb vastu, et kambris oli tal vĂ”imalik usulisi vajadusi rahuldada, sh vestlustes kaplaniga (dtl 191-192). Materjalidest nĂ€htub, et vangla on viidanud, et kaebaja juures kĂ€is kaplan 19.09.2024 ja 26.09.2024 (dtl 48). Kaplaniga kohtumist kinnitab vangiregister vaid 26.09.2025 (dtl 168), kuid see ei tĂ€henda, et kaebaja Ă”igusi oleks tingimata ĂŒlemÀÀra riivatud. Kaebaja vĂ€ide (dtl 192), et teise konfessiooni kuuluva kaplaniga kohtumine on talle kahju tekitanud, on uus kahjunĂ”ude asjaolu, mis ei kattu algse kahjunĂ”udega.
30.5.TĂ”enditest nĂ€htub, et kaebaja oli antud vĂ”imalus omapoolse arvamuse esitamiseks juba kambrisse paigutatult kuni Ă”htuse loenduseni 16.09.2025 (dtl 16 ja 18). Hilisema vaide esitas kaebaja vanglale 19.09.2024 (dtl 21 jj) ning selgitustaotluse samuti 19.09.2025 (dtl 45-48). Seega on enne haldusakti andmist kuulatud kaebaja Ă€ra, VangS ei nĂ”ua, et enne julgeolekuabinĂ”ude faktilist kohaldamist edasilĂŒkkamatul juhul (VangS § 69 lg 4, dtl 17) tuleks kĂŒsida isiku arvamust. See ei vĂ”imaldaks ohule ka vahetut reageerimist.
Kohtule ei Àratuntav, et kaebajale oleks vÀidetav kahju tekkinud.
31.1.Kaebaja viitab seoses kambrisse paigutamisega vaimsetele â ja fĂŒĂŒsilistele piinadele, pĂ”hjendamatutele kannatustele. Kaebaja viitab, et kahjuks on see, et ta on sunnitud kasutama liikumisel abivahendit ja tarbima valuvaigisteid. Kaebaja pĂ”hjendas 21.03.2025 avalduses tĂ€iendavalt varasemale, et kaebaja oli sunnitud taluma Ă€ngistust, hapnikupuudust, valu ja hirmu, mis kahjustasid kaebaja nĂ€rvisĂŒsteemi ja liikumisvĂ”imet. Kaebaja on veel tĂ€psustanud, et vangla tegevuse tulemusel on tarvilik on abivahend ja valuvaigistid. Kohus juhib tĂ€helepanu, et kaebaja tarbis valuvaigisteid juba varem. Lisaks on kaebaja esitatud lisadest nr 9 ja 10 (dtl 28-31) nĂ€htav, et kaebajale vĂ”imaldati meditsiinilist abi- ja mÀÀrati ka ravi. Kaebaja tervist hindas enne julgeolekuabinĂ”ude kohaldamist 16.09.2024, 17.09.2024 tervishoiutöötaja, hilisemalt 18.09.2024, samuti 21.09.2024, 23.09.2024 (dtl 28-31). Kaebaja enda esitatud terviseandmetest ei nĂ€htu tervise halvenemist kambrisse paigutamisest tulenevalt. Esitatud andmetest nĂ€htub, et kaebajale on jooksvalt vĂ”imaldatud meditsiinilist abi, kaebaja ei ole rahul raviskeemiga. Sealjuures on kaebaja keeldunud raviskeemi jĂ€rgimisest ja mÀÀratud ravimite manustamisest (dtl 183-84). Puuduvad viited sellele, et kohaldatud meetmed mĂ”jutaks kaebaja tervist viisil, mis tinginuks nende ĂŒmberhindamise vajaduse. 18.09.2024 anamneesist (dtl 28-29) nĂ€htub, et kaebaja pole rahul saadud raviga juba varasemast ajast. Kaebaja lĂ€biv rahuolematus saadud raviga nĂ€htub ka kaebusest ja kaebuse tĂ€iendusest. Ka see nĂ€itab, et kaebaja vaevused tervisega seoses on pidevad ega ole vahetult seotud julgeolekumeetmete kohaldamisega. Vangla on vastuses kahjunĂ”udele selgitanud (dtl 38), et kaebajale ei ole alates septembrist liikumise abivahendeid nĂ€idustatud ja see on kooskĂ”laline asja juurde kaebaja pool esitatud tema enda terviseandmetega (dtl 28-31, 81-82).
31.2.Esitatud kaebaja tervisandmed ei kinnita, et kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise piiramine vĂ”i jumalateenistusel osalemise piiramine eraldiseisvalt vĂ”i kogumis kaebaja tervisele vĂ”i vaimsele tervisele kahju tekitanud oleks. Ăksnes asjaolu, et kaebaja ei saanud tegeleda soovitud tegevusega ja kaebaja tervisemured olid jĂ€tkuvad, ei ole kĂ€sitletav mittevaralise kahjuna.
31.3.Kaebaja poolt esitatud Töötukassa otsus, millega tuvastati osaline töövÔime (dtl 194), ei kinnita, et kaebaja piirangud oleksid mingilgi viisil tingitud vangla tegevusest kaebaja kambrisse paigutamisel ja sellega kaasnevatest piirangutest.
31.4.KokkuvÔttes puudub vangla tegevuses julgeolekuabinÔude kohaldamisel Ôigusvastasus ja vÀidetava kahju tekkimine ei kambrisse paigutamisest ega konkreetsete meetmete kohaldamisest ei ole tÔendatud. Johtuvalt on pÔhjusliku seose nÔue tÀitmata. 8 (10)
Kambritingimused
32.Pooled ei vaidle, et vanglal on kohustus tagada vanglas sanitaarsed kambritingimused. Kaebaja esitas nii 16.09.2024 Àrakuulamisel (dtl 16) kui ka 17.09.2024 eraldi seisukohas palve kambris ebasanitaarne olukord (hallitus) kÔrvaldada (dtl 19). Vangla on ka nÔustunud, et kaebaja kambris vajas aknalaud puhastamist (dtl 155). Vangla on ka nÔustunud, et kambris oli hallitus (dtl 34). Vangla on esitanud tÔendid selle kohta, et vangla tegi kambris nr 2k-NK2-16, kus paiknes kaebaja, sanitaartöid 20.09.2024 (dtl 180 jj). 23.09.2024 on pöördumine nr 58/24/19253-1 dokumendihaldusprogrammis Delta registreeritud.
33.VangS § 41 lĂ”ikest 1 tuleneb, et kinnipeetavat tuleb kohelda viisil, mis austab tema inimvÀÀrikust ning kindlustab, et karistuse kandmine vĂ”i vahi all viibimine ei pĂ”hjusta talle rohkem kannatusi vĂ”i ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Euroopa InimĂ”iguste Kohtu (EIK) seisukohtadest tuleneb, et kui riik jĂ€tab inimese vabadusest ilma, vĂ”tab ta endale ka vastutuse tagada piisaval mÀÀral tema tervise kaitse. Seega tuleb kinnipidamistingimuste Ă”iguspĂ€rasuse hindamisel arvesse vĂ”tta ka konkreetse kinnipeetava terviseseisundit ning oluliste terviseprobleemide kĂ€es kannatav kinnipeetav tuleb paigutada karistust kandma tingimustesse, mis ei pĂ”hjusta tema terviseprobleemide Ă”igusvastast sĂŒvenemist. Terviseprobleemidega kinnipeetava puhul on ĂŒheks oluliseks kaalutluseks, millest tema paigutamisel tuleb lĂ€htuda, tema tervise kaitsmise vajadus. Seejuures vĂ”ib olla Ă”igusvastane ka vangla selline tegevus, mis pĂ”hjustab olulise ohu kinnipeetava tervisele (RKHKo 05.12.2012. nr 3-3-1-57-12, p-d 10, 11, 12 ja seal viidatud EIK praktika).
34.Kuigi hallituse tulemusena vĂ”ib inimese tervisele kahju tekkida, ei saa seda siiski eeldada (vt Terviseameti selgitused seoses sisekliima, hallituse ja liigniiskusega). Kaebaja tervisandmetest ei nĂ€htu pĂ”letikud, allergia ja tundlikkus, ning Ă€rritused vĂ”i mĂŒrgistusnĂ€hud. Kambri tingimuste osas ei ole kaebaja esitanud selgitusi ega tĂ”endeid, kuidas selle tulemusel sai tekkida kaebajale valu vĂ”i muud tagajĂ€rjed tervisele, mida kaebaja kirjeldanud on. Kaebaja on kirjeldanud hingamisraskusi kuid selgitab seda hirmuga ja samas normaalse hingamise taastumist meediku saabumisega (dtl 5). Seega ei ole kaebaja ise algselt vĂ€lja toonud hingamisraskuste seost hallitusega. Kaebaja vĂ€ited on ĂŒldsĂ”nalised ja tĂ”endamata.
35.TĂ€pset piiri, mil seadusliku kinnipidamisega kaasnevad tavapĂ€rased kannatused lĂ€hevad ĂŒle inimvÀÀrikust alandavaks kohtlemiseks, pole vĂ”imalik mÀÀrata. See sĂ”ltub mitmetest asjaoludest, muuhulgas seesuguse kohtlemise kestusest, selle fĂŒĂŒsilisest ja psĂŒĂŒhilisest mĂ”just, mĂ”ningatel juhtudel ka kannatanu isiku eritunnustest ning muudest kinnipidamise tingimustes (RKPSJKo 20.06.2014 nr 3-4-1-9-14, p 36). Kuigi ebasanitaarne kamber tulenevalt hallitusest vĂ”ib olla teatud tingimustel vÀÀrikust alandav, ei saa kaebaja viibitud pĂ€evade arvu (16.09.2025-26.09.2025) ĂŒhes vangla tegutsemise kiirusega (sanitaartööd 21.09.2025) jaatada, et kinnipidamisega kaasnevad tavapĂ€rased kannatused oleks ĂŒle lĂ€inud inimvÀÀrikust alandavaks kohtlemiseks.
36.Kohus juhib tÀhelepanu, et on kaebajale kahju tÔendamise vajadust kÀesolevas menetluses korduvalt selgitanud (dtl 63 jj, dtl 88 jj, dtl 106 jj, 162 jj). KokkuvÔte ja menetluskulud
Eeltoodust tulenevalt jÀtab kohus kaebuse rahuldamata.
38.Kuna kaebus jÀÀb rahuldamata, siis jÀÀvad kaebaja enda kantud menetluskulud tema enda kanda ning neid ei hĂŒvitata. Vastustaja vĂ”imalikud kulud jÀÀvad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
39.Kohus asendab avaldatavas lahendis fĂŒĂŒsiliste isikute nimed tĂ€hemĂ€rkidega. Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada pĂ”hjendatud taotlus, mille kohus lahendab mÀÀrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6). 9 (10)
(allkirjastatud digitaalselt)
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.