lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-2806/8

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 01.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-2806/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
01.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1335
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 2, 3, 5Esialgne õiguskaitseHKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 55 lg 2Avalduse puuduste kõrvaldamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

01.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2806

Haldusasi

X. X (X) esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta X. X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA SENINE MENETUSKÄIK

1.X. X (taotleja) viibib Tallinna Vanglas kinnipidamisel ning 26.08.2025 on Tallinna Halduskohtule saabunud tema esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus. Taotluses palub X. X EÕK korras enda haiglaravile saatmist, et arstide jälgimise all leida ja paika panna sobilik raviskeem, viidates, et vangla sellist võimalust ei paku ning tema elu on ohus tulenevalt vaimsetest probleemidest. Sellekohane Lääne-Tallinna Keskhaiglale esitatud taotluse menetlemine võtab kaua aega.
2.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohus esitas 26.08.2025 Lääne-Tallinna Keskhaiglale (LTKH) ja Tallinna Vanglale kohtunõude, mille kohaselt tuli neil hiljemalt 28.08.2025 esitada seisukoht X. X EÕK taotlusele.
3.LTKH esitas 28.08.2025 seisukoha X. X EÕK taotlusele, milles leidis, et see pole põhjendatud. LTKH on isikule vaimse tervise abi taganud. X. X on viibinud korduvalt psühhiaatri ja vaimse tervise õe vastuvõttudel. X. Xle varasemalt määratud raviga jätkatakse ja ta on registreeritud psühhiaatri vastuvõtule 37. nädalal. X. X ei ole haiglale teada andnud soovist statsionaarsele ravile suunamiseks ning selle üle saab otsustada arst X. X sooviavalduse alusel tulevasel vastuvõtul.

3-25-2806

4.Tallinna Vangla esitas oma seisukoha 28.08.2025 ning leidis, et X. X EÕK tuleb jätta läbi vaatamata. Vangla märkis, et patsiendi terviseseisundit saab kirjeldada ja ravivajadust hinnata LTKH, kes osutab Tallinna Vanglas tervishoiuteenust. Samal ajal ei ole vanglal põhjust kahelda LTKH tervishoiuteenuse osutajate pädevuses või muul põhjusel seada kahtluse alla seniste raviotsuste õigsust. X. X on taotlenud enda statsionaarsele psühhiaatrilisele ravile suunamist, mille vajaduse hindamine on tervishoiuteenuse sisuküsimus ja mille üle saab otsustada ainult tervishoiutöötaja. Ka kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et kinnipeetav ei saa nõuda endale meelepärast raviteenust. Kuivõrd X. X ei saa nõuda endale meelepärase raviotsuse tegemist ning kohtulahendiga ei saaks määrata patsiendile ravi, on käesoleval juhul tegemist olukorraga, mida kirjeldavad HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2. Vangiregistri kannetest nähtuvalt ei ole kaebaja väljaspool tervishoiutöötajate tegevusvälja. Vanglale teadaolevalt on planeeritud X. Xle uus arsti vastuvõtuaeg, mistõttu poleks antud juhul eesmärgipärane ka võimalik kaebaja kohustamisnõue vastuvõtuaja määramiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Kohus märgib esmalt, et X. X ei ole EÕK taotluse esitamisel tasunud riigilõivu seaduse §-s 60 lg 6 ette nähtud riigilõivu summas 20 eurot.
6.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. EÕK taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus EÕK määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja EÕK määruse ettenähtavaid tagajärgi. EÕK taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust (HKMS § 249 lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (HKMS § 249 lg 3). Taotluse lubatavuse eeldusteks on muuhulgas, et kohtule on esitatud taotlusega seotud kaebus või haldusorganile vaie, põhivaidluse ese kuulub halduskohtu pädevusse ja taotlus on lubatav põhivaidluse esemest tulenevalt.
7.Kohtu hinnangul ei ole X. X esitatud EÕK taotluse puhul täidetud EÕK lubatavuse eeldused ning taotlusel esinevad puudused ei ole kõrvaldatavad, mistõttu tuleb EÕK taotlus jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. EÕK funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. EÕK taotluse saab esitada kas kohtule esitatud kaebuse tagamiseks või vaidemenetluse ajal vaide tagamiseks (HKMS § 249 lg 5). X. X taotluse sisust ning LTKH ja Tallinna Vangla 28.08.2025 seisukohtadest nähtuvalt ei toimu antud juhul vaidemenetlust, seega ei ole tegemist EÕK taotlusega vaidemenetluse ajal. X. X taotlusest ei nähtu ka, et ta sooviks EÕK taotlusega samaaegselt esitada kaebuse. Sellest nähtub üheselt vaid taotlus EÕK rahuldamiseks, mille eesmärgiks on, et taotleja saadetaks haiglaravile, leidmaks ja panemaks paika arstide järelevalve all sobilik raviskeem. Eelnevast lähtuvalt on täitmata EÕK taotluse lubatavuse eeldus, et kohtule oleks esitatud taotlusega seotud kaebus või haldusorganile vaie.
8.Kohtu hinnangul ei ole EÕK taotlus lubatav ka põhivaidluse esemest tulenevalt, kui taotleja täiendaks taotlust kohustamiskaebusega. Seetõttu jätab kohus EÕK taotluse kohe läbi vaatamata ega pea vajalikuks jätta taotlust puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks ja EÕK eelduseks oleva kaebuse esitamiseks) käiguta. 2(4)

3-25-2806

9.Kohus selgitab, et taotleja on soovinud EÕK korras enda haiglasse saatmist viidates psühhiaatrilise ravi vajadusele, seega oleks tema võimalik kaebuse nõue LTKH kohustamine suunata taotleja statsionaarsele psühhiaatrilisele ravile. Tallinna Vangla on õigesti viidanud, et statsionaarse ravi vajaduse üle saab otsustada tervishoiutöötaja ning lähtuvalt senisest kohtupraktikast puudub patsiendil õigus nõuda endale meelepärast raviteenust. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.01.2010 määruse nr 330 „"Vangistusseaduse" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg-le 2 otsustab tervishoiuteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse vangla või arestimaja volitatud tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Riigikohus on selgitanud, et kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiinilisi uuringuid või ravi enda soovi järgi.1 Seega saab tervishoiutöötaja otsustada taotleja statsionaarsele ravile suunamise vajalikkuse ja konkreetsete ravimeetodite üle vastavalt arstiteaduse reeglitele ja kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enesele meelepärast ravi. Kuivõrd haiglaravi vajaduse üle otsustamine väljub halduskohtu pädevusest, kuuluks sellekohane kohustamiskaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele.
10.Taotlejal on võimalik nõuda tervishoiutöötaja vastuvõttu, et tema tervislik seisund ja senine raviplaan üle vaadataks ning otsustataks sobiva ravi üle. LTKH-lt ja Tallinna Vanglalt 28.08.2025 saadud seisukohtade alusel ei ole kohtul alust kahelda, et taotlejal on seni vaimse tervise abi ja ravi saanud. Taotlejale on aasta tagasi määratud psühhiaatri poolt ravi, millega jätkatakse ning taotleja on käesoleval aastal korduvalt viibinud aprillist kuni juuli keskpaigani psühhiaatri ja vaimse tervise õe vastuvõttudel (kokku 12-l korral), kus ei ole teada andnud oma soovist statsionaarsele ravile suunamiseks 2. Kuivõrd taotleja on ka uuele psühhiaatri vastuvõtule juba registreeritud 37. nädalal3, kus ta saab oma soovi avaldada, misjärel saab arst selle üle otsustada, langeb ära vajadus vastava kohustamisnõude (määrata vastuvõtuaeg) esitamiseks kohtumenetluses. Sellise nõude esitamisel kuuluks see kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele, sest vastuvõtuaeg on juba olemas. Kohtu hinnangul ei saa vastuvõtuaega 37. nädalal (8-14. september) pidada ebamõistlikult kaugel olevaks. Pigem toimub vastuvõtt teiste üldises järjekorras vastuvõttu ootavate patsientidega võrreldes lühema ooteajaga. Seega ei saaks antud juhul ka kohustamisnõue vastuvõtuaja määramiseks olla vaidluse esemeks, mis tingiks EÕK taotluse lubatavuse.
11.Kohus märgib täiendavalt, et taotleja on kahtlemata toonud esile asjaolud, mis näitavad vajadust pöörata enam tähelepanu tema tervislikule seisundile ja heaolule vanglas viibides. Kohus võtab siinkohal arvesse, et nii Tallinna Vangla kui ka LTKH on teadlikud taotleja olukorrast ning on hiljemalt koos kohtunõudega teada saanud taotleja soovist statsionaarsele ravile suunamiseks ja selle põhjendustest. Kumbki ei ole neid asjaolusid arvesse võttes pidanud siiski EÕK taotlust põhjendatuks ning on seega võimalikke taotlejaga seonduvaid riske kaaludes leidnud, et taotlejale käesoleval hetkel tagatud ravi ja abi jätkamine ning planeeritav vastuvõtt on tema õiguste kaitse tagamisel piisavad. Kuivõrd LTKH-l vanglas tervishoiuteenuse pakkujana on pädevus ja kohustus anda hinnanguid patsiendi terviseseisundi osas ja teha neist lähtuvaid raviotsuseid ning vanglal kohustus seda võimaldada ja tagada vanglas viibijate elutingimused ja heaolu, ei ole kohtul praegusel juhul kõiki asjaolusid arvesse võttes põhjust kahelda, et taotleja õigused ja huvid oleksid piisava kaitseta.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.03.2019 otsus nr 2-15-18182, p 10 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 28.08.2025 vastus kohtunõudele nr 2-12/634-2

Samas

3(4)

3-25-2806

12.Kokkuvõtlikult, kuivõrd taotleja EÕK taotluse eeldused on käesoleval juhul täitmata ning EÕK taotlus ei ole seeläbi lubatav ja taotlusel esinevad puudused ei oleks ka taotluse käiguta jätmisel kõrvaldatavad, jätab kohus X. X EÕK taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
13.Kuivõrd taotleja ei ole riigilõivu tasunud, ei tõusetu antud juhul selle tagastamise küsimust.
14.Määruse avaldamisel tuleb taotleja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja