lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-2761/28

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 22.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2761/28
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1766
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineTVTS § 2 lg 2Õigustatud isikudHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 184Vastuapellatsioonkaebuse esitamineHKMS § 81 lg 4Võõrkeelsed dokumendidTuMS § 6 lg 1ResidentVMS § 3

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 883/2004Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004, 29. aprill 2004, sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2761

Haldusasi

X. X kaebus Eesti Töötukassa 12.09.2023 otsuse nr TVH/23/034020 ja 06.11.2023 vaideotsuse nr VO/23/2719 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tagastada X. Xle võõrkeelsed tõendid (dtl 227–233).

Tagastada Eesti Töötukassale korduv dokument (dtl 203–209).

3.Rahuldada X. X kaebus osaliselt. Tühistada Eesti Töötukassa 12.09.2023 otsus nr TVH/23/034020 ja 06.11.2023 vaideotsus nr VO/23/2719.

Jätta X. X kaebus muus osas rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.09.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 04.09.20263-26-2541/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-1453/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.08.20263-26-128/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-2006/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-24-1169/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 116
HKMS § 116

3-23-2761

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X. X (kaebaja) esitas 16.08.2023 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise taotluse (dtl 5–12).
2.Vastustaja tuvastas 12.09.2023 otsusega nr TVH/23/034020 (dtl 19–21) kaebajal osalise töövõime kestusega 5 aastat perioodil 21.08.2023–20.08.2028. Kaebajal esineb mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mis on põhjustatud psüühika- ja käitumishäirest ning närvisüsteemihaigusest. Kaebajal esinevad mõõdukad tegutsemispiirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mis on põhjustatud psüühika- ja käitumishäirest. Kaebaja kirjeldatud piiranguid liikumise ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondi hinnates. Kaebaja kirjeldatud piiranguid käelise tegevuse valdkonnas on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates. Kaebajal on tahteaktiivsuse languse, motivatsiooni alanemise, keskendumisraskuste, tähelepanuhäire, unehäirete, vaimse energiataseme languse, pingetaluvuse languse, väsimuse, emotsioonide kontrollimise raskuste ning sotsiaalsete normide tajumise, olukordade mõistmise ja õige käitumisviisi leidmise raskuste tõttu piiratud keeruliste oskuste omandamine, tähelepanu koondamine, probleemide lahendamine, stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek, keeruline inimestevaheline lävimine ning võõrastega kontakteerumine. Arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv.

Kaebaja esitas 12.09.2023 otsuse peale 08.10.2023 vaide (dtl 23).

4.Vastustaja jättis 06.11.2023 vaideotsusega nr VO/23/2719 (dtl 36–42) vaide rahuldamata.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 12.01.2024 määrusega menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 12.09.2023 otsus ja 06.11.2023 vaideotsus ning kohustada vastustajat vaatama kaebaja töövõime hindamise taotluse uuesti läbi. Kaebaja ei nõustu vaidlusaluste otsustega, sest neis on kaebaja haiguslugusid valesti hinnatud ja õigusnorme kaebaja kahjuks tõlgendatud. Lisaks on need vastuolus vastustaja 10.02.2022 otsusega (dtl 210–213), milles tuvastati, et kaebajal puudub töövõime. Kaebaja tervislik seisund ei ole paranenud. Tema haigused on kroonilised ja lisaks pandi talle uus diagnoos ATH1. Vastustaja otsused ei ole eelneva otsusega loogilises seoses ega vasta tegelikule olukorrale. Samuti on vanusega seotud haiguste tõttu kaebaja üldine tervislik seisund halvenenud. Ebaõige on põhjendada oma otsust Rootsi riigi otsustega. Kaebaja on need edasi kaevanud ja paljud neist on muudetud. Vastustaja peab lähtuma kaebaja tegelikust seisundist ja arstide uuringutest. Kaebajal puudub töövõime ja paljude haiguste tõttu ei saa ta hakkama ka osalise tööajaga. Kaebaja on kõiki variante proovinud. Kaebaja on viimase 2 aasta jooksul Rootsis olnud 75% ajast haiguspuhkusel ega ole palgalisel tööl osalenud. Kaebaja on elanud vastustaja makstud toetusest ja Rootsi Kindlustuskassa poolt makstud haiguspuhkuse kompensatsioonist. Kaebajal on ainult paar aktiivset tundi päevas. Sellega ei tule toime. Midagi ei saa tehtud. Seda paari aktiivset tundi päevas soovib kaebaja kasutada isiklikuks hügieeniks, poes käimiseks ja igapäevaste koduste toimingute tegemiseks, mitte sunniviisiliselt töö juures viibimiseks. Töö tegemiseks selle paari tunni jooksul ei jätku kaebajal suutlikkust. Lisaks kulub tööle minemiseks ja sealt tulekuks kokku paar tundi.

Kaebuses „AD/HD“.

2(5)

3-23-2761

Igasugused rehabilitatsioonid on läbi kukkunud. Vaidlusalused otsused halvendavad kaebaja majanduslikku olukorda ega võimalda igapäevase eluga iseseisvalt toime tulla.

Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kohus tagastab läbivaatamatult kaebaja 07.08.2024 esitatud võõrkeelsed tõendid (dtl 227–233). Kohus selgitas kaebajale 07.08.2024 kirjas (dtl 234), et võõrkeelsed tõendid peavad olema varustatud eestikeelse tõlkega, ja andis tõlgete esitamiseks aega kuni 18.10.2024. Kaebaja ei ole tõlkeid kuni praeguse otsuse tegemise esitanud, seetõttu ei saa kohus nendega asja lahendamisel arvestada (HKMS § 81 lg 4). Kohus hoiatas kaebajat sellise tagajärje eest. Kohus ei pea vajalikuks hoida toimikus tõendeid, millega ei saa asja lahendamisel arvestada. Seepärast tagastab kohus võõrkeelsed tõendid kaebajale.
8.Kohus tagastab vastustajale 06.11.2023 vaideotsuse (dtl 203–209). Kaebaja esitas sama vaideotsuse juba 14.01.2024 (dtl 36–42). Sama dokumendi korduvaks esitamiseks puudub vajadus. Korduvad dokumendid koormavad põhjendamatult toimikut. Seepärast tuleb korduv dokument vastustajale tagastada.
9.Kohus uuendas 25.11.2024 määrusega asja menetluse, sest kahtles kaebaja õiguses taotleda Eesti õigusaktide alusel töövõime hindamist ja töövõimetoetust. Kohtule jäi arusaamatuks, kus on kaebaja püsiv elukoht ja kas vastustaja on haldusmenetluses kaebaja tegelikule elukohale piisavalt tähelepanu pööranud. Vastustaja selgitas 10.12.2024 seisukohas kohtule, et kaebaja elukoht on Rootsis, kuid Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt tuleb töövõimet hinnata ka Eesti õigusaktide kohaselt.
10.Kohus leiab, et vastustaja 10.12.2024 esitatud seisukohad ja viidatud normid ei põhjenda seda, miks menetleti kaebaja töövõime hindamise taotlust Eestis.
11.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 2 lg 1 järgi on selles seaduses sätestatud töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on: 1) Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane; 2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane; 3) Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse, sealhulgas ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja, kellel on õigus Eestis töötada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et sama paragrahvi lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud Eesti elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele, kui ta on resident tulumaksuseaduse (TuMS) § 6 lg 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse (VMS) tähenduses.
12.Rahvastikuregistri järgi (dtl 242–243) on kaebaja Eesti kodanik, kellel on Eesti olemas elukoht. Samas ei ole praeguses asjas vaidluse all, et kaebajal on elukoht ka Rootsis. Seega on kaebajal elukohad mitmes riigis ja tema suhtes kohaldub TVTS § 2 lg 2.
13.VMS reguleerib § 1 lg-st 1 nähtuvalt välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise aluseid ning vastutust selles seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest. VMS § 3 järgi on välismaalane selle seaduse tähenduses isik, kes ei ole Eesti kodanik. Kuna VMS reguleerib välismaalastega seotut, kaebaja on Eesti kodanik, siis see seadus kaebaja suhtes ei kohaldu ja lähtuda tuleb TuMS-ist.

3(5)

3-23-2761

14.TuMS § 6 lg 1 sätestas redaktsioonis 01.07.-30.11.2023, et füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt.
15.Kohus küsis 25.11.2024 e-kirjas ja 25.11.2024 määruses kaebajalt, kus on tema püsiv elukoht ja kuidas ta oma elu kahe riigi vahel jagab, eriti arvestades temal diagnoositud haigustega. Peale solvanguid täis vastuse ei saanud kohus kaebajalt mingit vastust. Kaebaja väitis Rootsis arstile, et asus Rootsi elama 2004. a-l (dtl 145). Seega on kaebaja elanud Rootsis juba 20 aastat. Kohtu arvates võib sellest, et kaebaja töötas pikaaegselt Rootsis ja maksis seal ilmselt ka makse, elas seal oma abielu ja käis pidevalt arstide vahet (dtl 70–72, 84–156), järeldada, et tema püsiv elukoht on Rootsis ja et ta on Rootsi resident. Ka vastustaja toob 10.12.2024 vastuses välja, et nii kaebaja kui Rootsi pädeva asutuse edastatud andmed kinnitavad, et kaebaja tegelikuks ja püsivaks elukohaks on Rootsi. Kui kaebaja on Rootsi resident, siis puudub tal TVTS § 2 lg 2 järgi õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele Eesti õigusaktide kohaselt.
16.Töövõimetoetuse laadseid hüvitisi reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2004 määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (määrus nr 883/2004) III jaotuse 4. peatükk „Invaliidsushüvitised“. Määruse nr 883/2004 art 44 lg 1 eristab A- ja B-tüüpi õigusakte. A-tüüpi õigusaktid on selliseid, mille alusel invaliidsushüvitiste suurus ei sõltu kindlustus- või elamisperioodide pikkusest ja mille pädev liikmesriik on sõnaselgelt lisanud VI lisasse. B-tüüpi õigusaktid on muud õigusaktid, st sellised õigusaktid, mille kohaselt sõltub invaliidsushüvitise saamine ja suurus kindlustus- või elamisperioodi olemasolust ja pikkusest. Eestis kehtiv töövõimetoetust reguleeriv TVTS on A-tüüpi õigusakt ja see on sellisena välja toodud ka määruse nr 883/2004 VI lisas. Sama nähtub TVTS-st (§-d 2, 11 jj) – töövõimetoetuse maksmine või selle suurus ei sõltu kindlustus- või elamisperioodide pikkusest, vaid residentsusest. Töövõime hindamise seisukohalt ei ole oluline, kui kaua on isik Eestis elanud või töötanud, vaid kas ta elab töövõime hindamise ajal püsivalt Eestis. Kindlustusperioodist sõltub nt pensioni, töötuskindlustushüvitise ja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine. Töövõimetoetust makstakse kõigile osalise või puuduva töövõimega Eesti elanikele sõltumata sellest, kas ja kui kaua nad on Eestis töötanud. Samuti ei sõltu töövõimetoetuse suurus Eestis elamise või töötamise aja pikkusest.
17.Ka Rootsis kehtib invaliidsushüvitise osas A-tüüpi õigusakt2.
18.Kohus saab määruse 883/2004 art 44 lg-st 2 aru selliselt, et hüvitist maksab ainult see riik, kus isik elas töövõimetuse tekkimise ajal. Kaebaja kaotas väidetavalt töövõime Rootsis töötamise ja elamise ajal, seega kohalduvad üksnes Rootsi õigusaktid, st invaliidsushüvitise määramise otsustamise õigus on üksnes Rootsi pädeval asutusel. Eestist on kaebajal määruse nr 883/2004 art 44 lg 3 järgi õigus hüvitisi saada vaid juhul, kui sellise õiguse näeb ette Eesti õigusakt. TVTS § 2 välistab Eestis mitte elavatele isikutele töövõimetoetuse maksmise ja ka töövõime hindamise. Kuna A-tüüpi õigusaktide puhul on invaliidsushüvitise määramise pädevus vaid elukohajärgsel riigil, siis ei ole Eestil õigust ega kohustust hinnata kaebaja töövõimet ega maksta talle töövõimetoetust ka juhul, kui Rootsi ei ole kaebajale töövõimetoetust

Vt https://employment-social-affairs.ec.europa.eu/policies-and-activities/moving-working-europe/eu-socialsecurity-coordination/what-are-your-rights/invalidity_et.

4(5)

3-23-2761

määranud (nt põhjusel, et kaebaja ei vasta õigusaktides ettenähtud tingimustele). Ei ole oluline, et kaebaja on varasemal eluperioodil elanud ja töötanud Eestis3.

19.Eeltoodud põhjendustel puudub kaebajal õigus Eestis töövõime hindamist ja töövõimetoetuse määramist taotleda. Vastustaja otsus kaebaja töövõime hindamise kohta on ainuüksi sel põhjusel õigusvastane ja tuleb tühistada. Kohus ei pea vajalikuks vastustaja töövõime hindamise otsust sisuliselt hinnata, sest sellest ei sõltu asja lahendus. Tühistamisele kuulub ka vaideotsus, mis haldusmenetluses tehtud viga ei kõrvaldanud. Kaebus tuleb tühistamisnõuetes rahuldada, kuigi mitte kaebaja toodud põhjendustel.
20.Kaebus jääb kohustamisnõudes rahuldamata, sest kaebajal puudub õigus nõuda vastustajalt töövõime hindamist.
21.Kuna kumbki pooltest ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, siis jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Vt https://employment-social-affairs.ec.europa.eu/policies-and-activities/moving-working-europe/eu-socialsecurity-coordination/what-are-your-rights/invalidity_et.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20263-26-119/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja