OĂ Repmes kaebus PĂ”llumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 5. veebruari 2025. a otsuse nr 12-1/25/499 osaliseks tĂŒhistamiseks, 27. veebruari 2025. a vaideotsuse nr 12-1/25/511-1 tĂŒhistamiseks ning PĂ”llumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks teha toetustaotluse osas uus otsus Menetlusosalised ja nende Kaebaja â OĂ Repmes, volitatud esindaja vandeadvokaat Siim Maripuu esindajad Vastustaja â PĂ”llumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Angelika JĂŒrna Asja lĂ€bivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.JĂ€tta OĂ Repmes kaebus rahuldamata.
2.JĂ€tta poolte menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale vĂ”ib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 pĂ€eva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. juulil 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele vĂ”ib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 pĂ€eva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kĂ€ttetoimetamisest arvates vĂ”i ĂŒlejÀÀnud apellatsioonitĂ€htaja jooksul, kui see on pikem kui 14 pĂ€eva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses mĂ€rkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nĂ”us asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Oà Repmes (kaebaja) esitas 3. juunil 2024 mahepÔllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse toetustaotluse nr 12-1/24/34669, millega taotles mahepÔllumajandusliku taimekasvatuse toetust (edaspidi ka: MAHE) sh pÔllumassiividele 48749103099 (pÔllud nr: 21-1; 1-2); 48749122660 (1-1-1); 48749163881 (3-4); 48849105204 (23); 48849126335 (14);
3-25-824
48849164663 (10-3); 49049019978 (16); 49049047466 (18). Toetustaotluses oli pĂ”llumajanduskultuuriks mĂ€rgitud suvioder liblikĂ”ieliste allakĂŒlviga. PĂ”ldude otstarve ja kasutusviis oli haljasmassiks (mĂ€rge HM), s.t. niita ja saadud massi kasutada loomasöödaks, kuna kaebaja kasvatab ca 83 lihaveist. PĂ”llumajandus- ja Toiduamet (PTA) korraldas 17. septembril 2024 kaebaja juures kohapealse kontrolli ning tuvastas mahepĂ”llumajanduse kontrolli protokolli alusel pĂ”ldudel kasvamas liblikĂ”ieliste ja kĂ”rreliste segu.
2.PĂ”llumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) mÀÀras 5. veebruari 2025. a otsusega nr 12-1/25/499 OĂ-le Repmes mahepĂ”llumajandusliku taimekasvatuse toetuse osaliselt. PĂ”llukultuuri, kuni kolmeaastase kĂŒlvikorras oleva rohumaa ning pĂ”ldtunnustatud heintaimede kasvatamise ĂŒhikumÀÀragrupis jĂ€ttis PRIA taotluse rahuldamata, sest nimetatud ĂŒhikumÀÀragrupis oli tuvastatud 28,49 ha suurune taotletud ja kindlaksmÀÀratud pindala erinevus, mis tulenes pĂ”ldude nr 10-3, 1-1-1, 1-2, 14, 16,18, 21-1, 23 ja 3-4 pindalast, millel oli PTA kohapealses kontrollis tuvastanud taotletuga vĂ”rreldes madalamasse ĂŒhikumÀÀragruppi kuuluva pĂ”llumajanduskultuuri. PRIA tugines toetust osaliselt mÀÀrates jĂ€rgmistele Ă”iguslikele alustele: Euroopa Liidu ĂŒhise pĂ”llumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELĂPS) § 109 lg 6; maaeluministri 23. detsembri 2022. a mÀÀruses nr 81 "Perioodi 2023-2027 mahepĂ”llumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepĂ”llumajandusliku loomakasvatuse toetusâ (mÀÀrus nr 81) § 81 lg 3 (vt dtl 85).
3.Oà Repmes esitas PRIA 5. veebruari 2025. a otsuse nr 12-1/25/499 peale vaide, mille PRIA jÀttis 27. veebruari 2025. a vaideotsusega nr 12-1/25/511-1 rahuldamata.
4.OĂ Repmes esitas 31. mĂ€rtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 5. veebruari 2025. a otsuse nr 12-1/25/499 peale. Kaebaja soovib viidatud otsuse ning PRIA 27. veebruari 2025. a vaideotsuse nr 12-1/25/511-1 tĂŒhistamist ning PRIA kohustamist teha toetustaotluse osas uus otsus, millega rahuldatakse toetustaotlus tĂ€ies mahus. Kohus vĂ”ttis 1. aprilli 2025. a mÀÀrusega kaebuse menetlusse. PRIA esitas kirjaliku vastuse kaebusele 21. aprillil 2025.
5.Kohus mÀÀras 22. aprilli 2025. a mÀÀrusega asja lÀbivaatamise kirjalikus menetluses ning andis tÀhtajad tÀiendavate menetlusdokumentide ja vastuvÀidete esitamiseks. Menetlusosalised esitasid kirjalikus menetluses tÀiendavad seisukohad 13. mail 2025 ning vastustaja esitas vastuvÀited kaebaja esitatule 23. mail 2025.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja vÀidab jÀrgmist.
6.1.PĂ”llukultuuri eest antakse MAHE toetust maaeluministri 23. detsembri 2022. a mÀÀruses nr 81 "Perioodi 2023-2027 mahepĂ”llumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepĂ”llumajandusliku loomakasvatuse toetusâ (mÀÀrus nr 81) § 7 lg 2 p 1 alusel. MÀÀruse § 7 lg 3 sĂ€testab lisapiirangu, mille alusel peab mÀÀruse nr 81 § 7 lg-s 2 nimetatud pĂ”llumajanduskultuur kasvama pĂ”hikultuurina. Kohtupraktikast tuleneb, et pĂ”llukultuur peab pĂ”llul esinema valdavas mahus, kui ei esine objektiivseid pĂ”hjendusi. KĂŒsimus, mis ajahetkel vĂ”i ajavahemikus peab pĂ”llukultuur valdavalt pĂ”llul esinema on ebamÀÀrasem ning 2(9)
3-25-824
Ôiguslikult reguleerimata. Kaebaja hinnangul on pÔhjendatud arvestada pÔllukultuuri ja pÔllumajanduse peamise eesmÀrgiga, milleks on saagi saamine. Seega tuleks lÀhtuda nÔudest, et pÔhikultuuri esinemine pÔllul valdavas mahus on nÔutav kuni saagi saamiseni.
6.2.Kaebaja kĂŒlvas odra (pĂ”hikultuur) 2023. aasta juunis (taotluse esitamise aastale eelnenud aastal), kuid tulenevalt erinevatest asjaoludest (liigniiskus, s.t. vÀÀramatu jĂ”ud) ei koristanud kaebaja 2023. aastal kĂŒlvatud otra saagiks ja odra seemned jĂ€id pĂ”llule. Kaebaja mĂ€rkis 2024. a toetustaotlusel pĂ”ldudele, kus ta eelmisel aastal otra kĂŒlvas, jĂ€tkuvalt pĂ”hikultuuriks odra, kuna seal kasvas toetustaotluse esitamise hetkel valdavas mahus oder. Toetustaotluses mĂ€rkis kaebaja pĂ”ldude otstarbeks ja kasutusviisiks âhaljasmassâ, kuna pĂ”llud rajati 2023. aastal loomadele söödaks haljasmassi tootmiseks. SeetĂ”ttu oli pĂ”ldudel 2023. aastal koos kĂ”rrelisega kĂŒlvatud allakĂŒlviga ka liblikĂ”ielised. Kaebaja teostas osadel pĂ”ldudel esimese niite 2021.06.2024, pĂ”llul 14 30.06.2024, pĂ”llul 10-3 20.07.2024 ning teistel pĂ”ldudel 15-17.08.2024. PĂ”ldudel 21-1; 1-2 ja 1-1-1 teostas kaebaja 01.09.2024 ka teise niite.
6.3.PÔldudel kasvas kuni eelnimetatud esimese saagini (haljasmass) valdavas mahus oder. PRIA ei ole tÔendanud, et sel perioodil seal otra valdavas mahus ei kasvanud, vaid on kÔigest vÀitnud, et 17. septembri 2025. a seisuga tuvastas PTA pÔldudel liblikÔieliste ja kÔrreliste segu. Ka oder on kÔrreline, mistÔttu vÔis kohapealset kontrolli teostav PTA ametnik vÀÀralt tuvastada, et pÔllul kasvas odra asemel muu kÔrreline.
6.4.Kontrolli ajaks oli pĂ”llul toimunud 1-2 niidet ja osadel pĂ”ldudel pĂ€rast saagi saamist lĂŒhiajaliselt ka loomi karjatud. Ebaselgeks jÀÀb, kuidas pĂ€rast seda oleks vĂ”imalik otra ja kĂ”rrelist eristada vĂ”i ĂŒldse otra pĂ”ldudel tuvastada. Niitmine enne 17. septembrit oli pĂ”hjus, miks otra valdavas mahus ei olnud enam vĂ”imalik tuvastada.
6.5.PĂ”ldudel kasvas enne odrast saagi saamist (haljasmass) pĂ”llukultuur (mÀÀruse nr 81 § 7 lg 2 p 1), ning pĂ€rast odrast saagi (haljasmass) saamist oli pĂ”ld mÀÀruse alusel kuni kolmeaastane rohumaa (mÀÀruse nr 81 § 7 lg 2 p 3). ĂhikumÀÀr on mĂ”lemal juhul sama. Kaebaja kĂ€itus toetustaotlust esitades Ă”igesti (mĂ€rkides pĂ”hikultuuriks suviodra) ning segadus tuleb tĂ”lgendada kaebaja kasuks.
6.6.ELĂPS § 109 lg 6 kohaldamine ei ole korrektne, kuna kaebaja oli Ă”igustatud saama sama ĂŒhikumÀÀraga toetust. Kaebaja taotles toetust mÀÀruse nr 81 § 7 lg 2 p 1 alusel. PRIA on eksinud Ă”ige alternatiivse aluse ja ĂŒhikumÀÀra leidmisel ELĂPS § 109 lg 6 kohaldamiseks. LĂ€himaks alternatiivseks toetuse maksmise aluseks oleks pidanud kaebaja hinnangul olema hoopis mÀÀruse nr 81 § 7 lg 2 p 3, mille alusel makstakse toetust kuni kolmeaastaste rohumaade eest. Kaebaja ei nĂ”ustu PRIA-ga, et ta mĂ€rkis vale kultuuri. ĂhikumÀÀrade tabeli alusel oleks mÀÀruse § 7 lg 2 p 3 alusel makstava toetuse ning ka mÀÀruse § 7 lg 2 p 1 alusel makstavaks ĂŒhikumÀÀraks 137.70 eurot (vt ĂŒhikumÀÀrade tabel, rida 30). ELĂPS § 109 lg 6 kohaldamine kĂ€esolevas asjas on vÀÀr ning puuduvad ka teised alused kaebaja toetustaotluse rahuldamata jĂ€tmiseks.
6.7.Kaebaja rajas 2023. a allakĂŒlviga suviodra pĂ”llud, et need jĂ€rgnevateks aastateks valmistada ette haljamassi tootmiseks, s.t. kui tegemist ei ole suviodraga, peab kultuuriks olema kĂŒlvikorras olev kuni kolmeaastane rohumaa. Kui lĂ€htuda PRIA vĂ€itest, et pĂ”llul kasvas liblikĂ”ieliste ja kĂ”rreliste segu, on PRIA kĂ€sitluse alusel tegemist rohumaaga. SeetĂ”ttu ei ole vahet, kas kaebaja mĂ€rkis pĂ”ldudele suviodra (kĂ”rreline) liblikĂ”ieliste allakĂŒlviga vĂ”i kĂ”rreliste ja liblikĂ”ieliste segu, kuna mĂ”lemal juhul on faktiliselt tegemist kuni kolmeaastase rohumaaga, mille eest makstakse toetust sama ĂŒhikumÀÀraga kui pĂ”llukultuuri eest. Toetustaotluse esitamise ajal kasvas seal valdavalt oder. PTA soovitus toetustaotlust muuta on eksitav, kuna kaebaja oleks oma toetustaotluses esitatud andmed valeks muutnud. 3(9)
3-25-824
6.8.Eeldusel, et Ă”ige on PRIA vĂ€ide, et pĂ”ldudel kasvas odra asemel liblikĂ”ieliste ja kĂ”rreliste segu, ei ole ainuĂŒksi see, et kaebaja ei teinud toetustaotluse mingites lahtrites linnukest, toetutaotluse rahuldamata jĂ€tmise aluseks. MÀÀruse nr 81 § 7 lg 2 p 3 sĂ€testab faktilise, mitte Ă”igusliku eelduse. PĂ”ld ei ole kuni kolmeaastane rohumaa, kui see on toetustaotluses selliselt mĂ€rgitud, kuid reaalselt kasvatatakse seal kultuuri nĂ€iteks tera (seemne) saamiseks.
6.9.Vaidlustatud otsust ega vaideotsust ei saa pidada mÔÔdukaks. Kaebaja kui ĂŒksiku pĂ”llumajandustootja, jĂ€tkusuutlikkuse tagamine olukorras, kus kaebaja faktiliselt tĂ€idab kĂ”iki toetuse saamise nĂ”udeid, on tĂ€htsam, kui haldusorgani poolt kaitstav ebamÀÀrane Ă”igushĂŒve vĂ”i haldusakti positiivne mĂ”ju kĂ€esolevas vaidluses. Isegi kui PRIA vĂ€ide pĂ”ldudel kasvava kultuuri osas on Ă”ige, pole mĂ”istlik kaebaja taotlust jĂ€tta tĂ€ies mahus rahuldamata.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades jÀrgmised seisukohad.
7.1.Vaidlust ei ole, et kaebaja mĂ€rkis 2024. aasta toetustaotluses ĂŒheksal vaidlusalusel pĂ”llul kasvatatavaks pĂ”llumajanduskultuuriks âsuvioder liblikĂ”ieliste allakĂŒlvigaâ. Samuti selles, et nimetatud kultuur kĂŒlvati pĂ”ldudele 2023. aastal. Vaidluse all on, milline pĂ”llumajanduskultuur kasvas tegelikult nendel pĂ”ldudel 2024. aastal ning kas kaebajal oli Ă”igus saada mahepĂ”llumajandusliku taimekasvatuse toetust ĂŒhikumÀÀras, mis on ette nĂ€htud pĂ”llukultuuride ja kuni kolmeaastaste kĂŒlvikorras olevate rohumaade eest.
7.2.ELĂPS § 26 lg 1 kohaselt loetakse maaelu arengu toetuse taotlus nĂ”uetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu Ă”igusaktides ning ELĂPS-s ja selle alusel kehtestatud Ă”igusaktides sĂ€testatud nĂ”uetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus.
7.3.MÀÀruse nr 81 § 7 lg 3 kohaselt peab lg-s 2 nimetatud pĂ”llumajanduskultuuri kasvatama pĂ”hikultuurina. PĂ”hikultuur on taotlusel mĂ€rgitud pĂ”llumajanduskultuur, mis on maha pandud, istutatud vĂ”i kĂŒlvatud enne taotluse esitamise aastat vĂ”i taotluse esitamise aasta kevadel ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi vĂ”tteid, vĂ”i hoitakse maad mustkesas vĂ”i söötis. AllakĂŒlvi ei loeta pĂ”hikultuuriks.
7.4.MahepĂ”llumajandusliku taimekasvatuse toetuse ĂŒhikumÀÀrade kehtestamisel on arvesse vĂ”etud asjaomase kultuurirĂŒhma kasvatamiseks tavapĂ€raselt tehtavate lisakulutuste suurus, samuti saamata jÀÀnud tulu suurus vĂ”rreldes tavatootmisega.
7.5.Taotlejal on kohustus taotluse esitamisel deklareerida, millist pĂ”llumajanduskultuuri ta oma pĂ”llul kasvatab (mÀÀruse nr 81 § 13 lg 1 p 1). MÀÀruse nr 71 § 11 lg 1 p 8 kohaselt peab taotluses olema esitatud teave pĂ”llul kasvatatava pĂ”llumajanduskultuuri kohta. Taotlejal on selge Ă”iguslik kohustus esitada oma taotluses korrektsed ja tegelikkusele vastavad andmed kasvatatava kultuuri kohta. MÀÀruse nr 71 § 13 lg 1 p 4 kohaselt tuleb taotlejal esitada andmed ka selle kohta, milline pĂ”ld on kuni kolmeaastane kĂŒlvikorras oleva rohumaa pĂ”ld.
7.6.Kaebaja seisukohad taotluses mĂ€rgitud pĂ”llumajanduskultuuri osas ei ole jĂ€rjekindlad â vaides möönab ta, et tegemist oli eksitusega, kuid kohtumenetluses, et oli taotluses mĂ€rkinud kasvatatava kultuuri Ă”igesti ja 2024. aastal kasvas pĂ”ldudel pĂ”hikultuurina suvioder. See vĂ€hendab esitatud vĂ€idete usaldusvÀÀrsust.
7.7.VÀide justkui oleks 2024. aastal vaidlusalustel pÔldudel kasvanud pÔhikultuurina suvioder, ei vasta tegelikule olukorrale ega ka pÔllumajanduslikule loogikale. PTA tuvastas kontrollis, et pÔldudel kasvas liblikÔieliste ja kÔrreliste segu, mitte taotluses deklareeritud 4(9)
3-25-824
pĂ”llumajanduskultuur. Suvioder ei ole talivili, vaid ĂŒheaastane pĂ”llumajanduskultuur, mis tuleb igal aastal sihipĂ€raselt uuesti kĂŒlvata. Kui 2024. aastal uut odrakĂŒlvi ei tehtud, ei saa pĂ”llul kasvanud taimikut kĂ€sitleda kui 2024. aastal rajatud ja agrotehniliselt kasvatatud pĂ”llumajanduskultuuri. Varisest (eelneval aastal maha jÀÀnud ja tĂ€rganud seemnetest), tekkinud taimikut ei saa pidada pĂ”hikultuuriks ning see ei vasta toetuse mÀÀramiseks nĂ”utavale sihipĂ€rasele tootmistegevusele. 2023. aastal kĂŒlvati pĂ”ldudele ka liblikĂ”ieliste allakĂŒlv. LiblikĂ”ielised on mitmeaastased kultuurid ja jÀÀvad pĂ”llule kasvama jĂ€rgmisel hooajal ning 2024. aastal arenesid ootuspĂ€raselt just eelneva aasta allakĂŒlvist kujunenud liblikĂ”ielised ja kĂ”rrelised taimed. Selline kooslus ei vasta taotluses deklareeritud âsuvioder liblikĂ”ieliste allakĂŒlvigaâ tĂ€hendusele, vaid kuulub madalama ĂŒhikumÀÀraga rohumaade kategooriasse. Ka juhul, kui oder jĂ€i koristamata, ei teki sellest automaatselt jĂ€rgmiseks aastaks uus pĂ”hikultuur. 2024. aastal ei vastanud vaidlusalustel pĂ”ldudel kasvanud kultuur taotluses mĂ€rgitud âsuvioder liblikĂ”ieliste allakĂŒlvigaâ sisule ega toetuse mÀÀramise nĂ”uetele.
7.8.Kontrolli tulemusena tuvastati taimestik, mis oli vĂ€lja kujunenud eelmisel aastal kĂŒlvatud allakĂŒlvist ja looduslikult tĂ€rganud taimedest. PTA andis selge juhise e-PRIA-s kultuur Ă”igeks muuta. See ei tĂ€henda, et kaebajale oleks soovitatud esitada valeandmeid, vaid suunati viima ebaĂ”igeid andmeid vastavusse tegeliku olukorraga. Kaebaja oli teadlik, et taotluses mĂ€rgitud kultuur ei kajastanud tegelikkust, kuid ei kasutanud vĂ”imalust andmete parandamiseks. PRIAl ei olnud vĂ”imalik toetust mÀÀrata, kui tegelikkus ja taotluse sisu olid selgelt vastuolus.
7.9.PTA on mÀÀruse nr 81 § 14 lg 2 alusel pĂ€dev kontrollima mahepĂ”llumajandusliku taimekasvatuse nĂ”uete tĂ€itmist (§ 10) ning pole alust seada kahtluse alla PTA spetsialisti suutlikkust eristada teravilja heintaimedest. Kontroll toimus 2024. aasta septembris, mil pĂ”llul olev taimik oli tĂ€ielikult vĂ€lja arenenud ja kasvufaasis, milles pole vĂ”imalik ajada segamini otra kui teravilja ja tĂŒĂŒpilisi kĂ”rrelisi heintaimi. Kaebaja ei ole kontrolli tulemusi ka vaidlustanud. Toetuse mÀÀramise kontekstis saab suvikultuuri kĂ€sitleda pĂ”hikultuurina vaid juhul, kui see on taotlusaasta kevadel sihipĂ€raselt kĂŒlvatud ja kasvatatud vastavalt agrotehnilistele nĂ”uetele.
7.10.HM mÀrge tehakse vastavalt pÔllu kasutusotstarbele, kuid see ei asenda ega muuda tegelikku pÔllumajanduskultuuri.
7.11.Kaebaja deklareeris vaidlusalustel pĂ”ldudel suviodra liblikĂ”ieliste allakĂŒlviga, mida tegelikkuses ei kasvatatud. Seega loeti kogu taotletud pindala (28,49 ha) taotletud ja kindlaksmÀÀratud pindala erinevuseks.
7.12.Toetuse mÀÀramine kuni kolmeaastaste rohumaade kohta eeldab nii tegelikku rohumaalist kasutust kui ka vastava teabe esitamist toetustaotluses. Andmete esitamise kohustus tuleneb mÀÀruse nr 81 § 13 lg 1 p-st 4, mille kohaselt peab taotleja taotluses esitama andmed, milline pĂ”ld on kuni kolmeaastane kĂŒlvikorras olev rohumaa. Kaebaja vastavaid andmeid ei esitanud.
7.13.Kohtupraktika on rĂ”hutanud, et pĂ”llumajandustoetuste adressaadiks on spetsiifilises valdkonnas tegutsevad isikud, kellel on kĂ”rgendatud kohustus tunda toetuse saamist reguleerivaid Ă”igusakte ning et eksimus dokumentide Ă”igeaegsel esitamisel ei saa anda kaebajale eeliseid vĂ”rreldes teiste taotlejatega. Komisoni rakendusmÀÀruse (EL) 2022/1173 art 6 kohaselt vastutab toetusesaaja toetusetaotluse ja edastatud teabe Ă”igsuse eest. KĂŒlvikorras oleva rohumaa mĂ€rkimine on taotluse osa ja ainult taotlejal on pĂ€devus otsustada pĂ”llu kasutusotstarve. PRIA ei saa teha sisulisi parandusi taotleja eest (nt mĂ€rkida pĂ”ldu kĂŒlvikorras olevaks). 5(9)
3-25-824
7.14.Tuvastatud kultuur ei olnud toetatav mÀÀruse nr 81 § 3 lg 1 p-s 1 toodud mÀÀras, vaid tegemist oli madalama ĂŒhikumÀÀraga kultuuriga, mistĂ”ttu ei vastanud taotluses mĂ€rgitud kultuur tegelikule olukorrale. Sellest tulenevalt mÀÀrati kindlaksmÀÀratud pindalaks 0 hektarit. LĂ”ike 5 kohaselt jĂ€etakse toetus tĂ€ielikult rahuldamata juhul, kui taotleja taotleb toetust ĂŒle 50% suurema pindala kohta kui on tema kindlaksmÀÀratud pindala. Kuna kaebaja taotluses mĂ€rgitud pindala (28,49 ha) ja kindlaksmÀÀratud pindala (0 ha) erinevus moodustas ĂŒle 50%, on PRIA Ă”iguspĂ€raselt ELĂPS § 109 lĂ”igete 5 ja 6 alusel taotluse kĂ”nesolevas ĂŒhikumÀÀragrupis tĂ€ielikult rahuldamata. ELĂPS § 109 lĂ”ike 6 kohaldamine ei sĂ”ltu sellest, kas kaebaja oleks olnud teoreetiliselt Ă”igustatud saama toetust mĂ”nes teises kategoorias, mis kuulub samasse ĂŒhikumÀÀragruppi. Otsustav on see, millise ĂŒhikumÀÀraga toetust kaebaja tegelikult taotles ning kas see vastas kontrolli kĂ€igus tuvastatud tegelikule olukorrale.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja on vaidlustanud osalise tĂŒhistamise nĂ”udega PRIA 5. veebruari 2025. a otsuse nr 12-1/25/499 ning taotleb ka vaideotsuse tĂŒhistamist ja tema toetustaotluse osas uueks otsustamiseks kohustamist. Vaidlustatud otsusega mÀÀrati kaebajale tema 3. juuni 2024. a taotluse (dtl 9-76) alusel mahepĂ”llumajandusliku taimekasvatuse toetust vaid osaliselt.
9.Kaebaja on taotlenud mahepĂ”llumajandusliku taimekasvatuse toetust 9 pĂ”llumassiivile (48749103099 (pĂ”llud nr: 21-1; 1-2); 48749122660 (1-1-1); 48749163881 (3-4); 48849105204 (23); 48849126335 (14); 48849164663 (10-3); 49049019978 (16); 49049047466 (18)), mĂ€rkides kasvatatavaks pĂ”llukultuuriks âsuvioder liblikĂ”ieliste allakĂŒlvigaâ (dtl 14-17). PRIA jĂ€ttis pĂ”llukultuuri, kuni kolmeaastase kĂŒlvikorras oleva rohumaa ning pĂ”ldtunnustatud heintaimede kasvatamise ĂŒhikumÀÀragrupis taotluse rahuldamata, kuna nimetatud ĂŒhikumÀÀragrupis oli tuvastatud 28,49 ha suurune taotletud ja kindlaksmÀÀratud pindala erinevus, mis tulenes pĂ”ldude nr 10-3, 1-1-1, 1-2, 14, 16, 18, 21-1, 23 ja 3-4 pindalast, millel PTA kohapealses kontrollis oli tuvastatud taotletuga vĂ”rreldes madalamasse ĂŒhikumÀÀragruppi kuuluv pĂ”llumajanduskultuur.
10.MahepĂ”llumajandusliku taimekasvatuse toetus on ,,Euroopa Liidu ĂŒhise pĂ”llumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023-2027â kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kava sekkumise âMahepĂ”llumajanduse ökokavaâ raames antav toetus, mida makstakse Euroopa Parlamendi ja nĂ”ukogu mÀÀruse (EL) 2021/2115 art 31 ja ELĂPS 4. peatĂŒki
1.ja 2. jao sÀtete alusel. Toetuse andmise tÀpsemad tingimused ning kord on kehtestatud maaeluministri 23. detsembri 2022. a mÀÀrusega nr 81 "Perioodi 2023-2027 mahepÔllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepÔllumajandusliku loomakasvatuse toetus" (mÀÀrus nr 81).
11.Vastustaja tugines kaebaja toetustaotlust osaliselt rahuldades ELĂPS §109 lg-le 6, mis sĂ€testab, et kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nĂ”ukogu mÀÀruse (EL) 2021/2116 art 65 lg-s 2 nimetatud pindalapĂ”hist otsetoetust vĂ”i maaelu arengu toetust maa kohta, mille kohta kehtestatud ĂŒhikumÀÀr on suurem, kui tema kindlaksmÀÀratud maa kohta kehtestatud ĂŒhikumÀÀr, jĂ€etakse tema taotlus seda maad puudutavas osas tĂ€ielikult rahuldamata ning tema toetust vĂ€hendatakse sama paragrahvi lĂ”igete 4 ja 5 kohaselt, vĂ”ttes aluseks selle maa kohta kehtestatud ĂŒhikumÀÀra suuruse, mille kohta taotleja toetust taotles. 6(9)
3-25-824
12.MÀÀruse nr 81 § 7 lg 2 kohaselt antakse mahepĂ”llumajandusliku taimekasvatuse toetust muu hulgas taotleja kasutatava mahepĂ”llumajandusliku vĂ”i mahepĂ”llumajandusele ĂŒlemineku ajal oleva mahepĂ”llumajanduse registrisse kantud kokku vĂ€hemalt ĂŒhe hektari suuruse pĂ”llumaa kohta, millel kasvatatakse pĂ”llukultuuri (p 1) vĂ”i kuni kolmeaastase kĂŒlvikorras oleva rohumaa kohta (p 3). MahepĂ”llumajandusliku taimekasvatuse toetuse minimaalsed ja maksimaalsed ĂŒhikumÀÀrad on sĂ€testatud mÀÀruse nr 81 §-s 3. MÀÀruse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on teravilja kasvatamise korral ĂŒhikumÀÀr 132 kuni 182 eurot ning p 1 1 jĂ€rgi kolmeaastase kĂŒlvikorras oleva rohumaa korral 100 kuni 150 eurot.
13.Kaebaja toetustaotluse rahuldamise vaid osaliselt tingis asjaolu, et ĂŒlal loetletuid pĂ”ldudel kohapealset kontrolli lĂ€bi viinud PTA tuvastas, et neil pĂ”ldudel ei kasvanud taotluses mĂ€rgitud kultuuri â suviotra. PTA mahepĂ”llumajanduse kontrolli protokolli KP_2405516 (dtl 77-81) kohaselt tuvastas PTA jĂ€rgmist: âKĂŒlvikorras liblikĂ”ieliste ja kĂ”rreliste segu. 2024.aastal pole esitatud andmete ja pĂ”lluraamatu andmetel kĂŒlve tehtud, peale kĂ”rvitsa. Eelmise aasta allakĂŒlviga pĂ”ldudelt on varutud silo, visuaalsel vaatlusel on taimikus nii liblikĂ”ielist kui kĂ”rrelist.â Sama on mĂ€rgitud ka kontrollitava esindaja selgitus, et 2024. aastal odra kĂŒlvi ega allakĂŒlve pole tehtud
14.Kaebaja on vĂ€lja toonud kolm keskset vaidluskĂŒsimust: kas kaebaja toetustaotluses oli mĂ€rgitud vale pĂ”hikultuur; kas toetustaotluse rahuldamata jĂ€tmine on pĂ”hjendatud olukorras, kus PRIA poolt vĂ€idetavalt kindlaks tehtud kultuuri eest makstaks samas ĂŒhikumÀÀras toetust; ja kas kuni kolmeaastaste rohumaade lahtrisse linnukese tegemata jĂ€tmise tagajĂ€rjeks on ilmtingimata taotluse rahuldamata jĂ€tmine vĂ”i toetuse rahuldamine madalama ĂŒhikumÀÀra alusel.
15.MÀÀruse nr 81 § 7 lg 3 sĂ€testab, et sama paragrahvi lĂ”ikes 2 nimetatud pĂ”llumajanduskultuuri peab kasvatama pĂ”hikultuurina. PĂ”hikultuur on taotlusel mĂ€rgitud pĂ”llumajanduskultuur, mis on maha pandud, istutatud vĂ”i kĂŒlvatud enne taotluse esitamise aastat vĂ”i taotluse esitamise aasta kevadel ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi vĂ”tteid, vĂ”i hoitakse maad mustkesas vĂ”i söötis. AllakĂŒlvi ei loeta pĂ”hikultuuriks. Ka kaebaja ise nĂ”ustub taotluses mĂ€rgitud kultuuri valdavuse nĂ”udega. Samas vĂ€idab ta, et PRIA ei ole tĂ”endanud, et sel perioodil kĂ”nealustel pĂ”ldudel otra valdavas mahus ei kasvanud, vaid et 17. septembri 2024. a seisuga tuvastas PTA pĂ”ldudel liblikĂ”ieliste ja kĂ”rreliste segu. Kaebaja on arvamusel, et oder on kĂ”rreline, mistĂ”ttu vĂ”is kohapealset kontrolli teostav PTA ametnik vÀÀralt tuvastada, et pĂ”llul kasvas odra asemel muu kĂ”rreline. Kohus selle arvamusega ei nĂ”ustu. PTA dokumenteeritud asjaolude pĂ”hjal (dtl 77-81) ei saa teha jĂ€reldust nagu oleks PTA tuvastanud ebamÀÀraselt valdavalt kasvavad kĂ”rrelised, mida ta ekslikult odrana Ă€ra ei tundnud. PTA on protokollis selgelt vĂ€lja toonud kĂŒll nii liblikĂ”ieliste kui ka kĂ”rreliste kasvamise, kuid sellest ei saa jĂ€reldada, et tuvastatud oleks kĂ”rreliste valdavus. Seda jĂ€reldust toetab ka protokollis mĂ€rgitud asjaolu, et 2024. aastal pole esitatud andmete ja pĂ”lluraamatu jĂ€rgi otra kĂŒlvatud. Kaebaja vastupidist ei vĂ€ida. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et suviotra kui suvivilja tuleb iga-aastaselt kĂŒlvata ning veenvad ei ole kaebaja selgitused, et kontrolli ajaks oli pĂ”llul kasvanud oder varasema aasta taimedelt pudenenud teradest (varisest). PĂ”hikultuuri valdavuse nĂ”uet on kohtupraktika korduvalt selgitanud lĂ€bi eesmĂ€rgi teha kohapealse kontrolli kĂ€igus veenvalt kindlaks, kas pĂ”llupidaja on tĂ€itnud talle mahetootmisega seotud toetuse saamisega seotud kohustused (nt Tartu Ringkonnakohtu 27. detsembri 2024. a otsus asjas nr 3-23-1532, p 29). 7(9)
3-25-824
16.Kaebaja on seisukohal, et kuna tegemist on samavÀÀrsete ĂŒhikumÀÀradega, pidanuks PRIA olukorras, kus ta pidas teravilja (odra) kasvatamist mittetuvastatuks, kaaluma, kas toetust olnuks vĂ”imalik mÀÀrata samade pĂ”ldude kui kolmeaastase kĂŒlvikorras oleva rohumaa eest (vt mÀÀruse nr 81 § 7 lg 2 p-d 1 ja 3 ning § 3 lg 1 p-d 1 ja 11. Kohus selle seisukohaga ei nĂ”ustu. Vastustaja on asjakohaselt viidanud toetuse taotleja kohustusele esitada Ă”igeid andmeid. Vaidlust pole selles, et kaebaja on toetust taotledes mĂ€rkinud kasvatatava kultuurina suvioder liblikĂ”ieliste allakĂŒlviga. Seega on kaebajal olnud toetust taotledes selge eesmĂ€rk, milliseks tegevuseks toetust taotleda. Teisalt on PRIA-l pĂ€deva haldusorganina kohustus kontrollida tegelikkuses toetusobjekti vastavust toetuse saamise nĂ”uetele. Vastustajale ei ole ei Ă”igust ega kohustust otsustada toetuse mÀÀramist kultuuride eest, millele kaebaja ise pole toetust taotlenud. Kohus nĂ”ustub vastustajaga, et taotlejal on kohustus esitada PRIA-le tĂ”esed andmed. MÀÀruse nr 81 § 13 lg 1 p-s 1 viidatud maaeluministri 21. detsembri 2022. a mÀÀruse nr 71 âOtsetoetuste saamise ĂŒldised nĂ”uded, pĂ”hisissetuleku toetus, ĂŒmberjaotav toetus ja noore pĂ”llumajandustootja toetusâ § 11 lg 1 p-st 8 tuleneb kohustus esitada taotluses ka pĂ”llul kasvatatava pĂ”llumajanduskultuuri nimetus. Vaidlust pole selle ĂŒle, et kontrolli kĂ€igus tuvastatu pinnalt selgitas PTA kaebajale vajadust pĂ”ldudel kasvav kultuur Ă”igeks muuta (kontrolli protokolli lk 1; dtl 77). Kaebaja ei ole sellist muudatust PRIA elektroonilises sĂŒsteemis teinud. Kohus ei nĂ”ustu kaebajaga, et taoline soovitus suunanuks teda valeandmeid esitama. Vaid vastupidiselt, nagu selgitab ka vastustaja, oli eesmĂ€rk viia toetustaotluse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Seega tuli vastustajal lĂ€htuda taotluse esitamisel mĂ€rgitud kultuurist ning alusetu on kaebaja etteheide, et vastustaja on teinud ebaproportsionaalse otsustuse, jĂ€ttes kaalumata alternatiivse vĂ”imaluse toetust mÀÀrata. Kohtu hinnangul puudus vastustajal selline valikuvĂ”imalus hoolimata isegi sellest, et mÀÀruse nr 81 § 3 p-des 1 ja 11 sĂ€testatud ĂŒhikumÀÀrad on teatud vahemikus samavÀÀrsed.
17.Eeltoodut kokku vĂ”ttes leiab kohus, et vaidlustatud otsus on sisuliselt Ă”iguspĂ€rane ning pole ka ilmnenud vormi- ega menetlusvigu, mis vĂ”iksid tingida selle otsuse tĂŒhistamise. Kuna vaidlustatud otsus on Ă”iguspĂ€rane ja kohtu arvates ei ole vastustaja eksinud ka vaideotsuse tegemisel ega teinud seejuures menetlusvigu, mis kaebaja Ă”igusi iseseisvalt rikuks, puuduvad ka alused vaideotsuse tĂŒhistamiseks. Rahuldamata jÀÀb ka toetustaotluse osas uue otsuse tegemiseks kohustamise nĂ”ue, kuna pole tĂ€idetud ĂŒks kohustamisnĂ”ude rahuldamise esmaseid eeldusi â vastustaja tegevuse Ă”igusvastasus (vt riigivastutuse seaduse § 6). Kaebus jÀÀb seega tervikuna rahuldamata.
MENETLUSKULUD
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jÀÀb rahuldamata, tuleb kaebaja menetluskulud jÀtta tema enda kanda. Vastustaja ei ole kulude vÀljamÔistmist vastaspoolelt taotlenud, mistÔttu jÀÀvad tema kulud HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8(9)
3-25-824
Sirje KaljumÀe kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.