lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3098/35

Muud

HaldusasiOsaliselt jõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 18.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-3098/35
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.06.2025
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1975
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 108 lg 6, 8Menetluskulude jaotusHKMS § 152 lg 1, 2Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 109 lg 6Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 43 lg 1Korduv kaebus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-3098/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.11.20243-24-3098/21Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium27.01.20253-24-3098/39Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium26.08.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-26-1076/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium19.05.20263-25-277/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja07.01.20263-25-4066/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja18.11.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

18.06.2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3098

Haldusasi

Wenger Arendus OÜ kaebus Tallinna linna kohustamiseks riikliku järelevalve läbiviimiseks 11.11.2024 ehitusteatisega nr 2411201/28202 lubatud ehitustegevuse suhtes ja Jõemäe tn 6 kinnistu omaniku poolt ehitusteatiseta kaebaja kinnistul läbiviidava ehitustegevuse suhtes

Menetlusosalised

Kaebaja – Wenger Arendus OÜ, esindaja Kaili-Helena Bull Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – X. X, esindajad v.adv Virge Murak ja v.adv Ramil Pärdi

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada haldusasja nr 3-24-3098 menetlus.
2.Mõista Tallinna linnalt Wenger Arendus OÜ kasuks menetluskuluna välja 1500 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3.Tagastada pärast määruse jõustumist kaebajale asjas tasutud riigilõiv 60 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
1.
Tallinna Halduskohtu menetluses on Wenger Arendus OÜ kaebus Tallinna linna kohustamiseks riikliku järelevalve läbiviimiseks 11.11.2024 ehitusteatisega nr 2411201/28202 lubatud ehitustegevuse suhtes ja Jõemäe tn 6 kinnistu omaniku poolt ehitusteatiseta kaebaja kinnistul läbiviidava ehitustegevuse suhtes.
2.Kohtule kaebuse esitamisele eelnevalt taotles Wenger Arendus OÜ ka esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal. Kohus rahuldas 20.11.2024 määrusega kaebaja taotluse ja kohaldas esialgset õiguskaitset, keelates vaidlustatud ehitusteatise alusel ehitustegevuse. Kohus selgitas määruses muu hulgas, et vastustajal tuleks vastav menetlus uuendada, selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud, kuulata ära kinnistu omanik, nõuda kolmandalt

isikult vajalike dokumentide esitamist ning alles seejärel saab vastustaja teha kaalutletud otsuse (p 8.2). Kohus pidas asjaolusid arvestades kujunenud olukorras mõistlikuks, et vastustaja kutsuks menetlusosalised haldusmenetluse raames asjas kaheldamatult võimalikku kompromissi arutama (p 10).

3.Kohus tegi 02.05.2025 vastustajale kohtunõude, milles selgitas mh, et praeguses asjas on kaebaja väitnud ja halduskohus 20.11.2024 määruses jaatanud mitmeid olulisi minetusi ehitusteatise menetluse läbiviimisel. Kolmanda isiku 25.04.2025 avaldusest ilmneb, et kolmas isik on pöördunud vastustaja poole ehitusteatise menetluse uuendamiseks või muu toimingu tegemiseks, mis võimaldaks tal sadeveetoru taastada. Seega on kujunenud olukord, kus nii kaebaja kui ka kolmas isik on huvitatud ehitusteatise menetluse uuendamisest, seejuures on kolmas isik seda vastustajalt taotlenud. Vastustajal tuli eeltoodut arvestades kohtule teada anda enda seisukoht kolmanda isiku menetluse uuendamise taotluse osas. Kohus märkis, et kui vastustaja otsustab ehitusteatise menetluse uuendada, võib kaebuse eesmärki arvestades esineda alus kohtumenetluse lõpetamiseks.
4.Kaebaja teatas kohtule 09.06.2025 avalduses, et vastustaja on uuendanud ehitusteatise menetluse, mistõttu ei ole põhjendatud käesoleva menetluse jätkamine. Kaebaja esitas taotluse menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja palub menetluse lõpetamisel kaebajale tagastada asjas tasutud riigilõiv 40 eurot ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude katteks välja 7180 eurot.
5.Kolmas isik vastas 13.06.2025 avalduses, et ei vaidle kohtuasja lõpetamise taotlusele vastu. Täiendavalt märkis kolmas isik, et ei ole välistatud, et samad pooled jätkavad varsti vaidlust sama ehitusteatise osas, kuivõrd poolte huvid on selgelt vastandlikud, ning seega on hetkel keeruline otsustada, kas menetluslikult õigem oleks peatada menetlus kuni ehitusteatise jõustumiseni või lõpetada menetlus ja loota, et järgnevat vaidlust ei teki. Kolmas isik palub menetluse lõpetamisel mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 12 816,10 eurot (koos käibemaksuga).
6.Vastustaja palub oma 17.06.2025 seisukohas menetlus lõpetada ning jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda või vastasel juhul oluliselt vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid, põhjendades järgmist. 6.1 Käesoleval juhul saab HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud menetluse lõpetamise alust rakendada vaid analoogia korras. Kaebuse nõudeks on kohustada vastustajat läbi viima riiklik järelevalve ehitusteatise nr 2411201/28202 teavitatuks lugemisega lubatud ehitustegevuse suhtes – kaebaja ei ole taotlenud ehitusteatise menetluse uuendamist. Samal põhjusel tuleb rahuldamata jätta kaebaja nõue mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud, kuivõrd kaebaja ei ole kaebuses nõudnud vaidlusaluse ehitusteatise menetluse uuendamist, seda on taotlenud kolmas isik. Vastustaja palub ka arvestada, et asjas on menetlusosaliste vahel toimunud kompromissläbirääkimised, mis vastustaja korraldatud kohtumisel kaebaja poolt osalenud isikute vaenulikkuse ja valmisoleku puudumise tõttu ebaõnnestusid ning seda hoolimata asjaolust, et kaebajale kuuluv Jõemäe tn 8 kinnistu on koormatud 20.05.2011 reaalservituutide seadmise lepingu alusel veejuhtimisservituudiga kolmandale isikule kuuluva Jõemäe tn 6 kinnistu kasuks ning servituudilepingu lisaks olevalt asendiplaanilt on Jõemäe tn 8 kinnistul Jõemäe tn 6 kinnistut teenindav olemasolev sadeveetorustik ja kokku lepitud servituudiala selgelt näha. Lisaks on ilmne, et kaebaja kaebab ka uuendatud menetluse tulemuse peale, kui sama ehitusteatis pärast uuendatud menetluse läbiviimist uuesti teavitatuks loetakse.

2(5)

6.2 Kui kohus leiab, et taotlus vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks on õigustatud, siis palub vastustaja väljamõistetavaid menetluskulusid oluliselt vähendada. Käesolev kohtuvaidlus ei ole sisult keerukas, lisaks on kaebaja kohtumenetluses esitanud samu väiteid, nagu ta esitas vaides. Nii näiteks väidetakse kaebaja 09.06.2025 menetlusdokumendis, et esindajal kulus enne kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamist dokumentidega tutvumiseks ja konsultatsiooniks kliendile 4 tundi – samas toetus kaebaja esindaja samadele dokumentidele juba vaidemenetluses, kuid vaidemenetluse kulusid kohtumenetluse raames välja ei mõisteta. Ka väidab kaebaja, et kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks kulus 11,75 tundi, kuigi kaebuses esitatakse samu väiteid, nagu eelnevalt vaides. Kokkuvõtvalt võiks mõistlikuks ja põhjendatuks pidada maksimaalselt kaebaja esindaja 10 töötundi. Lisaks juhib vastustaja tähelepanu, et kaebaja 09.06.2025 menetlusdokumendis on kaebaja esindaja töötunnitasu võrdustatud advokatuuri liikme töötunnitasuga, kuigi kaebaja esindaja ei ole advokatuuri liige.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohtupraktikas on HKMS § 152 lg 1 p-i 4 tõlgendatud laiendavalt ning selle sätte alusel menetluse lõpetamine ei eelda kaebuses esitatud nõude formaalselt täpset täitmist vastustaja poolt ning menetluse lõpetamiseks on alus ka siis, kui kaebaja saavutas oma eesmärgi vastustaja muu tegevuse tagajärjel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2023 määrus nr 3-23-510, p 13). Kohus selgitas ka 02.05.2025 kohtunõudes, et kaebaja põhjendused seonduvad olulises osas etteheidetega ehitusteatise menetlusele ning tema huviks saab kaebuse sõnastust ja etteheiteid arvestades pidada eelkõige ehitusteatise uut läbi vaatamist, sh tema kaasamist sellesse menetlusse ja tema põhjendatud huvidega arvestamist. Seega kuigi vastustaja ei asunud praegusel juhul vastavalt kaebuses nõutule läbi viima riiklikku ehitusjärelevalvet, uuendas vastustaja vaidluse keskmes oleva ehitusteatise menetluse, millega kaebaja saavutas sisuliselt oma eesmärgi. Ehitusteatise uuendamise tulemusel tuleb vastustajal nõuetekohase haldusmenetlus läbiviimisel uuesti otsustada ehitusteatise aktsepteerimise põhjendatuse üle. Kaebaja on kaebuse eesmärgi saavutamise tõttu taotlenud asjas menetluse lõpetamist ja sellega on nõustunud ka teised menetlusosalised. Seega lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud.
8.Kolmandale isikule selgitab kohus täiendavalt, et olukorras, kus haldusorgan on kaebuses nõutava haldusakti andnud või toimingu sooritanud ning kaebaja ei ole taotlenud asjas menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 alusel, esineb alus menetluse lõpetamiseks. Praegune kohtumenetlus on toimunud kaebaja kaebuse alusel. Seadus ei näe kolmandale isikule ette võimalust taotleda asjas menetluse jätkamist eesmärgiga vältida uute kohtuvaidluste algatamist. Praeguses kohtuasjas on pooltevaheline vaidlus seonduvalt ehitusteatisega nr 2411201/28202 ammendunud tulenevalt asjaolust, et vastustaja uuendas nimetatud ehitusteatise menetluse. See on olnud menetluse materjalidest nähtuvalt nii kaebaja kui ka kolmanda isiku soov. Muu hulgas ei toeta menetlusökonoomia printsiip lähenemist, et kohus peatab sisuliselt kõiki osapooli rahuldava lahenduse leidnud õigusvaidluses kohtumenetluse seniks, kuni selgub, kas menetlusosaliste vahel võib hiljem uuendatud menetlusega seoses tekkida uusi vaidlusi. Kui peaks tekkima olukord, kus praeguses asjas menetlusosalisteks olevate isikute vahel tekib uus vaidlus, mille lahendamiseks pöördutakse taas kohtu poole, on tegemist uue ja iseseisva kohtuvaidlusega, mitte olemasoleva vaidluse jätkuga. Kokkuvõttes 3(5)

on ka kolmas isik nõustunud menetluse lõpetamisega ning kohtule ei nähtu asjaolusid, mis takistaksid HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesolevas asjas menetluse lõpetamist.

9.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, v.a juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskulude vastustaja kanda jätmine üldreegel ning selle välistamine erand. Sedalaadi erandit tuleb tõlgendada kitsalt ning kahtluse korral kaebaja kasuks. Menetluskulude vastustaja kanda jätmine on välistatud eelkõige juhul, kui kõigi asjaolude pinnalt saab olla veendunud, et menetluse lõpetamise tinginud vastustaja tegevuse põhjuseks oli midagi muud kui kaebuse esitamine. HKMS § 108 lg 6 ei nõua menetluskulude vastustaja kanda jätmise eeldusena seda, et kaebuse esitamine oleks tingimata ainus põhjus, miks vastustaja andis akti või tegi toimingu, mis andis aluse menetluse lõpetamiseks. Kui vastustaja tegevus võis olla ühtaegu ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui on ilmne, et kaebuse esitamise mõju vastustaja tegevusele oli selgelt vähene ehk kui saab olla veendunud, et vastustaja oleks samamoodi toiminud ka juhul, kui kaebust ei oleks esitatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrus nr 3-23-2652, p 8). Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul üheselt välistada, et muu hulgas Wenger Arendus OÜ poolt kaebuse esitamine mõjutas vastustaja otsust uuendada ehitusteatise menetlus. Isegi kui vastustaja lähtus menetluse uuendamisel eelkõige kolmanda isiku vastavast taotlusest, ei saa olla kohus veendunud, et samal ajal toimuv kohtumenetlus selle otsuse tegemisel rolli ei mänginud. Kujunenud olukorras ja viidatud kohtupraktikast lähtudes tuleb kohtu arvates ka praegusel juhul lähtuda HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud üldreeglist ja kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista.
10.Kaebaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tuleb eelkõige arvestada kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Menetluskulude põhjendatusele hinnangu andmisel ei ole asjakohane hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajatasu suurust. Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18752, p 19; 13.11.2018 otsus nr 3-18- 1570, p 17; 23.02.2023 otsus nr 3-21-1527, p 38). Kaebaja esitas taotluse mõista välja halduskohtus toimunud menetlusega seotud esindajakulu 7180 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab kokku 42 tunnile esindaja tööle. Kohus leiab, et kaebaja taotletud menetluskulude kogu ulatuses vastustajalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kohus arvestab praeguses asjas nõutud menetluskulude vajalikkuse hindamisel muu hulgas asjaoluga, et kohtumenetluses saavutatud tulemus (s.o ehitusteatise menetluse uuendamine) on põhimõtteliselt sama, mille tegemiseks kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku juba 20.11.2024 määruses vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Kaebaja pöördus seepeale kohustamiskaebusega kohtu poole juba 25.11.2024 (s.o viis päeva pärast eelmärgitud määruse tegemist) ehk ajal, mil tema vaie oli vastustaja poolt alles läbivaatamisel. Vastustaja pidi seetõttu lõpetama vaidemenetluse põhjusel, et samas asjas on käimas kohtumenetlus (dtl 642). Seega ei olnud vastustajal võimalik 20.11.2024 määruses toodud põhjenduste valguses sisuliselt kaaluda vastavalt kohtu ettepanekule sammude astumist juba vaidemenetluses. Arvestades lisaks, et vastustaja on avaldanud kohtumenetluses valmisolekut lahendada vaidlus kompromissiga ning astus mõistliku aja jooksul selleks ka 4(5)

samme, pole välistatud, et enne kaebuse esitamist toimunud vaidemenetlus võinuks lõppeda ehitusteatise uuendamisega ning kaebajal puudunuks vajadus kohtusse pöörduda (sh sellega seoses esindajakulusid kanda). Ühtlasi, vastustaja selgitustest nähtuvalt 16.01.2025 toimunud kompromissläbirääkimised ebaõnnestusid kaebaja esindajate poolse valmisoleku puudumise tõttu jõuda rahumeelselt osapooli rahuldava lahenduseni (dtl 826-827). Seega ei olnud ka kohtumenetluse kestel kujunenud olukorrale mõistliku ja kiire lahenduse leidmine ning seeläbi menetlusosalistele täiendavate menetluskulude tekkimise vältimine takistatud vastustaja või kolmandate isikute tegevuse tõttu, vaid see polnud võimalik ennekõike kaebajapoolse tegevuse tõttu. Kokkuvõttes leiab kohus, et arvestades eeltoodud asjaolusid, samuti asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku, saab vajalikeks ja põhjendatud kaebaja õigusabikuludeks lugeda 1500 eurot ilma käibemaksuta.

11.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub pärast määruse jõustumist kaebajale tagastamisele ka asjas tasutud riigilõiv, s.o kohtute infosüsteemi andmetel 60 eurot.
12.HKMS § 108 lg 8 lause 1 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele ning lause 2 kohaselt kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna kolmas isik osaleb kaebaja vastaspoolel ning kaebajal ei ole menetluskulude kandmise kohustust, ei ole kolmanda isiku menetluskulusid võimalik kaebajalt välja mõista. Seega jäävad kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 108 lg 8 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Osaliselt jõustunud Riigikohtu 07.10.2025 kohtumäärusega.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja