3-22-2487 OÜ Lõuna Inkasso kaebus Siseministeeriumilt 34 700 euro väljamõistmiseks Kaebaja OÜ Lõuna Inkasso, esindaja Eerik Entsik Vastustaja Siseministeerium, esindaja Merje Joll
1.Jätta OÜ Lõuna Inkasso apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. novembri 2023. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juunil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Siseministeerium (SiM) otsustas 17. detsembri 2021. a käskkirja nr 1-3/106 resolutsiooni p-ga 1 sundvõõrandada OÜ-le Lõuna Inkasso (LI) kuuluva kinnistu (pindala 10 739 m 2, sihtotstarve maatulundusmaa), et ehitada välja Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piiririba taristu. Sama käskkirja resolutsiooni p-ga 2 otsustas Siseministeerium maksta kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 11 lg 2 alusel OÜ-le Lõuna Inkasso kinnistu sundvõõrandamise eest tasu 5 300 eurot. SiM esitas käskkirjas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kinnistu omanik oli XX, kes võõrandas kinnistu LI-le; 2) LI oli nõus kinnistu riigile võõrandama 25 000 euro eest, millega riik polnud nõus, sest hind oli vastuolus tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsiga. LI pole esitanud võrdlevat hindamisaruannet; 3) Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo 21. aprilli 2021. a eksperthinnangu alusel oli kinnisasja hüvitisväärtuseks 5 300 eurot. See on KAHOS § 11 lg 2 alusel OÜ-le Lõuna Inkasso kinnistu võõrandamise eest makstav tasu. Kuigi nimetatud sätte kohaselt tuleb lisaks kinnisasja väärtusele hüvitada ka kinnisasja omandamisega otseselt kaasnev varaline kahju ja saamata jääv tulu, ei ole OÜ Lõuna Inkasso samas esitanud tõendeid, millest nähtuks kahju tekkimine.
2.OÜ Lõuna Inkasso esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis täiendavalt 34 700 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) hüvitusväärtuse määramisel tuleb hindajal juhinduda vara hindamise standardi EVS 87512:2016 osast 12 „Hindamine hüvitamise eesmärgil“. Nimetatud standard näeb ette saamata jääva tulu ja otsese kaasneva kahju hindamise. Hoone asendamise kulu võib osutuda suuremaks kui selle turuväärtus; 2) kaebaja omandas Põhjamäe kinnisasja ostuhinnaga 148 000 eurot, mis sundvõõrandatava katastriüksuse (10 739 m2) arvestuslikuks hinnaks teeb 31 863 eurot. Kaebaja omandas kinnisasja sooviga rajada sinna maavarade kaevandus, kuivõrd läheduses juba on maavarade kaevandus; 3) vastustajal tuli arvestada kinnistu väärtuse kindlaksmääramisel kinnistu omandamisel makstud ostuhinda ning asjaolu, et kaebaja kaotab võimaluse rajada maavarade kaevandus; 4) LAHE Kinnisvara OÜ 16. mai 2022. a ekspertarvamuse nr 0235-22T kohaselt on kinnisasja hüvitusväärtus (eeldusel, et väljastatud on kaevandamisluba dolokivi kaevandamiseks) 40 000 eurot. SiM-lt tuleb seega välja mõista OÜ Lõuna Inkasso kasuks täiendav 34 700 eurot.
3.SiM taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) 10 739 m2 suurune äralõige on vajalik piiriribaks ja Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks või riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu ja teenindusrajatise ehitamiseks; 2) vastustaja teavitas 1. oktoobri 2021. a kirjaga nr 9-8/89-3 kaebajat kinnistu avalikes huvides sundvõõrandamise menetluse algatamisest ning esitas Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo eksperthinnangu. Kinnistu omandamises kokkuleppele jõudmise korral lisandunuks hüvitusväärtusele KAHOS-s ettenähtud motivatsioonitasu 1 172,40 eurot. Kaebaja ei esitanud PPA-le kinnistu võrdlevat hindamisaruannet hiljemalt 19. juulil 2021, mistõttu kinnistu sundvõõrandati ning hüvitusväärtuseks jäi Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo 21.04.2021 eksperthinnangu kohaselt 5 300 eurot; 3) sundvõõrandamise otsusega väljamõistetud hüvitist ei ole kaebajale tasutud, sest vaatamata korduvatele päringutele ei ole kaebaja andnud oma konto numbrit. Kuigi kaebaja taotleb haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist, vaidlustab ta sisuliselt haldusaktiga määratud 2(7)
3-22-2487 summat. Oma õiguste esmaseks kaitseks tulnuks kaebajal menetluse kestel esitada SiM-le võrdlev hindamisaruanne ning vaidlustada siseministri käskkirjaga määratud sundvõõrandamise tasu tühistamis- ja kohustamisnõudega. Kaebaja pidi olukorras, kus ta sundvõõrandamisega nõustus, kuid pidas kinnisasja eest määratud hüvitist liiga väikeseks, vaidlema hüvitise suuruse üle SiM-i 17. detsembri 2021. a käskkirja kohtus vaidlustamise teel. Jättes selle võimaluse nõuetekohaselt kasutamata (haldusasja nr 3-22-474 menetlus lõpetati kaebetähtaja rikkumise tõttu), jättis kaebaja esmased õiguskaitsevahendid kasutamata (RvastS § 7 lg 1). Kuivõrd RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik kahju hüvitamist nõuda avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju eest ning et siseministri käskkiri on õiguspärane ja kehtiv haldusakt, siis ei ole kahju hüvitamise eeldus täidetud; 4) kaebaja on kahju ulatuse määratlemisel lähtunud ebaõigest eeldusest. Vastustaja on selgitanud välja, et kinnistu väärtus on Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo
21.aprilli 2021. a eksperthinnangu kohaselt 5 300 eurot. Hindamise viis läbi isik, kellel on kutseseaduse kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse. Kaebaja on kohtumenetluses kinnistu väärtuse ja seeläbi tekitatud kahju suuruse määramisel lähtunud aga Lahe Kinnisvara 16. mai 2022. a ekspertarvamusest. Kaebaja ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et eksperthinnang tugineb eeldusele, et hoonestamata kinnisasjale on väljastatud kaevandamisluba dolokivi kaevandamiseks. Arvestades, et kinnistu asub vahetult rajatava piiritaristu kõrval, s.t piirivööndis, siis on selle kinnistu kasutamisele seatud kitsendus, mistõttu on vähetõenäoline, et kaebajale üldse kaevandamisluba antakse. Seega seni, kuni puudub kaevandamisluba, ei saa kinnistu hüvitusväärtuseks lugeda 40 000 eurot. Seda, et Lahe Kinnisvara 16. mai 2022. a eksperthinnangus näidatud hind on otseselt seotud kaevandamisloa olemasoluga, tõendab ka kaebaja SiM-le esitatud 17. jaanuari 2022 koostatud eksperthinnang nr 0033-22T, millest nähtub, et kinnistu väärtus on 14. jaanuari 2022. a seisuga 6 300 eurot. Seega on kinnistu tegelik väärtus asjaolusid arvesse võttes oluliselt väiksem kui taotletud kahju hüvitis. Kuigi ka see summa erineb mõnevõrra vastustaja pakutud hinnast, tuleb arvesse võtta, et sundvõõrandamise tasu määratakse selle kuupäeva seisuga, millal kutseline hindaja või menetluse läbiviija määras menetluses esimest korda kinnisasja väärtuse (KAHOS § 11 lg 5). Kaebajale tuleb kinnistu sundvõõrandamise eest tasuda 5 300 eurot, mis on õiglane ja kohane hind kinnistu võõrandamise eest.
4.Tallinna Halduskohus jättis 6. novembri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja nõustus kinnisasja sundvõõrandamisega. Käskkirja alusel otsustas vastustaja maksta KAHOS § 11 lg 2 alusel OÜ-le Lõuna Inkasso kinnistu sundvõõrandamise eest tasu 5 300 eurot; 2) KAHOS § 11 lg 2 järgi koosneb sundvalduse tasu (KAHOS § 39 lg 2 kaudu) kinnisasja väärtusest ja hüvitisest sundvalduse seadmisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest, kui need esinevad. Otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu hüvitatakse KAHOS §-de 13 ja 14 alusel ning hüvitamata jätmine peab olema põhjendatud; 3) kaebajal tuli õiguste esmaseks kaitseks vaidlustada käskkirjaga määratud sundvõõrandamise tasu (vt RVastS § 3 lg 4), millist võimalust kaebaja ka kasutas. Samas oli kaebaja oma õiguste kaitsel hooletu, kuivõrd vaidlustas käskkirja kohtus hilinemisega. Kohus jättis kaebaja esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ning lõpetas haldusasja menetluse (haldusasi nr 3-22-474). Seega on käskkiri jätkuvalt kehtiv. Ka Tallinna Ringkonnakohus märkis 22. juuni 2023. a määruses, et kaebajal tuli olukorras, kus ta sundvõõrandamisega nõustus, kuid pidas kinnisasja eest määratud hüvitist liiga väikeseks, vaielda hüvitise suuruse üle käskkirja kohtus vaidlustamise teel. Jättes selle võimaluse nõuetekohaselt kasutamata, jättis kaebaja esmased õiguskaitsevahendid kasutamata (RVastS § 7 lg 1). RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud nn esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine võib tingida hüvitamis- või heastamisnõude rahuldamata jätmise (RVastS § 7 lg 1) või olla 3(7)
3-22-2487 aluseks vastutuse piiramisele (RVastS § 13, Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2022. a otsus nr 3-20-597, p 18). Kuna kaebaja jättis esmased õiguskaitsevahendid kasutamata, tuleb kaebus jätta rahuldamata; 4) kahjuhüvitamise nõue tulnuks jätta rahuldamata ka sisulistel põhjustel. Käskkirjas on märgitud, et kuigi lisaks kinnisasja väärtusele tuleb hüvitada ka kinnisasja omandamisega otseselt kaasnev varaline kahju ja saamata jääv tulu, ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks selliste kulude olemasolu; 5) SiM pöördus 20. märtsil 2019 kinnistu endise omaniku XXe poole ning palus avaldada nõusolek või keeldumine kinnisasja omandamise menetluse osas (dtl 124-127). Täiendavalt paluti kinnistu eelmiselt omanikult seisukohta 19. aprillil 2021 (dtl 128-131). XX vastas 31. mail 2021 ning selgitas, et on võõrandamas kinnistut kaebajale (dtl 133). Kaebaja esindaja vastas vastustajale ning selgitas, et kaebaja tasus XXele kinnistu eest 148 000 eurot ning kaebaja on nõus loovutama kinnistu osa 25 000 euro eest (dtl 137). Vastustaja teatas kaebajale
6.septembril 2021, et algatas piiritaristu väljaehitamiseks vajaliku maa-ala võõrandamise ja teatas ühtlasi, et vastavalt Kaanon kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo 21. aprilli 2021. a eksperthinnangule (dtl 150), soovib SiM kinnistu omandada hüvitisväärtusega 5 300 eurot, millele lisandub motivatsioonitasu 1 172,40 eurot. Kaebajal tuli hiljemalt 20. septembriks 2021 avaldada nõusolekut või keelduda ettepanekust (dtl 141-142). Kaebaja teatas 21. septembril 2021, et ei nõustu vastustaja pakkumisega (dtl 143). SiM palus kaebajal
1.oktoobril 2021 esitada täiendav arvamus (dtl 146-147). Kaebaja ei esitanud tõendit, mis oleks näidanud suuremat hüvitisväärtust; 6) kaebaja tugineb LAHE Kinnisvara OÜ 16. mai 2022. a ekspertarvamusele, mille kohaselt on kinnisasja hüvitusväärtus 40 000 eurot (dtl 43). Ekspert on välja toonud, et hinnatavaks kinnistuks on hoonestamata kinnisasi ning lähtutud on eeldusest, et väljastatud on kaevandamisluba dolokivi kaevandamiseks. Seega on kinnistu väärtus 40 000 eurot üksnes juhul, kui kinnistule on antud kaevandamisluba. Käsitletud tõendist ei nähtu kinnistu väärtust ilma kaevandamisloata; 7) kaebaja väited pole usutavad, et ta omandas vaadeldava kinnistu eesmärgiga asuda kinnistul kaevandama. Enne kinnistu võõrandamist oli kaebaja teadlik käimasolevast kinnistu sundvõõrandamise menetlusest. PPA pöördus kaebaja esindaja poole vastava teabega 1. juulil 2021 (dtl 134) ning kinnistusraamatu andmetel omandas kaebaja vaadeldava kinnistu 12. augustil 2021. Seega oli kaebajale kinnistu omandamisel teada, et kinnistul ei pruugi olla võimalik asuda kaevandama. Asjaolu, et kaebaja oli nõus tasuma kinnistu eest kaebuses väidetud summa, ei ole seotud kahju tekkimisega. Lisaks nähtub äriregistrist, et kaebaja tegevusalad on järgmised: tehingud kinnis- ja vallasvaraga, inkassoteenuste osutamine, kinnis- ja vallasvara käibe- ja kapitalirent, majandus- ja juriidiliste konsultatsioonide andmine, laenude andmine seadusega lubatud juhtudel. Seega pole usutav, et kaebaja soov kinnistu omandamisel oli asuda seal maavara kaevandama. Kuigi äriregistris märgitud äriühingu tegevusalad on üksnes informatiivse sisuga, siis need illustreerivad äriühingu tegevusalasid; 8) kaebaja ei ole esitanud tõendit, et talle on vastav kaevandamisluba juba väljastatud. Maapõueseaduse § 42 lg-st 1 tuleneb, et kaevandamiseks peab olema kaevandamisluba, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Sama seaduse § 55 lg 2 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse ka juhul, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis ja kaevandamine võib ohustada riigikaitselist ehitist või riigikaitselisele ehitisele määratud või kavandatud ülesannete täitmist või riigikaitselise ehitise töövõimet. Samuti juhul, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Kuivõrd maatükk sundvõõrandati põhjusel, et ehitada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone piiririba taristu, ei ole eeldatav, et vastav kaevandamisluba ka väljastatakse; 4(7)
3-22-2487 9) 17. jaanuari 2022. a eksperthinnangust nähtub, et kinnistu väärtus oli 14. jaanuari 2022. a seisuga 6 300 eurot (dtl 191). Nimetatud tõend ei näita kinnistu väärtust haldusakti väljastamise seisuga. Seega ei ole tõendatud kaebaja väited, et talle on põhjustatud sundvõõrandamisega kahju ning vastustaja määras kinnistu väärtuse vääralt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajal ei tulnud kasutada esmaseid õiguskaitsevahendeid. Tegemist polnud kahju hüvitamise nõudega, vaid sundvõõrandamise tasu suuruse vaidlustamise nõudega. KAHOS ei reguleeri, kuidas ja mida isik peab vaidlustama, kui isik nõustub sundvõõrandamisega, aga mitte hüvitise suurusega. Kaebaja sai oma õigusi kaitsta hüvitamisnõudega, mille alusnorm on PS § 32 lg 1; 2) vastustaja määras sundvõõrandatava kinnisasja hüvitusväärtuse valesti. Hüvitusväärtuse määramisel tuli arvesse võtta kinnisasja alternatiivset kasutust. OÜ Lõuna Inkasso sai kinnistu omanikuks 19. veebruaril 2014, 30. aprillil 2015, 15. augustil 2016 ja 6. juunil 2018 sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingute alusel ja selle eest tasuti 148 000 eurot. Sellel hetkel polnud vastustaja avaldanud soovi kinnistuid võõrandada. Hüvitis ei tohiks olla väiksem kui selle eest tasutud summa. Väärtus tuli kindlaks teha Lahe Kinnisvara OÜ 16. mai 2022. a hinnangu alusel, mille kohaselt oli kinnistu väärtus 40 000 eurot. Hindamisel tuli lähtuda kinnistu parimast kasutusest, milleks oli võimalus kaevandada dolokivi. Vaidlusalune kinnistu ei asu ajutisel kontrolljoonel, vaid selle lähedal; 3) turuväärtus määrati valesti. Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ 21. aprilli 2021. a hinnangus lähtuti kinnisasja müügihinna määramisel vanast metsamajanduskavast, mis arvestas ainult raiutavat mahtu ja järele jäänud metsamaad. Võrumaa Metsaühistu konsulent-hindaja 18. aprilli 2022. a metsa hindamise akti kohaselt oli metsamaterjali hinnaks 13 310 eurot. Metsa hind ei kajastanud kogu metsamassiivi väärtust, vaid metsa kokkuostjate arvestatud raiemahu järgset väärtust. Riik teenis suurema tulu, kui oli hindamisakti järgne väärtus.
6.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kuna kaebaja ei olnud nõus kinnistu sundvõõrandamise eest määratu tasuga, siis lahendas halduskohus kaebaja nõuet kui käskkirjaga tekitatud kahju hüvitamise nõuet; 2) kaebajal tuli kasutada esmaseid õiguskaitsevahendeid ja vaidlustada käskkirja osas, milles määrati kindlaks tasu suurus. Tasu ja hüvitised määrati KAHOS-e kohaselt käskkirjaga; 3) usutav pole, et kaebaja omandas kinnistu, et asuda seal kaevandama; 4) hüvitusväärtuse kindlaksmääramisel ei saanud lähtuda Lahe Kinnisvara OÜ 16. mai 2022. a hinnangust. SiM soovis välja selgitada kahju suurust, kuid kaebaja ei vastanud ega esitanud tõendeid. Võrdlev hindamisaruanne esitati alles pärast käskkirja andmist. Kaebaja hindaja on väärtuse 40 000 eurot saanud üksnes sellisel eeldusel, kui väljastatud on kaevandamisluba. Kaebajale kaevandamisluba pole väljastatud; 5) KAHOS sätestab normid nende olukordade tarvis, kus isik on nõus sundvõõrandamisega, aga mitte hüvitise suurusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I 5(7)
3-22-2487
7.Vastustaja otsustas 17. detsembri 2021. a käskkirjaga sundvõõrandada vaidlusaluse kinnistu (resolutsiooni p 1) ja määras sundvõõrandamise tasu 5300 eurot (resolutsiooni p 2).
8.Kaebaja esitas 23. veebruaril 2022 halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-22-474), milles nõudis SiM-i 17. detsembri 2021. a käskkirja resolutsiooni p 2 tühistamist ning SiM-i kohustamist määrata sundvõõrandatava kinnisasja eest õiglane ja kohene hüvitis. Tallinna Halduskohus luges 12. mai 2022. a määrusega asjas nr 3-22-474 kaebuse mittetähtaegselt esitatuks, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas haldusasja menetluse, määrus jõustus 18. oktoobril 2022.
9.Praeguses haldusasjas esitas kaebaja nõude mõista Eesti Vabariigilt (Siseministeeriumi kaudu) välja sundvõõrandatud kinnisasja eest täiendav hüvitis 34 700 eurot. Kaebaja toob apellatsioonkaebuses välja, et ta ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet, samuti ei soovi ta vaidlustada sundvõõrandamist, vaid tema eesmärgiks on sundvõõrandamise eest suurema hüvitise saamine.
10.Kaebuse sõnastuse ja kaebaja selgitatud tahte kohaselt pole ta esitanud RVastS § 7 lg 1 alusel 17. detsembri 2021. a käskkirjaga õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet, vaid tema tahteks on vaidlustada käskkirjaga määratud sundvõõrandamistasu suurust ja mõista lisaks käskkirjaga määratud 5300 eurole veel täiendavalt välja 34 700 eurot. Kaebaja hinnangul pole olnud õigusvastane mitte vaidlusaluse kinnistu sundvõõrandamine, vaid sundvõõrandamise eest määratud tasu ei vasta tema hinnangul KAHOS-le. Ilma kaebaja sellekohase nõudeta ei olnud alust õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise võimalikkust kontrollida. Seega väljus halduskohus kaebuse piiridest, kui asus lahendama RVastS § 7 lg 1 alusel 17. detsembri 2021. a käskkirjaga tekitatud kahju hüvitamise nõuet (vt RKHKo 3-16-2267, p-d 10–15).
11.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et tema nõue tuleb lahendada PS § 32 lg 1 alusel. Kinnisasja sundvõõrandamist ning sundvõõrandamise korral makstava tasu ja hüvitis on sätestatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (vt nt KAHOS § 1 lg 1, § 2 lg 1, § 4, §-d 11–21). Sundvõõrandamise otsus sisaldab lisaks sundvõõrandamise otsustusele ka sundvõõrandamise tasu ja hüvitist (KAHOS § 29 lg 1). KAHOS-e normid on seejuures erisätted RVastS § 16 suhtes.
12.SiM-i 17. detsembri 2021. a käskkirjaga otsustati vaidlusalune kinnistu sundvõõrandada ja samuti määrati sellega vaidlusaluse kinnistu sundvõõrandamise eest tasu ja hüvitis. Vaidlusalust käskkirja, mis mh sisaldas otsust tasu suuruse kohta, oleks kaebaja pidanud halduskohtus vaidlustama 30 päeva jooksul (vt nt RVastS § 18 lg 2; HKMS § 46 lg 1 ja § 47 lg 2). Praeguses asjas on kaebaja sisuliselt vaidlustanud uuesti 17. detsembri 2021. a käskkirja resolutsiooni p 2. Korduva kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (HKMS § 43 lg 1 p 2). Kuna haldusasja nr 3-22-474 menetlus, milles kaebaja vaidlustas SiM-i 17. detsembri 2021. a käskkirja resolutsiooni p 2, lõpetati, siis ei saanud korduva kaebuse esitamist pidada lubatavaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda see siiski seda, et kaebus tuleks tingimata jätta apellatsiooniastmes läbi vaatamata HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus on õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et ka asja sisulisel läbivaatamisel ei tuleks kaebust rahuldada. II
6(7)
3-22-2487
13.Isegi juhul, kui halduskohtul oleks tulnud vaidlusaluse kinnistu sundvõõrandamise tasu puudutavat küsimust hinnata, ei oleks kaebaja väidete alusel tulnud talle suuremat hüvitist maksta.
14.Kaebaja hinnangul oleks tulnud tasu suuruse kindlaksmääramisel arvestada sellega, et vaidlusalune kinnistu sisaldab maavara, mida kaebaja oleks saanud kaevandada. Sellest tulenevalt peab ta õigeks lähtuda Lahe Kinnisvara OÜ 16. mai 2022. a ekspertarvamusest, mille kohaselt on vaidlusaluse kinnisasja hüvitusväärtus – eeldusel, et väljastatud on kaevandamisluba dolokivi kaevandamiseks – 40 000 eurot. Nimetatud eeldust ei pidanud vastustaja tasu suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtma.
15.Kaebaja õiguslikult kaitstav huvi (sh omandipõhiõigus) ei ulatu maavarani. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (põhiseaduse § 5).
16.Kinnisasja väärtust oleks võinud mõjutada see, kui kaebaja oleks omanud õigust maavara kaevandada (vrd RKHKo 3-16-245, p 30). Maapõueseaduse (MaaPS) § 42 lg 1 kohaselt peab maavara kaevandamiseks olema kaevandamisluba, kui MaaPS ei sätesta teisiti. Kaevandamisloa andmine ja andmisest keeldumine on reguleeritud MaaPS-i 4. ptk teises jaos. Kaebajale pole väljastatud kaevandamisluba.
17.Avaliku võimu kandjal pole kohustust hüvitamise aluseks võtta kõike mõeldavaid maa kasutamise sihtotstarbeid. Esmajoones tuleb lähtuda sellest, milline sihtotstarve maale on määratud (vrd RKHKo 3-21-1658, p 45). Vaidlusaluse katastriüksuse sihtotstarve oli maatulundusmaa (s.o maa, mis on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- ja metsamajanduslik potentsiaal (maakatastriseadus (MaaKatS) § 181 lg 9). Tegemist polnud mäetööstusmaaga (vt MaaKatS § 181 lg 10).
18.Eeltoodu tõttu ei tulnud vastustajal tasu suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse seda, et vaidlusaluse kinnistu maapõues on dolokivi. Sellest tulenevalt ei tulnud vastustajal juhinduda Lahe Kinnisvara OÜ 16. mai 2022. a ekspertarvamusest.
19.Vaidlusaluse tasu suuruse küsimuses ei oma määravat tähendust see, millal ja millisel eesmärgil kaebaja kinnistu soetas.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
21.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.