lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-1105/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 20.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-1105/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1586
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43Korduv kaebusRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-1105/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium03.07.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1105

Määruse kuupäev

20.05.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagastama kaebajale 13.01.2025 ära võetud nõudepesuvahendi dosaatoriga pudel

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2.Jätta Siim Grossbergi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Siim rahuldamata.

Grossbergi

riigi

õigusabi

taotlus

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale teadmiseks Tartu Vanglale.

kätte

ja

edastatakse

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1924/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.Siim Grossberg (edaspidi ka kaebaja) esitas 10.02.2025 Tartu Vanglale taotluse, milles avaldas soovi saada tagasi temalt 13.01.2025 ära võetud nõudepesuvahend selle pudeli ja dosaatoriga.
1.1.Tartu Vangla andis 18.02.2025. a vastusega nr 6-7/2-25/616-2 S. Grossbergile tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning selgituste esitamiseks, mis nõudepesuvahendiga oli väidetavalt tegemist ning kust S. Grossberg selle enda valdusesse sai. Vangla selgitas, et kaebajalt ära võetud pudel koos nõudepesuvahendiga vastab vangla kasutuses olevale seebidosaatorile.
1.2.S. Grossberg esitas 28.02.2025 avalduse, milles märkis, et vangla ei ole suutnud tõendada enda väiteid, et kaebajalt ära võetud nõudepesuvahendi pudel on Tartu Vanglas kasutusel olev vahend. Vanglas ei ole kasutuses sellist dosaatoriga nõudepesuvahendi pudelit. Kuna vangla võttis ära kaebajale kuuluva nõudepesuvahendi pudeli, siis vanglal lasub kohustus enda väiteid tõendada. Kaebajal oli selliseid pudeleid kokku 3, kuid ära võetud pudel oli viimane. Kaks pudelit ostis kaebaja Viru Vangla kauplusest ja üks oli kaasas vanglasse tulles. Ära võetud pudel ei ole vanglas keelatud, kuna dosaatoriga hügieenitarbed on olnud koguaeg kaupluses kättesaadavad.

3-25-1105

1.3.Tartu Vangla jättis 10.03.2025. a otsusega nr 6-7/2-25/616-4 taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt lasub vanglal üksnes kohustus põhjendada, millest tulenevalt ei saanud ära võetud ese kuuluda S. Grossbergile. Vangla valduses olevatest S. Grossbergi poolt vanglas tehtud poetellimuste lehtedelt ei nähtu ühegi samalaadse eseme ostmist. Sellise pudeliga nõudepesuvahendit ei olnud vangla kaupluses ka sortimendis. S. Grossberg ei tulnud iseseisvalt vanglasse, vaid ta peeti 20.04.2020 kell 00:09 kinni kahtlustatavana karistusseadustiku § 184 lg 2 p-des 1, 2 sätestatud kuriteos. Kinnipidamise hetkel oli S. Grossberg sõiduki Audi A6 registrimärgiga 905BDR tagaistmel. Kinnipidamise hetkel ei olnud S. Grossbergil kaasas nõudepesuvahendit ning sellest tulenevalt ei saanud ta tulla sellega ka vanglasse. Kinnipeetav ise ei ole suutnud vanglale adekvaatselt välja tuua, kuidas ta nõudepesuvahendi omandas. Eeldatavasti oli vangla hinnangul tegemist vangla poolt eluosakonna koristamiseks koristamise ajaks kinnipeetavatele ajutiselt väljastatava klaasipuhastusvedeliku pudeliga, millele on pandud külge seebipudeli (metallist vedruga) dosaator. Sellised dosaatorid on vanglas kinnipeetavatele keelatud.
1.4.S. Grossberg esitas 21.03.2025 vaide vangla otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis 16.04.2025 vaideotsusega nr 1-8/2-25/65-2 vaide rahuldamata. Vangla selgitas, et vaidemenetluse käigus on eraldiseisvalt üle vaadatud kõik S. Grossbergi vangistuse jooksul 20.04.2020–10.02.2025 koostatud poe tellimuslehed ning arestimajades saadud pakilehed. Kirjeldusele vastava eseme saamist arestimajades või vangla kaupluse vahendusel nendelt ei nähtu. Vaidlusalust eset ei olnud lubatud S. Grossbergi arestimajades viibimiste ajal kehtinud siseministri 27.09.2011. a määruse nr 21 ,,Arestimaja sisekorraeeskiri’“ § 36 alusel pakiga S. Grossbergile arestimajja tuua. Kinnipeetava valdusest ära võetud liitrisele pudelile lisatud dosaator sisaldab endas seejuures metallist vedru, mis on olnud erinevates vangla kodukorra redaktsioonides püsivalt keelatud ja on ka endiselt keelatud Tartu Vangla direktori 16.09.2024 kinnitatud käskkirja nr 1-1/24/47 „Tartu Vangla kodukord“ p-ga 7.1.3, mis keelab keraamilise, klaasist või metallist eseme või eseme, mis neid elemente sisaldab.
2.S. Grossberg esitas 20.04.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks tagastama kaebajale 13.01.2025 ära võetud nõudepesuvahend koos pudeli ja dosaatoriga. Kaebaja leiab, et vangla tegevus nõudepesuvahendi äravõtmisel oli õigusvastane. Vangla ei ole suutnud tõendada, et ära võetud ese ei kuulunud kaebajale või et ta hankis selle ebaseaduslikult. Kaebaja ei nõustu ka sellega, et dosaatoriga pudelid või dosaator on vanglas keelatud, kuna sellist keeldu ei tulene ühestki aktist ja samasuguse dosaatoriga pudeleid müüakse vangla kaupluses. Kaebaja on soetanud esemeid nii Tartu kui ka Viru Vangla kauplusest ning talle on toodud pakke arestimajas viibimise ajal. Kaebajal on hulgaliselt asju, mis on saadud arestimajades viibimise ajal ja mille omandamist nii palju aastaid hiljem tõendada ei ole võimalik. Kaebaja laonimekirjas on arestimaja aegadest nt elektriline hambahari ja pardel. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ning määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Kaebaja kaebuste hulk on niivõrd suur ja kaebajal on raske adekvaatselt materjalides orienteeruda. Kaebaja esitas kohtule 2024. aastal ligemale 100 kaebust ja tänaseks on menetlusse võetud 8–10. Seega ei ole oluline, kui mitu korda on kaebaja ise kohtu poole pöördunud, vaid see, kui palju kaebusi on menetlusse võetud. Kaebajale esindaja määramine on põhjendatud ka seetõttu, et vangla piirab kaebaja ligipääsu tema menetlustele sellega, et keelab kaebajal tahvelarvuti kasutamise. Kaebaja saab kasutada arvutiruumi kaks tundi päevas, kuid arvestades kaebaja menetluste hulka, ei ole see piisav ning takistab kaebajal enda õigusi kaitsmast.

KOHTU SEISUKOHT

3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist tagastama kaebajale 13.01.2025 ära võetud nõudepesuvahend (sh pudel ja dosaator). Kohus märgib, et kohustamisnõude lahendamisel

3-25-1105 hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu eraldiseisva tuvastusnõude esitamine ei ole vajalik.

4.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.1.Kaebaja soovib saada Tartu Vanglalt tagasi temalt ära võetud nõudepesuvahendi selle pudeli ja dosaatoriga. Asjaolu, et kaebajalt on nõudepesuvahend ära võetud ning ta ei saa seda pudelit kasutada, ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Dosaatoriga pudeli näol ei ole tegemist esemega, mille kasutamine oleks kaebaja jaoks vältimatult vajalik. Kaebaja saab nõudepesuvahendit kasutada ka tavalise pudeliga või sellises pudelis, mis on vangla kaupluses müügil. Kohus mõistab, et kaebaja võib soovida dosaatoriga pudelit tagasi, kuid vangla keeldumine saab põhjustada kaebajale üksnes väheseid ebamugavusi.
4.2.Samuti nähtub haldusasja materjalidest, et ei esine aluseid nõudepesuvahendi pudeli kaebajale tagastamiseks. Kaebaja on selgitanud, et ta on vanglas viibimise ajal soetanud nii Viru kui ka Tartu Vangla kauplusest erinevaid esemeid ja saanud pakke ka arestimajas viibides. Kaebaja sõnul oli tal 3 sarnast pudelit, millest 2 oli ta soetanud Viru Vangla kauplusest ja üks pudel oli tal kaasas vanglasse saabumisel. Kohus leiab, et need kaebaja väited ei kajasta tegelikkust. Vangla märkis 10.03.2025. a otsuses ja ka 21.03.2025. a vaideotsuses (vt ka määruse punktid 1.3 ja 1.4), et kogu kaebaja vangistuses viibimise aja jooksul (20.04.2020–10.02.2025) koostatud poe tellimuslehtedelt ning arestimajade pakilehtedelt ei nähtu vaidlusaluse eseme saamist arestimajades või vangla kaupluse vahendusel. Samuti ei saanud vaidlusalune pudel olla kaebajal kaasas vanglasse saabudes, kuivõrd kaebaja peeti kahtlustatavana kinni sõiduauto tagaistmel ning tal ei olnud kinnipidamise hetkel kaasas nõudepesuvahendi pudelit. Kuigi kaebaja hinnangul ei ole tegemist vanglas keelatud esemega, sisaldab vaidlusaluse pudeli dosaator vangla sõnul metallist vedru, mistõttu on see Tartu Vangla kodukorra p 7.1.3 kohaselt kinnipeetavale keelatud. Haldusasjas esitatud tõendeid arvestades peab kohus usutavaks vangla väidet, et tõenäoliselt on tegemist vanglale kuuluva esemega (kinnipeetavale eluosakonna koristamiseks antud pudel). Eeltoodud põhjendustel peab kohus S. Grossbergi kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks.
4.3.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus S. Grossergi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
5.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
6.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
7.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

3-25-1105

8.Kohus leiab, et kaebaja on võimeline ise halduskohtumenetluses osalema. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud iseseisvalt kohtule 7 leheküljel paikneva põhjendustega kaebuse. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu ning on ka varasemalt suutnud kohtule iseseisvalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Kuigi kaebaja märgib taotluses, et oluline ei ole mitte tema esitatud kaebuste arv üldiselt, vaid see, kui palju on kohus tema kaebusi menetlusse võtnud (aasta jooksul 8–10), leiab kohus, et see ei kinnita kaebajal esinevat vajadust riigi õigusabi korras esindaja saamiseks. Kohus ei ole tagastanud kaebaja kaebuseid seetõttu, et need ei vasta kaebusele esitatavatele nõuetele, mida saaks esindaja määramisega vältida, vaid enamus kaebuseid on tagastatud seetõttu, et kaebaja jättis nt kaebuselt riigilõivu tasumata või hindas kohus kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks ja pidas kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja on võimeline ise enda õigusi kaitsma ja talle riigi õigusabi korras esindaja määramine ei ole põhjendatud (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kohus märgib täiendavalt, et halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, õigusnormid ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Lisaks tagastab kohus käesoleva määrusega kaebuse. Seega esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus praeguses asjas riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja