Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi

3-25-796 toimuva toimetulekuõppe avaloengu lõppu. Samuti toodi välja, et juhul, kui teatises toodud puuduseid tähtajaks ei kõrvaldata, jäetakse taotlus vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 15 läbi vaatamata.

2(4)

3-25-796 Kohus tõlgendas kaebust selliselt, et kaebaja taotleb linna kohustamist lahendada tema menetluse uuendamise taotlus. Sellise tõlgenduse korrektsust on kinnitanud ka kaebaja oma 31.03.2025 avalduses kohtule. Tallinna linn on lahendanud kaebaja menetluse uuendamise taotluse 01.04.2025. Kaebuses taotletud haldusakt on antud kohtumenetluse kestel, sest vastustaja on lahendanud 01.04.2025 kaebaja 26.03.2025 avalduse menetluse uuendamiseks. Seega esineb HKMS § 152 lg 1 p-s 4 toodud alus menetluse lõpetamiseks. Menetluse lõpetamist ei välista HKMS § 152 lg 2, kuivõrd haldusakti andmata jätmise õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebus on kohtule esitatud vaid kaks päeva pärast menetluse uuendamise taotluses puuduste kõrvaldamist, seega ei saanud vastustaja ilmselgelt viivituses olla (HKMS § 46 lg 2). Haldusasjas nr 3-25-437 on menetluses kaebaja kaebus, milles vaidlustatakse 15.02.2025 toimetulekutoetuse taotluse läbi vaatamata jätmist ning taotletakse vastustaja kohustamist vaadata kaebaja 2025. a veebruarikuu sotsiaaltoetuse taotlused sisuliselt läbi. Seega ei ole jätkutuvastuskaebus kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Puudub ka vajadus anda kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks (HKMS § 49), sest lõppjäreldustes on linn leidnud õigesti, et menetluse uuendamiseks alust pole. HMS § 44 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui: 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Praegusel juhul on vastustaja õigesti märkinud 01.04.2025 teatises, et haldusakti antud ei ole ning see on üks haldusmenetluse uuendamise kriteerium HMS § 44 lg 1 p 1 kohaselt. Menetluse uuendamine on võimalik ka olukorras, kus taotlus on jäetud läbi vaatamata, aga esitatakse uus oluline tõend, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada (HMS § 44 lg 1 p 2). Kaebaja on taotlenud menetluse uuendamist, kuivõrd haigekassa on koostanud töövõimetuse kohta tõendi. Kaebuse kohaselt teatas kaebaja 24.02.2025 vastustajale, et on haiguse tõttu haiguslehel ning kaebuse täienduses on täpsustanud, et vastustaja ei arvestanud sellega. Kaebaja 15.02.2025 esitatud toimetulekutoetuse taotlus jäeti läbi vaatamata 27.02.2025. Seega oli vastustaja teadlik kaebaja haiguslehest, mistõttu ei ole töövõimetusleht uus oluline tõend, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Ka kaebaja ise märgib, et vastustaja ei arvestanud sellega, kui jättis taotluse läbi vaatamata. Sellest järeldub, et vastustaja oli nimetatud asjaolust teadlik, mistõttu ei saa töövõimetuslehe väljavõte nr 1009577976 mõjustada haldusmenetluse kulgu. Sellest johtuvalt on vastustaja õigesti jätnud haldusmenetluse uuendamata. Taotletav esialgse õiguskaitse abinõu peab kattuma kaebuse nõudega. Seetõttu ei ole lubatav esialgse õiguskaitse korras taotleda vastustaja kohustamist helistama kaebajale, et selgitada andmeid. Lubatav oleks esialgse õiguskaitse taotlus kohustada vastustajat vaatama menetluse uuendamise taotlus läbi. Arvestades, et vastustaja on 01.04.2025 lahendanud menetluse uuendamise taotluse, puudub esialgse õiguskaitseks vajadus ja taotlus jääb rahuldamata (HKMS § 249 lg 1 ja § 252 lg 1).

3(4)

3-25-796

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.