X kaebus Eesti Töötukassa TVH/24/017766 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
09.05.2024
otsuse
nr
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.03.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
X (kaebaja) esitas 03.04.2024 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise taotluse (dtl 29-44).
2.Vastustaja tuvastas 09.05.2024 otsusega nr TVH/24/017766 (dtl 6-9) kaebajal osalise töövõime kestusega 2 aastat perioodil 03.04.2024–02.04.2026. Kaebajal on mõõdukas
3-24-1732
tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on südameja närvisüsteemihaigused, südame isheemiatõved. Kaebaja kirjeldatud piirangud hüppeliigese traumast ei ole hinnatavad hetkel püsivatena, kuna tegemist on traumajärgsest seisundist tingitud ajutiste piirangutega ja 6 kuu jooksul võib eeldada nende vähenemist. Kaebaja kirjeldatud enesehooldustoimingute sooritamise raskustest tingitud piiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud teadvuse- ja põiefunktsiooni häirest tingitud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja kirjeldatud südamefunktsiooni häirest, õhupuudusest tingitud piiranguid õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud tegevuste õppimise raskustest, mäluhäirest tingitud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja kirjeldatud südamefunktsiooni häirest, väljaskäimise, igapäevategevuste sooritamise ja muutustega toimetuleku raskustest tingitud piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud mäluhäirest tingitud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, suhtlemise valdkondades ning ravimite kõrvaltoimete osas ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Muudest tervisehäiretest kirjeldatud piiranguid on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja on koormustaluvuse languse, peapööritustunde, jalgade tundlikkushäirete, lihasjäikuse aistingu, südame funktsioonide häirumise tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, eri tasapindadel liikumine, istumis- ja seismisasendi säilitamine, keha põhiasendi muutmine. Kaebajale on paigaldatud kardiostimulaator. Arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 2 aasta jooksul raskesti prognoositav.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 09.05.2024 otsuse tühistamiseks. Põhjendused:
3.1.Kaebaja ei nõustu liikumise valdkonnas tuvastatud mõõduka tegutsemispiiranguga ega sellega, et töövõimet hinnati 2-aastase perioodi osas. Kaebaja südametöö on elu lõpuni häiritud. Ta on kodus 24/7 arstide poolse kaugjälgimise all ja käib kontrollides. Kaebajal on diagnoositud südamekahjustusega hüpertooniatõbi, südamepuudulikkus, kodade virvendus ja laperdus, insuliinisõltumatu suhkrutõbi ja krooniline südame isheemiatõbi. Kaasuvad hüpertensioon, hüperlipideemia, II tüüpi diabeet ja koronaarhaigus. Kaebaja kasutab igapäevaselt hulga erinevaid ravimeid ja kardiostimulaatorit. Ravimid põhjustavad unisust. Liikumishäire tõttu väsib kaebaja kiiresti ja peab tihti puhkama. Palavusega on liikumine välistatud. Kaebajal on koormustaluvuse langus, peapööritus, jalgade tundlikkuse häire, lihasjäikuse aisting, unehäired, liikumishäired (hingeldus). Südamefunktsioonide häirumise tõttu on piiratud pikkade vahemaade läbimine, eri tasapindadel liikumine, istumis- ja seismisasendi säilitamine ning keha põhiasendi muutmine. Arsti sõnul on keelatud raskuste tõstmine ja füüsilised tegevused, mis põhjustavad tervise halvenemist.
3.2.Liikumispiirangu peamiseks põhjuseks on see, et süda ei tööta ilma südamestimulaatorita. Süda ei taastu kunagi ega hakka iseseisvalt tööle. Südameprobleemide tõttu peab kaebaja vältima igasugust stressi ja pinget. Füüsiline koormus võib olla maksimaalselt mõõdukas. Kaebaja püüab vältida emotsionaalset ja füüsilist koormust. Juba minimaalsel koormusel hakkab ta hingeldama, tal ei ole jõudu, ta on püsivalt väsinud ja kurnatud. Ka igapäevased tegevused (pesemine, tualetis käimine) võivad olla väljakutse, rääkimata koristamisest, toidu valmistamisest. Sageli on ta nii väsinud, et üksnes lamab. Esineb ka paremaid päevi, kus ta jaksab rohkem. Lisanduvad hirm ja ebakindlus. Südamestimulaatorit ei saa pidada tavapäraseks abivahendiks, mis kompenseerib kaebaja tervisehädad. Tegemist on elusäästva masinaga, millest sõltub kaebaja elu. Viide luumurrule ei ole esmatähtis. Peamine 2(15)
3-24-1732
liikumispiirang tuleneb kardioloogilistest haigustest. Ka eksperthinnangus välja toodud piirangud näitavad selgelt, et kaebaja ei ole töövõimeline. Tuleks tuvastada vähemalt raske piirang liikumise valdkonnas.
3.3.Eksperdi arvamus, et kaebajal ei ole abivahendite ja kõrvalise isiku abi vajadust, on ekslik. Kaebaja käib pesemas poja abiga. Ta kasutab tugikarke ja toetub kodus seintele. Kaebaja ei julge väljas käia ilma teise inimese abita. Töövõime hindamisel tuleb arvestada ka taotleja hinnanguga oma tegutsemisvõimele. Vajadusel tulnuks pöörduda järelepärimisega kaebaja või tema raviarsti poole. Pole arvestatud kaebaja tahte ja jõudlusega.
3.4.Liikumispiirangut süvendavad muud haigused, s.o rasvumus, polüneuropaatia, alajäseme täpsustamata mononeuropaatia ja lülisamba kitsenemine ehk spinaalstenoos. Ülekaal on seotud diabeedi ja kardioloogiliste haiguste eripäraga, mistõttu ei saa kaalu alandamiseks suurt füüsilist koormust lubada. Liikumispiirangut tõendab Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud keskmine puue.
3.5.Ainuüksi südamestimulaatori olemasolu annab aluse tuvastada kaebajal puuduva töövõime. Kaebaja seisund on terve elu keeruline, ta sõltub ööpäevaringselt abivahendist. Abivahend vajab pidevat jälgimist. Võimalike rikete korral vajab kaebaja kohe erakorralist abi, muidu süda seiskub ja saabub surm. Kaebaja ei ole oma seisundiga kohanenud. Pidev hirm ja ebakindlus mõjutavad tema igapäevast toimetamist olulisel määral. Jääb arusaamatuks, mille alusel leiti, et kaebaja on võimeline osakoormusega töötama ja ilma oluliste igapäevaraskusteta igapäevaseid tegevusi teostama. Kaebaja ei ole oma haiguste tõttu üldse töövõimeline. Ekspertarsti kaalutlus on ebaõige. Ka karjäärinõustaja leidis, et kaebaja tööle asumine ei ole võimalik ja kaebaja peamine aktiivne tegevus saab olla terviseprobleemidega tegelemine. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks kaebaja puhul ei saa tuvastada erijuhtumit. Kui eksperdil tekkisid küsimused kaebaja terviseprobleemide ulatuse ja piirangute avaldumise kohta, tulnuks kaebaja tervist hinnata visiidipõhiselt. Vastustaja on varem korduvalt tuvastanud kaebajal kardioloogiliste probleemide tõttu puuduva töövõime. Seisundi paranemist ei ole toimunud.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnangud oma tervisele ja TIS-i kantud viimase 5 aasta terviseandmed. Kaebaja tõi välja piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Lisaks on kaebaja kirjeldanud ravimite kõrvaltoimest ja muudest tervisehädadest põhjustatud piiranguid. Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) Meliva AS-i ekspertarst dr Kristiine Reede koostas 22.04.2024 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamisel aluseks. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst dr Lambi Aug vaatas kohtumenetluses kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle ning koostas 08.07.2024 oma seisukoha, milles nõustus TTO ekspertarsti seisukohtadega.
4.2.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. Töövõime hindamisel antakse hinnang inimese pikaajalisele tervisekahjustusele ehk püsivale terviseseisundile, mis eelduste kohaselt vähemalt 6 kuu vältel oluliselt ei muutu. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ja ravimeetodid on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Piiranguid hinnatakse koos adekvaatse ravi, abivahendite ja kompenseerivate
3(15)
3-24-1732
meetoditega. Kuigi kaebaja hinnang on tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed.
4.3.TTO ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonnas tegutsemispiirangu mõõdukaks. Ekspertarst märkis, et hüppeliigese traumast tingitud piirangud ei ole püsivad, kuna tegemist on traumajärgsest seisundist tingitud ajutiste piirangutega ja 6 kuu jooksul võib eeldada nende vähenemist. Kaebaja kukkus 12.01.2024, mille tulemusena tekkis vasaku pindluu dislokatsioonita murd. 23.02.2024 fikseeriti luumurd kipslahasega, mis asendati 29.02.2024 tugiortoosiga, mida tuli kanda 1-1,5 kuud. Muud kaebaja kirjeldatud terviseprobleemid ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad või on neid hinnatud liikumise valdkonda hinnates. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna tema igapäevategevused ei ole objektiivselt täielikult takistatud. Arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu, hindas ekspertarst kaebaja töövõime pikema kui 2 aasta jooksul raskesti prognoositavaks.
4.4.Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Olemasolevate andmete alusel ei esine kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis põhjustaks raskeid tegutsemispiiranguid ja/või üldise töövõime täielikku puudumise. TTO ekspertarsti hinnangul ei ole kaebajale soovitatavad rasked füüsilised tööd, ei sobi pikkade vahemaade läbimine. Kaebajale võiks sobida kerget füüsilist koormust sisaldavad (pigem istuvas asendis) vaheldusrikkad tööd ilma ajasurveta ja võimalusega teha vajadusel lisapuhkepause. Töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest haigustest põhjustatud reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse arvesse isiku enda kirjeldatud enesehinnangulisi tegutsemispiiranguid, mida seostatakse hindamise hetkel olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Töövõime ulatust ei hinnata otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate tegutsemispiirangute põhjal. Lisaks võetakse arvesse, kas isik järgib määratud vajaduspõhist ravi ja kas haigus on talle määratud raviga kompenseeritud. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida inimene oma terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tegutsemisvõimet parandaks. Otsus, et töövõime on osaline, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. Hindamisel on arvestatud kaebajal esinevate püsivaid tegutsemispiiranguid põhjustavate südame-veresoonkonna haigustega. Piirangut võimendab mõnevõrra jalgade tundlikkushäire olemasolu. Puuduvad objektiivsed terviseandmed, mis kinnitaksid, et kaebajal esineksid enamad kui mõõdukad tegutsemispiirangud.
4.5.Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama objektiivsed terviseandmed. Terviseseisundit kinnitava meditsiinilise informatsiooni saamiseks tegid ekspertarstid enne eksperdiarvamuse koostamist elektroonilise päringu TIS-i kaebaja viimase 5 aasta ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimiste ning püstitatud diagnooside, retseptiravimite, meditsiiniseadmete ja töövõimetuslehtede kohta. Antud juhul oli kogu vajalik kaebaja seisundit kajastav info olemas ja piisav. Töövõime hindamine oli võimalik läbi viia dokumendipõhiselt.
4.6.Kui kaebaja töövõime edaspidi muutub ja seda kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatud terviseandmed, on tal võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.
4.7.Viide Sotsiaalkindlustusameti puude tuvastamise otsusele ei ole asjakohane. Puue tuvastatakse teiste õigusaktide alusel ja vastustaja ei võta töövõime hindamisel aluseks tuvastatud puude raskusastet.
4(15)
3-24-1732
4.8.Taotleja suunatakse töövõime hindamise käigus tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule vaid juhul, kui olemasolevate andmete ja diagnooside põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata (nt andmed on puudulikud või vastuolulised). Võttes arvesse ekspertarstide arvamusi, ei oleks täiendavate terviseandmete kogumine kaebaja raviarstidelt mõjutanud asja sisulist otsustamist. Dokumendipõhine hindamine on töövõime hindamisel valdav, sest töövõime hindamiseks vajalikud terviseandmed on juba olemas. Asjakohaste terviseandmete olemasolu aitab tagada taotleja kohustus käia 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist perearsti, eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule suunamine ei ole töövõime hindamise menetluses kohustuslik, vaid sõltub olemasolevate terviseandmete piisavusest. Praegusel juhul ei olnud kaebaja terviseandmed puudulikud. Puudub info, et mõni raviarsti sissekanne oleks TIS-i kandmata. TTO ekspertarst ei püstita vastuvõtul diagnoose, ei määra ravi ega suuna uuringutele. Ekspertarst vaatas üle TIS-is kajastuvad viimase 5 aasta epikriisid ning leidis olemasolevaid terviseandmeid ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiiranguid kogumis hinnates, et puudub vajadus täiendavate andmete saamiseks. Kaebaja pole väitnud, et olemasolevad terviseandmed oleks omavahel vastuolus. Vastuolu on tekkinud üksnes kaebaja seisukoha ja ekspertarstide seisukoha vahel, mis aga ei loo eraldi alust visiidipõhiseks töövõime hindamiseks.
4.9.Karjäärinõustamise kokkuvõte kajastab kaebaja enda hinnangut töötamise võimaluste kohta. Karjäärinõustaja ei ole väitnud, et töötamine ei oleks võimalik, vaid arutatud on võimalusi. Edasisteks tegevusteks on nii terviseprobleemidega tegelemine kui ka tööportaalides tööpakkumiste jälgimine.
4.10.Varem hinnati kaebajal töövõime puuduvaks 2 korral. Vastustaja 28.12.2021 otsusega tuvastati puuduv töövõime kestusega 1 aasta (periood 06.02.2022–05.02.2023). Kaebajal hinnati raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on südame isheemiatõved ja südamehaigused. Otsuse kohaselt oli kaebajal füüsilise võimekuse languse, väsimise, pearingluse ja kukkumiskartuse tõttu piiratud lühikeste vahemaade käimine, erinevatel tasapindadel liikumine, seismine, püstitõusmine, kükitamine, kummardumine ja raskuste tõstmine ning kandmine. Vastustaja 22.05.2023 otsusega tuvastati puuduv töövõime kestusega 6 kuud (periood 04.05.-03.11.2023). Kaebajal hinnati raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on südame isheemiatõved ja südamehaigused. Otsuse kohaselt oli kaebajal südame rütmihäirete, südame kõrge löögisageduse, koormustaluvuse languse, pingutusel tekkiva hingelduse, õhupuuduse ja väsimise tõttu raskendatud lühikeste vahemaade läbimine, treppidest üles-alla käimine, erinevates kohtades liikumine, esemete tõstmine ja kandmine ning kehaasendi säilitamine ja pikemaajaline seismine. Vastustaja 30.11.2023 otsusega ja vaidlusaluse otsusega tuvastati kaebajal osaline töövõime. Kaebajale on 15.05.2023 paigaldatud kardiostimulaator, millega on objektiivselt uuringute alusel saavutatud ilmne positiivne dünaamika. See, et kaebajal tuvastati 2023. a-l puuduv töövõime, ei tähenda, et ka praegusel juhul tulnuks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ega vastustaja ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ja seetõttu tuleb ka töövõimet iga kord uuesti hinnata. Uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus töövõime hindamine ja uue taotluse esitamisel ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus ja periood on tagatud ka järgmise otsusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebaja vaidlustab vastustaja 09.05.2024 otsust, millega tuvastati kaebajal osaline töövõime kestusega 2 aastat. Kaebaja ei ole otsusega nõus ja leiab, et tal puudub töövõime. Samuti vaidlustab ta tuvastatud töövõime perioodi pikkust. 5(15)
3-24-1732
6.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud. Seega ei piisa töövõimetuse tuvastamiseks sellest, et kaebajal on mõni tervisehäda. Seejuures saab töövõime puudumist või piiratust tuvastada vaid juhul, kui tegemist on pikaajalise tervisekahjustusega. Lühiajaline töövõimetus annab õiguse ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks (ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 50 jj). Kuna haigushüvitist makstakse kuni 182 järjestikuse kalendripäeva jooksul (RaKS § 57 lg 1), siis tähendab see, et kuni 6 kuud kestvat terviseprobleemi ei saa pikaajalise tervisekahjustusena arvesse võtta ega sellega töövõime hindamisel arvestada.
7.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud isiku terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose panna. Seda peab tegema raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, tal ei ole terviseprobleeme diagnoositud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.
8.Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime
6(15)
3-24-1732
hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete kohaselt arstide poolt tuvastamist.
9.Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on taotleja haridus, eriala, varasem töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas taotleja on võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas ta on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on taotleja tervislikule seisundile sobivad. Ka töökohal on reeglina võimalik töötingimusi kohandada terviseseisundile sobivamaks. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette nähtud tööturuteenused ja -toetused. Samuti ei anna töövõime puudumise tuvastamiseks alust kaebajal olevad majanduslikud raskused. Selleks on ettenähtud muud sotsiaalmeetmed, nt toimetulekutoetus.
10.Kohus selgitab, isegi kui vastustaja on varem kaebajal puuduva töövõime tuvastanud, ei tähenda see, et ka edaspidi tuleks kaebajal alati puuduv töövõime tuvastada. Töövõime hindamisel arvestatakse ka määratud ravi ja selle efektiivsusega, samuti isiku kohanemisega oma terviseprobleemidega või ravi järgimist. Seega tuleb vastustajal iga kord hinnata uuesti isiku töövõimet, tema konkreetset tervislikku olukorda, sellest tulenevaid piiranguid ja isiku terviseandmeid arvestades. Kaebajal ei saa tekkida õiguspärast ootust töövõime puudumise tuvastamise osas kauemaks kui otsuses märgitud tähtajani. Vastasel juhul puuduks vajadus töövõime olemasolu periooditi üle kontrollida.
11.Kohus märgib, et töövõime hindamine toimub TIS-i andmete alusel kirjalikus menetluses. Seda põhjusel, et töövõimet hindaval ekspertarstil ei ole pädevust kaebaja terviseprobleeme tuvastada, vaid ta peab lähtuma juba tuvastatud terviseprobleemidest. Seetõttu ei tule ekspertarstil taotlejaga isiklikult kohtuda. Üksnes juhul, kui ekspertarstile jäävad terviseandmetest mingid kahtlused, tuleb taotleja suunata tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (TVTS § 7 lg 3).
12.Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud;
7(15)
3-24-1732
3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa): 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25– 50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga taotleja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Taotleja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil taotleja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või taotleja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.
13.Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel AS-i Meliva ekspertarst (TTO ekspertarst) dr Kristiine Reede 22.04.2024 koostatud dokumendipõhisele töövõime hindamise eksperthinnangule (dtl 626-644). Lisaks on kohtumenetluses kaks vastustaja ekspertarsti Lembi Aug ja Ita Kukk TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja terviseandmed uuesti üle vaadanud ning koostanud 08.07.2024 ja 24.01.2025 ekspertarvamused (dtl 645-657, 689696), milles nõustusid TTO ekspertarsti hinnanguga kaebaja töövõimele. Kohus kontrollib, kas eksperthinnangutes on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega, kaebaja terviseandmetega TIS-is (dtl 45-625) ja tehtud põhjendatud järeldused.
14.Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses (dtl 29-44) välja piirangud kõigis valdkondades, lisaks ravimite kõrvaltoimete osas ja muude tervisehäirete osas. TTO ekspertarst tuvastas piirangud vaid liikumise valdkonnas. Kuna kaebaja vaidlustab kaebusest nähtuvalt vaid liikumise valdkonnas antud hinnangut, siis ei kontrolli kohus muudes valdkondades antud hinnanguid. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud seda, et töövõime hindamisel ei arvestatud ajutise terviseprobleemiga – vasaku jala luumurd. 8(15)
3-24-1732
15.Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks töötamist välistav seisund (määruse nr 39 § 4). Seda ei ole leidnud ka ekspertarstid.
16.Kaebaja leidis töövõime hindamise taotluses, et tal on võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ täielik piirang (raskusaste 4). Ta ei suuda raskusteta liikuda ega trepist käia. Suudab ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta läbida 50 m (u 5 bussi pikkus). Ka see on suur pingutus, sõltub kui valusad jalad on ja kui väsinud kaebaja ise on. Tihti on ta hommikul väsinud, sest pole magada saanud, ja ei suuda üldse liikuda. On ka juhtunud, et ei jõua tualetti. Pesemas ei saa ammu üksi käia, poeg aitab. Kaebaja ei suuda treppidel liikuda ega vajadusel takistusi ületada. Treppidel liikumine on välistatud. Kaebaja on üritanud, sai väga halva kogemuse. Rohkem ei proovi. Madalaid lävepakke on veel kuidagi võimalik ületada, kuid varbad kipuvad ka nende taha koperdama. Kasutab tugikarke ja kodus saab toetuda seinte najale. Kaebaja ilma suure vajaduseta kusagil ei käi. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ raske piirang (raskusaste 3). Ei suuda ohutult siseruumides ega väljas ringi liikuda. Suudab kohtades, kus pole varem käinud, ohutult tänaval liikuda suurte raskustega, peaaegu võimatu. Kindlasti ei suuda tänaval liikuda, kuna sealne liikumistempo on nii kiire, et pole lootustki kellegi eest ära põigata. Kaebaja elab maal ja seal tänavaid ei ole. Ka maanteele ei julge üksi minna, alati peab poeg kaasas olema. Jalad ei tööta, südame töö efektiivsus stimulaatoriga alla 50%. Ei ole jõudu ega jaksu kusagile niisama liikuda. Kasutab abivahendina karke. Ka silmanägemine läheb aina hullemaks. Eelmine aasta sai tellitud uued prillid, kuid enam kõige paremini nendega ei näe. Ilma prillideta ei näe üldse midagi. Ei tea, miks ei ole silmaarst digilukku midagi kirja pannud. Siseruumides, kus pole varem käinud, suudab ohutult liikuda mõõdukate raskustega. Võõrastes ruumides ei ole ammu käinud, viimati olid abiks kargud. Kodus on harjunud ja saab toetuda oma väljakujunenud kohtadele, istuda, puhata ja vaikselt edasi toimetada. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ täielik piirang (raskusaste 4). Ei suuda raskusteta ja valu tundmata kehaasendeid säilitada ega vahetada. Ei suuda ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust. Seista ei suuda ühel kohal üldse, jalad valutavad ja kipuvad krampi minema. Kui toetub kätele, siis kisuvad ka käed krampi. Samuti öösiti. Tunde järgi natuke liigub, istub ja on pikali. Väsimus tuleb kiiresti, mida rohkem liigutab. Tasapisi peab liikuma, muidu ei suuda üldse olla. Kaebaja suudab kehaasendeid vahetada, püsti tõusta, toolile istuda, kummardada mõõdukate raskustega. Püsti tõusta, istuda saab, kui saab kusagile toetuda. Voodist tõusmiseks peab kasutama karke. Kummardada ei saa üldse, sest pea hakkab ringi käima ja kukub. On mõned korrad ka minestanud. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „liikumisega seotud muud piirangud“ on muutlikud (raskusaste 9). Põhiline piirang on südamestimulaator, mis hoiab kaebajat elus. Süda ei taastu kunagi ega hakka iseseisvalt tööle. Isegi kui kaebaja saaks kodust välja, siis peab stimulaatori valvuri kaasa võtma, millega on 24/7 oma elu lõpuni südamekabinetis jälgimise all.
17.TTO ekspertarst leidis ekspertarvamuses, et kaebajal on võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Viidati kognestiivse südamepuudulikkuse, täpsustamata põletikulise polüneuropaatia, kroonilise südame isheemiatõve ning kodade virvenduse ja laperduse diagnoosidele. Kaebajal ei ole kirjeldatud abivahendite ja kõrvalise isiku abi vajadust. Arvestades, et kaebaja südame funktsioon on oluliselt paranenud ja kerge närvikahjustus jalgades on püsinud võrreldes 2021. a-ga sama, saab hinnata liikumise eri tasapindadel mõõdukaks. Hüppeliigese trauma, pindluu murd ja kandluu eksostoos on akuutne seisund, mida töövõime hindamisel ei saa arvestada.
9(15)
3-24-1732
TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Viidati kroonilise südame isheemiatõve, kongestiivse südamepuudulikkuse, kodade virvenduse ja laperduse ning täpsustamata põletikulise polüneuropaatia diagnoosidele. TIS-i andmetel on kaebaja probleemiks rütmihäire, mille üle ravidega kontrolli ei saavutatud. Kaebajal on südame väljutusfraktsiooni langus. 2023. a mais paigaldati talle kardiostimulaator ja kardioloogi väljavõtte kohaselt (11.10.2023) on kaebajal ehhokardiograafia alusel väljutusfraktsioon oluliselt paranenud (28% aprillis 2023, 48% septembris 2023). Kaebaja koormustaluvus on paranenud. Labajalgade tundehäiretega on kaebaja pöördunud 2021. a-l, mil leiti kerge aksonaalne sensoorse neuropaatia leid ENMG uuringul (perearst 02.07.2021). Kaebuste tõttu korratud uuringut ja muutused püsivad (perearst 28.11.2023). Kaebajal ei ole kirjeldatud teadvusekaotuse või minestamishoogusid. Kaebaja on seismisel, istumisel iseseisev, abivahendeid ega erikohandust ei kasuta. TTO ekspertarst ei tuvastanud võtmetegevustes „ohutu ringiliikumine“ ja „liikumisega seotud muud piirangud“ kaebajal piiranguid (raskusaste 0), leides, et piiranguid on hinnatud juba teistes sama valdkonna võtmetegevustes. TTO ekspertarst märkis liikumise valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2). Peamine piiranguid põhjustav haigus on ravide foonil oluliselt paranenud. Kaasuvana piiranguid põhjustav haigusseisund on püsinud viimase 2 aasta jooksul. Kaebaja on osaliselt kohanenud. Piirangute põhjuseks on polüneuropaatiad ja perifeerse närvisüsteemi muud haigusseisundid, südame isheemiatõved ja muud südamehaigused. Kokkuvõttes leidis TTO ekspertarst, et kaebajal on peamine piiranguid põhjustav diagnoos kongestiivne südamepuudulikkus. Tal on häirunud südame funktsioon, südame rütm, langenud koormustaluvus, peapööritustunne, lihaskrambi aisting, tundlikkushäired jalgades, mis piirab pikkade vahemaade läbimist, kehaasendi muutmist, seismist ja istumist. Ekspertarst leidis, et kaebajal on osaline töövõime. Kaebajal on raskesti prognoositav seisund kehtivusega 2 aastat, kuna arvestades kaebaja haigust on raske prognoosida, kas täielik töövõime taastub või mitte. Kaebajale ei ole soovitatavad rasked füüsilised tööd, ei sobi pikkade vahemaade läbimine, sage treppidel käimine, pikemaaegne sundasendites viibimine. Kaebajale võiksid sobida kerged vaheldusrikkad tööd omale sobivas tempos, võimalusega teha vajadusel lisapuhkepause.
18.Vastustaja ekspertarst Lembi Aug märkis oma arvamuses, et mõõdukaid liikumispiiranguid põhjustab eelkõige kaebaja kardiopulmonaalne seisund. Anamneesis on korduvad rütmihäired, mis allusid halvasti medikamentoossele ravile ning vajasid seetõttu korduvaid ablatsioone ja kardiostimulaatori paigaldamist. Ravi tulemusel on seisund stabiliseerunud, saavutatud positiivne dünaamika, kuid arvestades kardiaalseid uuringuid on tegemist üldise koormustaluvuse languse ja piirangutega pikkade vahemaade läbimisel. Kaebajal püsivalt piiranguid põhjustavad südamehaigused põhjustavad koormustaluvuse langust, peapööritustunnet ja südame funktsioonide häirumist. Kuid objektiivselt on kaebaja haigustest tingitud piirangud väljendunud mõõdukas ulatuses, mistõttu ei saa töövõimet hinnata puuduvaks. Kui varem esinesid kaebajal ravile halvasti alluvad kiire südamerütmiga ja subjektiivselt halvasti talutavad rütmihäired, mille tõttu ta vajas meditsiinilist sekkumist ja invasiivseid raviprotseduure (AV sõlme ablatsioon, kardiostimulaatori paigaldus), ei oma need enam tähendust, sest pärast 11.06.2023 teostatud ablatsiooni enam terviseandmetes rütmihäirete esinemist kajastatud ei ole. Stimulaatorist saadava kasu tulemusena on näha, et EF (südame süstoolne funktsioon) on oluliselt paranenud (varem 28%, hiljem 48%), lihaskontraktiilsuse häiret enam ei esine, parema vatsakese funktsioon on taastunud (20.09.2023 epikriis). 10(15)
3-24-1732
Igapäevaselt tarvitatavad ravimid ei ole iseseisev piirang ja ka kardiostimulaator kui südametegevust parandav abiseade on seisundit kompenseeriv ning parandab üldist tegutsemisvõimet. Kaebajal püsivalt esinevat peapööritust terviseandmed ei kinnita. Puudub vastav diagnoos, kaebaja ei ole vajanud antud kaebusega ei kõrva-nina-kurguarsti ega neuroloogi konsultatsiooni, täiendavaid uuringuid ega ravi. Varem võis kaebajal esineda ajutist pearinglust seoses rütmihäiretega, kuid see ei ole käesolevalt üldist töövõimet mõjutav asjaolu. Ajutist pearinglust võib esineda ka muudel põhjustel, kuid tegemist ei ole püsiva piiranguga. Väga kõrgetel keskkonnatemperatuuridel tekkiv kiirem väsimine ja enesetunde ajutine halvenemine on tavapärane ka tervetel inimestel ega mõjuta püsivalt üldist töövõimet. Kaebuses märgitud unehäirete kohta objektiivsed terviseandmed puuduvad, mistõttu ei ole need hinnatavad üldist töövõimet mõjutava seisundina. Terviseandmetes puudub vastav diagnoos, kaebaja ei ole vajanud eriarsti konsultatsiooni ega viimasel 2 aastal retseptikeskuse andmetel kordagi unerohu retsepti. Episoodiliselt on välja kirjutatud rahustit (diasepaam) ja võimalik et kaebaja soovil, sest selle näidustus ja tegelik vajadus jääb ebaselgeks, kuna retseptil on diagnoosina välja toodud karpaaltunneli sündroom. Kaebajal on 02.07.2021 teostatud elektroneuromüograafia (ENMG), tuvastati kerge sensoorse neuropaatia leid, kuid motoorsed närvijuhtekiirused piiripealsed, vastuste amplituudid normis. 28.11.2023 korrati ENMG, leid muutusteta – esineb sensoorne aksonaalne polüneuropaatiline kahjustus, lihasuuringul ei tule esile neurogeense kahjustuse leidu sääre eesmistes ja tagumistes lihastes. Üksnes tundlikkushäire jalgades ei mõjuta liikumist olulisel määral ega anna alust iseseisvana enamaks kui kergeks piiranguks liikumisel. Seda kinnitab ka asjaolu, et 25.10.2023 ei tuvastanud perearst läbivaatusel mootorsõidukijuhi tervisetõendi pikendamiseks motoorika ega liikumise osas kõrvalekaldeid. Liikumisel hinnati piirang mõõdukaks, arvestades lisaks ka kardiaalset seisundit, mis mõjutab liikumist olulisemal määral. Töövõime hindamisel ei ole põhjust arvestada südame isheemiatõvega (koronaarhaigus), sest südant varustav ahenenud arterit laiendati 2018. a-l, paigaldati ravimkaetud stent ja sellega normaalne verevool taastati. Hiljem ei ole arteri restenoosi diagnoositud. Seega on seisund raviga rahuldavalt kompenseeritud ja see üldist töövõimet olulisel määral ei mõjuta. Ka hüpertensioon (kõrgevererõhutõbi) ja insuliinisõltumatu suhkrutõbi (II tüübi diabeet) on ravimitega rahuldavalt ohjatud ega põhjusta püsivaid piiranguid üldisele töövõimele. Kuigi kaebaja südamehaigused ei ole lõplikult välja ravitavad, on need tänapäeva meditsiiniteadmiste kohaselt raviga hästi kompenseeritavad. Krooniliste haiguste esinemisel on regulaarne tervisekontroll elementaarne. Praeguste suuniste kohaselt toimub EKS kontroll 1-3 kuu jooksul pärast paigaldamist ja edasi iga 2 aasta möödumisel, et vajadusel teha ümberseadistusi ja kontrollida patarei kestvust. Seetõttu on ka ekspertiisiotsuse kehtivusaeg 2 aastat piisav ja asjakohane, et hinnata uuesti kardiostimulaatori töökindlust ja abivahendist saadud efekti terviseseisundile. See, et kaebajal on südamekabinetis pideval jälgimisel, ei ole täiendav piirang, vaid uudne võimalus EKS töö ja rütmihäirete esinemise paremaks jälgimiseks ja vajadusel kiiremaks meditsiiniliseks sekkumiseks. Samas ei piira see inimese liikumist väljaspool kodu ega töötamist. Kokkuvõtteks leidis ekspertarst, et kaebajal esinevad mitmed kroonilised terviseseisundid on hetkel raviga kompenseeritud määral, et tema terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole enam sellised, mille tõttu oleks tuvastatav puuduv töövõime. Kaebaja igapäevategevused on takistatud osaliselt.
11(15)
3-24-1732
19.Vastustaja ekspertarst Ita Kukk märkis oma arvamuses, et kaebaja ei ole 2024. a jooksul kardioloogi sekkumist või konsultatsiooni vajanud. Kaebaja sai neuroloog dr Anu Saarelt 10.01.2025 saatekirja kardioloogile, sest teostatud analüüs kardiomarkeri BNP osas esineb tõus (NT-proBNP 809 ng/L), mida loetakse kergeks kardiomarkeri tõusuks ega muuda juba hinnatud liikumise valdkonna mõõdukaid piiranguid südamehaigusest tuleneva koormuslanguse tõttu. 27.09.2024 teostatud uue südame ehhokardiograafia andmetel on südame jõudlus EF 59% (20.09.2023 oli 48%). Seega on südametöö normaliseerunud. Normaalne ja normis rõhuga on ka kopsuvereringe. Seega on kaebaja seisund veelgi paranenud ja väidet, et südamehaiguse tõttu tekib väsimus ja hingeldus, mis piirab täielikult liikumist, ei saa objektiivsete andmetega kinnitada. Piirangud liikumises ei ole enamad kui mõõdukad, sest kaebaja kõrvalabi vajadus ei ole objektiivsete andmetega põhjendatud. 25.10.2023 väljastati kaebajale juhiloa arstlik tõend ilma ühegi piiranguta. Samas on rasked rütmihäired või raske südamepuudulikkus vastunäidustus juhiloa omamiseks. Kaebaja viidatud hirmu, ebakindluse ja tahte puuduse põhjus on objektiivselt ebaselge. Kaebajal ei ole diagnoositud mälu- ega intellektihäireid, samuti puuduvad psüühikahäireid kinnitavad diagnoosid. Kaebaja ei ole vajanud psühhiaatri konsultatsiooni ega psüühikahäirete osas mingit ravi. Kaebaja kehamassiindeks detsembris 2022 oli 34,4, mis vastab kerge-keskmise rasvumise tasemele ega põhjusta töövõimet mõjutavat liikumispiirangut. Lülisamba kitsenemist kaebajal novembris 2024 ei tuvastatud, stenoos 3. ja 4. nimmelüli tasandil ning 4. ja 5. nimmelüli tasandil olev lipomatoos kirurgilist ravi ei vaja. 28.11.2024 epikriisist nähtuvalt tuvastati alaseljauuringutel väga tagasihoidlikud muutused, ENMG-s tunnelsündroome ei diagnoosinud. Seega pigem ei ole tegemist neurokirurgilist ravi vajava seisundiga. Neurokirurg kirjeldas, et kaebajal esinevad polüneuropaatilised valud ja tuimuse labajalgades, olulist motoorika häiret ei ole kirjeldatud. Labajalgade turset ei ole. Neurokirurg soovitas kaalust maha võtta, milleks kaebajale määrati ravi. Soovitati taastusraviarsti konsultatsiooni. Neuroloog dr Anu Saar on 27.09.2024 epikriisis diagnoosinud diabeetilise polüneuropaatia ehk jalanärvide kahjustuse diabeedi tõttu. Perearst diagnoosis kaebajal insuliinisõltumatu suhkrutõbi tüsistusteta. Neurokirurgi poolt 19.11.2024 soovitatud raviga alustati alles 03.12.2024. Esmaseks ravikuuriks on soovitatud 6 kuud, seega ei saa ravitulemust veel hinnata. Samuti ei ole kaebaja käinud veel taastusraviarsti vastuvõtul. Kõrvalabi või abivahendi vajadust liikumisel ei ole kirjeldanud neurokirurg ega neuroloog. Seega ei saa liikumispiiranguid ravi foonil ning ilma püsivate abivahendite ja kõrvalabi kasutamiseta lugeda enamaks kui mõõdukaks. Vastustajal puudub pädevus hinnata Sotsiaalkindlustusameti puude otsust, samuti ei võeta seda otsust töövõime hindamisel aluseks. Kaebajal tuvastati keskmine liikumispuue, mitte raske või sügav puue. Ainuüksi asjaolu, et kaebajale on paigaldatud südamestimulaator, mis vajab pidevat arstlikku järelevalvet, ei ole aluseks raskete või täielike piirangute või puuduva töövõime hindamiseks, kuna südamestimulaator on tegutsemisvõimet toetav abivahend. Töövõime hindamine ei toimu isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, arvestades, et ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud vajaduspõhist ravi. Töövõimet takistavad piirangud, mis on püsivad (s.o kestavad üle 6 kuu) vaatamata adekvaatsele ravile. Piiranguid hinnatakse sellisena, nagu need esinevad käesolevalt, mitte nii, nagu need võiksid olla (potentsiaalselt või teoreetiliselt) tulevikus. Kardiostimulaator töötabki ööpäevaringselt, toimub patsiendi 12(15)
3-24-1732
kaugjälgimine kardioloogiakeskuse poolt, mistahes kõrvalekalde korral tekib automaatteavitus. Südame kontroll ehhokardiograafia näol on kaebajal üks kord aastas ja tänase seisuga on toimunud tuntav südametöö taastumine. Kaebajal on kehtiv juhiluba ja talle ei ole keelatud liikluses osalemine. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu oleks kaebajal tuvastatav puuduv töövõime või raske või täielik piirang mingis võtmetegevuses. Kaebaja igapäevategevused on takistatud osaliselt. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Erijuhtum on erandlik hindamisjuhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on isiku tegutsemise ja osalemise piirangud vähe väljendunud ega vasta osalise või puuduva töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult takistatud või on olemas reaalne risk taotleja tervise halvenemisele juhul, kui ta jätkab töötamist tavapärases mahus. Antud juhul on kaebajal hinnatud mõõdukad piirangud liikumise valdkonnas, mis vastavad osalise töövõime kriteeriumitele ja erijuhtumina töövõimet alanenuks ei ole vajalik hinnata. Osalise töövõime hinnang on kaalutlusotsus. Kaebajal ei esine rasket piirangut mitte üheski võtmetegevuses. Esinevad mõõdukad piirangud liikumises. Muudes valdkondades ei ole hinnatud töövõimet mõjutavaid piiranguid. Visiidipõhine ekspertiis viiakse tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtul läbi dokumentide ja taotlejaga kohtumisel saadud täiendava teabe põhjal, kui töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangud ja terviseandmed erineval olulisel määral või arstide poolt TIS-i sisestatud terviseandmed on sisult vastuolulised või taotleja haigused on episoodilised, mistõttu taotleja kirjelduse ja terviseandmete põhjal kogutud info vajab objektiviseeritavaid funktsioneerimisvõime teste hinnangu andmiseks. Käesolevalt on piisavalt olemas objektiivseid andmeid, mille alusel terviseseisundit hinnata. Ka isiku enda poolt rõhutatud südamestimulaatori paigaldamisest tulenev arstlik kontroll (sh regulaarselt teostatud südame uuringud) on olnud piisava põhjalikkusega ja objektiivse positiivse dünaamikaga epikriisides kirjeldatud. Samuti on piisavalt kirjeldatud jalgade tundlikkuse häiret, ravi vajadust ja närvikahjustuse tekke põhjust ning ravi vajadust neuroloogi ja neurokirurgi poolt. Visiidiga hindamine ei olnud vajalik.
20.Eeltoodust nähtub, et kaebaja tervise osas on oma ekspertarvamuse andnud kolm erinevat ekspertarsti. Koostatud ekspertarvamused on omavahel kooskõlas ja kinnitavad kõik, et kaebajal on liikumise valdkonnas esinevate mõõdukate piirangute tõttu osaline töövõime. Vastustaja ekspertarstid on põhjendanud, miks on konkreetsed piirangud tuvastatud või tuvastamata jäetud ning millistele kaebaja terviseandmetele on seejuures tuginetud. Samuti on vastatud kõigile kaebaja kaebuses toodud väidetele ja etteheidetele. Kohus kontrollis ka kaebaja terviseandmeid TIS-is ega tuvastanud, et ekspertarstid oleksid jätnud mingite kaebajal esinevate terviseprobleemidega arvestamata või arvestanud nendega ebaõigesti. Ekspertarvamused on kooskõlas kaebaja terviseandmetega. Kuna asjas esitatud kõik 3 ekspertarvamust tõendavad, et kaebajal on osaline töövõime, siis puudub kohtul alus ja põhjus vastupidises veenduda. Kaebaja ei ole esitanud vastupidist kinnitavad tõendeid, üksnes enesehinnangulisi arvamusi, mida objektiivsed terviseandmed ei kinnita. Kaebaja esitatud epikriisid (dtl 677-680) on pärit hilisemast ajast (november 2024) ja vastustaja ei saanud nendega oma otsuse tegemisel arvestada. Seetõttu ei too need kaasa vastustaja otsuse tühistamist. Kuid ka need epikriisid ei kinnita kaebaja väidet, et tal puudub töövõime. Neist nähtuvalt alles alustati raviga, seega ei kinnita need püsivaid tervisekahjustusi. Kaebaja
13(15)
3-24-1732
piisavalt head tervislikku seisundit kinnitab ka juhiloa tervisetõend 25.10.2023, mille kohaselt on kaebaja funktsioonid, mh liikumine ja motoorika normis.
21.Kohus nõustub ekspertarstidega, et üksnes asjaolu, et kaebajale on paigaldatud südamestimulaator, ei anna alust tuvastada kaebajal puuduvat töövõimet. Tegemist on abivahendiga, mis kaebaja tervislikku olukorda ja toimetulekut parandab, mitte ei raskenda. Ekspertarstid on näidanud, et pärast südamestimulaatori paigaldamist on kaebaja südame töö muutunud järjest paremaks. Kuna töövõimet tuleb hinnata koos adekvaatse ravi ja kasutatavate abivahenditega, siis saab kaebaja poolt kasutatavat abivahendit arvestades lugeda põhjendatult tema töövõime osaliseks, mitte puuduvaks. Osaline töövõime näitabki seda, et kaebajal esinevad igapäevaelus osaliselt piirangud ning ta ei ole võimeline täistööajaga ja -koormusega töötama. Kaebaja töövõime ulatust ei mõjuta see, et ta on südamestimulaatori tõttu arstide pideva järelevalve all. See ei takista tal igapäevaelus osaleda või töötada. Oluline ei ole see, et kaebaja süda ei hakka enam kunagi iseseisvalt tööle. Töövõimet hinnatakse koos abivahendiga ja südamestimulaator võimaldab kaebajal osaliste piirangutega igapäevaelus osaleda. Samuti ei ole asjakohane väide, et stimulaator võib kunagi tulevikus rikki minna. Töövõimet hinnatakse praegust olukorda arvestades, mitte kunagi tulevikus võib-olla tekkivat hüpoteetilist olukorda arvestades. Pole põhjust arvata, et kaebaja töötamine võiks stimulaatori rikkiminekut kuidagi soodustada. Kui tulevikus peaksid asjaolud muutuma (nt stimulaatori kasutegur väheneb), saab kaebajal võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.
22.Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et ta kasutab liikumiseks karke või teise inimese abi. Ilmselt kasutas kaebaja neid siis, kui tal oli kukkumise tõttu luumurd ja jalg oli kipsis. Luumurd tekkis kaebajal 2024. a jaanuaris. Kipslahas asendati 2024. a veebruaris tugiortoosiga. Seega oli tegemist ajutise terviseprobleemiga, mis püsivalt töövõimet ei mõjuta. Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et kaebajal oleksid pärast luumurdu jäänud püsivad tervisekahjustused, mis tema liikumist takistaksid ja mille tõttu ta vajaks igapäevaselt liikumiseks abivahendit või teise inimese abi. Seda ei kinnita ka hilisemad epikriisid (dtl 677680, 697-710). Nagu kohus on eespool selgitanud, hinnatakse töövõime hindamisel isikul esinevaid püsivaid tervisekahjustusi, mitte ajutisi, s.o kuni 6 kuud kestvaid haigusi. Isegi kui kaebaja kasutaks igapäevaselt liikumisel karke, ei ole tegemist asjaoluga, mis töövõimet tingimata välistaks. Tegemist on liikumist soodustava abivahendiga. Ilmselt näitab abivahendi kasutamine seda, et kaebajal esineb liikumisel probleeme (ei saa kiiresti ega pikki vahemaid liikuda), kuid seda on ekspertarstid juba oma arvamuses kinnitanud ja sellest tulenevalt osalise töövõime tuvastanud. Terviseandmed ei kinnita ja ka kaebaja ei väida, et ta ei suudaks üldse liikuda ja/või oleks voodihaige.
23.Kaebaja viide Sotsiaalkindlustusameti 10.12.2024 otsusele nr P26-2024-188755 (dtl 681682), millega tuvastati kaebajal keskmisele puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, ei ole asjakohane. Puuet ja töövõimet tuvastatakse erinevate õigusaktide alusel ning need ei ole omavahel sõltuvuses, st ühe tuvastamine ei tähenda tingimata, et tuleks tuvastada ka teine. Samas juhtis ekspertarst põhjendatult tähelepanu sellele, et ka Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastati kaebajal keskmine puue, mitte raske või sügav puue (vt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 1 1). See näitab, et ka Sotsiaalkindlustusameti hinnangul ei vaja kaebaja igapäevast kõrvalabi ja juhendamist. Seega ei ole vastustaja tuvastatud osaline töövõime vastuolus Sotsiaalkindlustusameti otsusega.
24.Vastustaja karjäärinõustaja pädevuses ei ole kaebaja töövõimet ja tervislikku seisundit hinnata ning tema võimalik arvamus kaebaja tervisliku seisundi kohta ei ole asjakohane asjaolu, millele tuginedes töövõimet hinnanud ekspertarstide arvamusi ümber lükata. Pealegi ei ole karjäärinõustaja väitnud 28.08.2024 kokkuvõttes (dtl 683), et kaebajal ei ole võimalik
14(15)
3-24-1732
tööle asuda. Tegemist on kaebaja esitatud väidete ja selgituste kokkuvõttega. Edasiseks tegevuseks on mh planeeritud tööportaalides tööpakkumiste jälgimine.
25.Vastustaja ekspertarst selgitas, mis põhjusel tuvastati kaebajal osaline töövõime 2 aastaks. Kohtu hinnangul on kaebaja töövõime hindamise sidumine tema südametöö kontrollimise perioodiga põhjendatud, sest see võimaldab tema töövõimet hinnata vastavalt uuematele kontrollitud terviseandmetele. Samuti on ekspertarst selgitanud, mis põhjusel ei olnud kaebaja puhul põhjust kohaldada erijuhtumi regulatsiooni.
26.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 09.05.2024 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.
27.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud tähtaegselt oma menetluskulu dokumente, seepärast jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.