Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Veiko Vaske ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-301
Haldusasi
ASIK Kinnisvara OÜ kaebus Tallinna linna tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2025. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja ASIK Kinnisvara OÜ, seaduslik esindaja A.H Vastustaja Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Timo Päit
Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine
ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2025. a määruse peale.
2.Jätta rahuldamata ASIK Kinnisvara OÜ taotlus asja läbivaatamiseks kohtuistungil.
3.Võtta asja materjalide juurde Tallinna Linnavolikogu 12. veebruari 2025. a kiri nr F3-2.1/357-4. Võtta asja juurde Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10. veebruari 2025. a „Projekteerimistingimused 2511802/00537“.
4.Jätta ASIK Kinnisvara OÜ taotlus ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata.
5.Jätta ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2025. a määrus muutmata.
6.Tagastada määruskaebuselt enam tasutud riigilõiv 40 eurot GB Vara OÜ arvelduskontole EE022200221090220394.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse tagastamise peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
3-25-301
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.ASIK Kinnisvara OÜ-le kuulub Tallinna linnas asuv Raudtee tn 62 kinnistu ja Raudtee tn 64a kinnistu. ASIK Kinnisvara OÜ sai kinnistute omanikuks 11. aprillil 2024.
2.Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021. a otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu (ÜP) kohaselt asuvad kinnistud Nõmme keskuse segahoonestuse juhtotstarbega alal, kuhu võib kavandada elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, keskkonda mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Pärnu maantee, Männi, Raudtee ja Kõvera tänava vahelisel alal ning Turu platsist ja Pärnu maanteest ida poole jääval alal on lubatud kuni kolmekorruselised hooned.
3.ASIK Kinnisvara OÜ esitas 21. oktoobril 2024 Tallinna Linnavolikogule taotluse, et Nõmme linnaosa ÜP ülevaatamise tulemuste aruandes muudetaks ÜP-s Nõmme keskusega piirnevale Pärnu maantee, Männi, Raudtee ja Kõvera tänava maa-alale sätestatud maakasutuse- ja ehitustingimusi viisil, mis lubavad alale: 1) kuni 15 meetri kõrgusega hoonestuse; 2) 4-korruselise ehitiste püstitamise, millele on lubatud maapeale avatud parkimine hoone all jalgratastele, tõukuritele ning puudega isikute transpordile; 3) kuni 18 korteriga korterelamute püstitamise; 4) krundi täisehituse kuni 70 %.
4.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) vastas 25. novembri 2024. a kirjaga nr 3-1/2657-2 ASIK Kinnisvara OÜ-le, et taotleja soovitud näitajad on vastuolus ÜP-s kehtivate Nõmme keskuse segahoonestusala tingimustega. Hetkel on koostamisel ÜP-de ülevaatamise aruanne, kuid taotleja soovitud viisil ei ole võimalik aruandega ÜP lahendust muuta.
5.ASIK Kinnisvara OÜ esitas 6. veebruaril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tallinna Linnavolikogu kaebaja 21. oktoobri 2024. a taotlust läbi vaatama ja haldusakti andma 30 päeva jooksul alates asjas tehtava lahendi jõustumisest. Kui kohus leiab, et 21. oktoobri 2024. a taotluse läbivaatamise tulemuste kohaseks haldusaktiks on TLPA 25. novembri 2024. a vastuskiri 3-1/2657-2, taotleb kaebaja haldusakti tühisuse tuvastamist koos avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemisega, et TLPA ei ole kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 33 lg 1 ja PlanS § 92 lg 1 kohase haldusakti väljaandjaks. Ühtlasi nõudis kaebaja, et kohus kohustaks Tallinna Linnavolikogu kaebaja taotlust läbi vaatama ja haldusakti andma 30 päeva jooksul asjas tehtava lahendi jõustumisest arvates.
6.Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse, milles nõudis järgmist: 1) kehtestada kuni Tallinna Linnavolikogu poolt kaebaja 21. oktoobri 2024. a taotluse läbivaatamiseni ja haldusakti andmiseni ajutine planeerimis- ja ehituskeeld Raudtee tn 60a, 62 ja 64 a kinnistutel, millega keelataks kinnistutele üldplaneeringukohaste ehitiste kavandamiseks projekteerimistingimuste, ehituslubade väljastamine ja DP-de algatamine, v.a ÜP-d muutvate DP-de algatamine; 2) kohustada vastustajat kaebaja 21. oktoobri 2024. a taotluse alusel haldusakti väljastamiseks 30 päeva jooksul; 3) kohustada vastustajat andma kaebajale tagatis ja määrata kindlaks eeldatavad ekspertiisi läbiviimise kulud ning tunnistada lahend viivitamatult täidetavaks. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust seoses sooviga säilitada kuni kaebaja 21. oktoobri 2024. a taotluse läbivaatamiseni ja haldusakti andmiseni olukorra muutumatus.
2(7)
3-25-301
7.Tallinna linn palus 12. veebruari 2025. a vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja kaebus tagastada. PlanS §-st 92 tulenev ÜP ülevaatamise kohustus on seadusandja poolt sätestatud ülesanne volikogule ja see kohustus ei ole seotud üksikute kinnistute või alade võimalike ehituslike tingimuste määratlemisega. ÜP ülevaatamise kohustus hõlmab oluliselt laiemaid küsimusi kui üksiku kinnistu ehitusõigus. ÜP ülevaatamise kohustuse täitmine ei toimu isiku poolt esitatud taotluse alusel, vaid tegu on seadusest tuleneva üldise ülesandega. Kohustamiskaebus ei saa olla lubatav, kuivõrd tegu on kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomiasse kuuluva küsimusega. Tallinna linnal ei saa tekkida kohustust asuda PlanS § 92 kohaselt ÜP-d muutma isiku taotluse alusel, mistõttu on taolise kohustamiskaebuse täitmine võimatu. Kaebajale kuuluva Raudtee tn 64a kinnistu osas on algatatud DP menetlus, mis on soikunud huvitatud isiku huvi puuduse tõttu. TLPA 25. novembri 2024. a kiri nr 3-1/2657-2 on sisult teabetoiming, mille osas saab kaebust esitada vaid piiratud juhtudel. Ennekõike, kui toiminguga rikutakse isiku õigusi. Vaidlustatud kiri suunab põhjendatult isikut PlanS § 142 kohase taotluse esitamisele. Seetõttu ei saa ameti kiri isiku õigusi rikkuda. Nõmme linnosa ÜP on kehtestatud 23. septembril 2021 ning kaebaja on saanud vastavate kinnistute omanikuks 11. aprillil 2024. Kinnistute omandamise hetkeks oli Nõmme linnaosa ÜP olnud kehtiv pea kolm aastat. Kaebaja pidi kinnistute omandamisel ÜPst teadlik olema. Kaebeõigus ÜP vaidlustamiseks isikul puudub. Kaebaja eesmärk on saavutada asjakohatute taotlustega ÜP-st sätestatust oluliselt suurem ehitusõigus. Ebaõige on kogu kaebuse loogika, mille kohaselt tuleks kogu piirkonnale kehtestada ehitus- ja planeerimiskeeld, eesmärgil muuta Nõmme linnaosa ÜP-d kaebajale kuuluvate kinnistute osas. Kaebaja ei saa dikteerida teiste omandite käsutust enda huvides. Kui isik soovib enda kinnistutele ehitusõigust, siis tuleb, kooskõlas kehtiva seadusega, pöörduda vastava ettepanekuga kohaliku omavalitsuse poole. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebusest ega esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu, milline konkreetne kaebajale kuuluv subjektiivne õigus saab rikutud või ohustatud, kui esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldata. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi usutavat argumenti selle kohta, miks vajab selline õigus kaitset juba esialgse õiguskaitse korras. Taotletav abinõu ei ole asjakohane ning väljub kaebuse esemest. Asjakohane ei saa olla kaebaja kinnistute osas ehitusõiguse võimalikkuse hindamisel piirata kolmandate isikute õigust ehitustegevusele ja planeerimisele.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 14. veebruari 2025. a määrusega ASIK Kinnisvara OÜ kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).
8.1.Kaebus tuleb tagastada, sest kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1).
8.2.Kaebaja eesmärgiks on saavutada kehtiva Nõmme linnaosa ÜP muutmine kaebajale kuuluvate Raudtee tn 62 ja 64a kinnistute ja munitsipaalomandis oleva Raudtee tn 60a hoonestamist puudutavate tingimuste osas. Kaebaja soovib, et eelnimetatud kinnistutel oleks võimalik püstitada kuni 15 m kõrguseid, 4-korruselisi ja kuni 18 korteriga korterelamuid krundi täisehitusprotsendiga kuni 70%. See võimaldaks mh Raudtee tn 60a projekteerimistingimuste menetluses kavandada kinnistule 4-korruselise hoone ja planeerida Raudtee tn 60a, 62 ja 64a kinnistutele ühise maa-aluse parkla. Kaebaja esitas Tallinna Linnavolikogule 21.10.2024 taotluse kehtiva ÜP muutmiseks PlanS § 92 lg-s 1 sätestatud ÜP ülevaatamise käigus väljastatava haldusaktiga. TLPA vastas kaebaja taotlusele 25.11.2024 kirjaga, et kaebaja soovitud viisil ehk ÜP ülevaatamise aruandega ei ole ÜP muutmine 3(7)
3-25-301 võimalik, kuid tal on õigus esitada ettepanek ÜP-d muutva DP algatamiseks vastavalt PlanS §-le 142.
8.3.Kohustamiskaebus on lubatav vaid juhul, kui haldusorganile tuleneb seadusest või muust õigusaktist kohustus nõutav toiming sooritada või haldusakt anda ning haldusorgani tegevusetus või viivitus rikub isiku õigusi. Kohtu hinnangul praegusel juhul kohustamiskaebus lubatav ei ole, kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda ja vastustajal ei ole seadusest tulenevat kohustust väljastada kaebajale PlanS § 92 lg-s 1 ettenähtud ÜP ülevaatamise raames haldusakt, millega muudetaks konkreetsete kinnistute osas maakasutuseja ehitustingimusi ning võimaldaks ehitamist kaebaja soovitud viisil. Vastustaja on õigesti selgitanud, et tegemist on ennekõike planeeringu elluviimise ja kohaliku omavalitsuse arengusuundadele vastavusega seonduvate küsimustega.
8.4.Õigusaktidest ei tulene kaebajale õigust taotleda uue ÜP või teemaplaneeringu kehtestamist ega ka kehtivasse ÜP-sse sisuliste muudatuste sissekandmist ilma uut planeeringut koostamata.
8.5.PlansS § 92 lg-s 1 sätestatud kohustus ei hõlma ÜP ülevaatamise käigus üksikute kruntide hoonestamist puudutavate tingimuste ülevaatamist ja nende muutmise kaalumist vastavalt maaomaniku soovidele. PlanS § 92 lg 1 mõtteks ei ole tagada maaomanikule võimalust nõuda konkreetsete kinnisasjade suhtes ehitustingimuste või piirangute muutmist juhuks, kui tal ei olnud võimalik ÜP menetluses osaleda või seda õigeaegselt vaidlustada. Kaebaja on Raudtee 62 ja 64a kinnistud omandanud 2024. a ning järelikult oli tal võimalik enne nende soetamist tutvuda ka konkreetsel alal kehtivate planeeringutega, sh 2021. a-l kehtestatud Nõmme linnaosa ÜP-ga. Vastustaja on õigesti selgitanud, et kaebajal on õigus esitada vastustajale taotlus kehtestada talle kuuluvaid kinnistuid hõlmav DP koos ettepanekuga muuta kehtivat ÜP-d neid kinnistuid puudutavas osas. Vastustaja keelduva otsuse puhul saab kaebaja selle vaidlustada halduskohtus. Kaebajal ei ole alust nõuda kehtiva ÜP muutmist enne asjakohase DP algatamise taotluse esitamist või DP menetluse väliselt. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda talle mitte kuuluvale kinnistule projekteerimistingimuste väljastamist temale meelepärasel viisil. Kaebaja ei saa ka nõuda ÜP muutmist eesmärgiga mõjutada kolmandate isikute kinnistute hoonestamise võimalusi. Kohtule nähtub seejuures ehitisregistri andmetest, et Raudtee tn 60a projekteerimistingimused nr 2511802/00537 on 10. veebruaril 2025 välja antud. Kui kaebaja hinnangul need rikuvad tema subjektiivseid õigusi, saab ta esitada halduskohtule kaebuse nende tühistamiseks.
8.6.Kaebaja on kohtule alternatiivselt esitanud TLPA 25. novembri 2024. a vastuskirja tühisuse tuvastamise nõude. Tegemist ei ole haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 kohase haldusaktiga, mille tühistamist või tühisuse tuvastamist kaebaja saaks nõuda. Selles kirjas on kaebajat teavitatud, et PlanS § 92 lg 1 kohase ÜP ülevaatamise raames ei ole võimalik tema soovitud viisil ÜP-d muuta ning kaebajal on õigus esitada ettepanek ÜP-d muutva DP algatamiseks vastavalt PlanS §-le 142, mille raames saab vastava ettepaneku põhjendatust kaaluda. Kõnealuse kirjaga ei ole seega kaebajalt võetud võimalust ehitusõiguse saamiseks taotluses näidatud tingimustel, sest kohases DP menetluses on võimalik ÜP muutmist kaaluda. Isegi kui käsitada TLPA 25. novembri 2024. a kirja haldusaktina, tuleb arvestada, et haldusakti tühisuse kindlakstegemist saab halduskohtult samuti nõuda üksnes isik, kellel on selleks põhjendatud huvi (vt HMS § 63 lg 4 ls 2; HKMS § 44). Kuna kaebajal ei ole õigust nõuda ÜP muutmist PlanS § 92 lg 1 alusel ja vastustajal pole kohustust sellise taotluse alusel ÜP muutmist otsustada, ei mõjuta kaebaja subjektiivseid õigusi eraldiseisvalt see, kas tema taotlusele võis vastata TLPA või pidanuks seda tegema linnavolikogu. Tühisuse tuvastamise nõude esitamine pole praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja seega lubatav. 4(7)
3-25-301
8.7.Kuna kohus tagastab kaebuse kaebajal kaebeõiguse puudumise tõttu, ei ole ka esialgse õiguskaitse kohaldamiseks HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt alust. Ka ei ole esialgse õiguskaitse abinõuna käsitatav kaebaja taotlus nõuda vastustajalt ekspertiisikulude katteks tagatise esitamist – tegemist on menetlusliku taotlusega, mida kohus kaebuse tagastamise tõttu lahendama ei pea.
KAEBAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.ASIK Kinnisvara OÜ esitas ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määruse peale, millega kaebus tagastati ja esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata. Kaebaja taotleb, et kohus lahendaks määruskaebuse kohtuistungil ja korraldaks kohtuliku ekspertiisi läbiviimise, tuvastamaks kinnistutele tekkivad mõjud. Lisaks taotleb kaebaja, et kohus võtaks haldusasja materjalide juurde Tallinna Linnavolikogu 12. veebruari 2025. a kirja nr F32.1/357-4. Kaebaja esitas määruskaebuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:
9.1.Kohtumäärus on üllatuslik projekteerimistingimuste väljastamise osas. Kohtuniku suhtes tuleb läbi viia distsiplinaarmenetlus, sest ta ei vaadanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust läbi HKMS § 252 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.
9.2.Nõmme ÜP lisa nr 2 punkti 4.4 „Segahoonestusalad (S)“ alapunktidega 4, 5, 8 ja 11 muudeti Nõmme keskuse segahoonestusala seni kehtinud maakasutus- ja hoonestustingimusi, mis olid kindlaks määratud Tallinna Linnavolikogu 28. oktoobri 2004. a määrusega nr 36 kehtestatud Nõmme linnaosa ehitusmääruse §-s 6. Muudatusega vähendati Pärnu maantee, Männi, Raudtee ja Kõvera tänava vahelisel alal hoonestuse kõrgust, täisehituse protsenti ja korterite arvu. Tegemist oli Nõmme ÜP põhilahenduse muutmisega. Selline muudatus tuli panna avalikule väljapanekule.
9.3.Kaebaja on Nõmme ÜP õigusvastasuse tuvastamiseks esitanud tähtaegselt kaebuse haldusasjas nr 3-24-2663. Halduskohus sekkus haldusasja nr 3-24-2663 menetlusse.
9.4.Halduskohtu seisukoht on vastuolus ka senise kohtupraktikaga. Tallinna Halduskohus leidis 8. juuli 2024. a otsuses haldusasjas nr 3-23-1390, et planeeringu ülevaatamise tulemuste kohta tehtavas otsuses on võimalik planeerimislahenduste ülevaatamine ka üksikute kruntide osas.
9.5.Kohus ei tuvastanud, et kaebaja taotletava eesmärgiga kaasneks oluline mõju Nõmme ÜP põhilahenduse tervikliku toimimise elluviimisele. Kohus tagastas kaebuse kergekäeliselt.
9.6.Kaebaja on põhistanud, et tal on puutumus ja huvi Raudtee tn 60a kinnistu maakasutusja ehitustingimuste määramiseks, sh projekteerimistingimuste väljastamiseks, kuna kaebaja soovib Raudtee tn 60a, 62 ja 64a kinnistutele rajada ühise maa-aluse parkla, mille kaudu tekib kaebajal õigus kasutada Raudtee tn 60a kinnistu parklat ristkasutusena parkimiseks. Seetõttu võib kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel saada kahjustatud kaebaja õigus tegeleda ettevõtlusega (PS § 31), üldine tegutsemisvabadus (PS § 19 lg 1) ja omandikasutus parimal viisil (PS § 32 lg 2). Nõmme ÜP-s sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused välistavad Raudtee tn 60a, 62 ja 64a kinnistutele ühise maa-aluse parkla rajamise, kuna ületatakse Nõmme ÜP-s sätestatud kinnistute ehitusõiguse protsenti. Nõmme ÜP-ga seatud keeld piirab seega praegusel juhul kaebaja õigusi. 5(7)
3-25-301
9.7.Tallinna Linnavolikogu 12. veebruari 2025. a kiri nr F3-2.1/357-4 kinnitab, et vastustaja menetlus ei vasta heale haldusele, kuna kaebajat ei ole asjas ära kuulatud ning kaebajale ei ole haldusakti teatavaks tehtud.
9.8.Kaebaja ei taotle esialgset õiguskaitset ainult enda õiguste kaitseks. Asjas esineb ülekaalukas avalik huvi. Esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamine on vajalik selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada ja kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa uued potentsiaalsed kohtuvaidlused ja sellega kaasneva kulu Tallinna linnale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus võtab kaebaja määruskaebuse menetlusse.
11.Kaebaja on määruskaebuses taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil, kuid ei ole taotlust millegagi põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja suuline arutamine määruskaebuse läbivaatamiseks vajalik. Kaebaja on saanud esitada kõik oma argumendid ringkonnakohtule kirjalikult. Seetõttu jääb kohtuistungi korraldamise taotlus rahuldamata (HKMS § 210 lg 4).
12.Kaebaja on ühes määruskaebusega esitanud kohtule täiendava tõendina Tallinna Linnavolikogu 12. veebruari 2025. a kirja nr F3-2.1/357-4, mille ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Samuti tuleb asja materjalide juurde võtta ehitisregistrist TLPA 10. veebruari 2025. a „Projekteerimistingimused 2511802/00537“ (HKMS § 62 lg 2).
13.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse määrata ekspertiis, et tuvastada planeeringu elluviimisega kinnistutele kaasnevad võimalikud mõjud. Sellise tõendi kogumine pole määruskaebuse lahendamiseks vajalik (HKMS § 62 lg 2).
Ringkonnakohus jätab kaebaja määruskaebuse rahuldamata.
15.Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 212 lg 2 p 1).
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud kaebuse tagastamise põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda PlanS § 92 lg 1 alusel ÜP muutmist enda soovitud kujul. Viidatud normi kohaselt lasub kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus iga viie aasta tagant üldplaneering üle vaadata. See kohustus pole sätestatud üksikisiku subjektiivsete õiguste kaitseks. Selle menetluse mõtteks on selgitada välja ja vaadata üle (esmajoones avalikes huvides): 1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused; 2) planeeringu vastavus planeerimisseaduse eesmärgile; 3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused; 4) planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus; 5) kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule, ning vajaduse korral algatatakse nende muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus; 6) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused (PlanS § 92 lg 2). Kaebaja saab oma õiguslikult kaitstavad huvid maksma panna läbi selle, et ta 6(7)
3-25-301 taotleb sellise detailplaneeringu menetluse algatamist, millega muudetakse üldplaneeringut (vt PlanS § 142). Viimati viidatud menetluses kaalutakse muu hulgas kaebaja õigusi.
17.Eespool esitatud seisukohta ei muuda ka kaebaja viide Tallinna Halduskohtu 8. juuli 2024. a otsusele haldusasjas nr 3-24-2663.
18.Kui kaebaja hinnangul rikuvad projekteerimistingimused tema subjektiivseid õigusi, saab ta esitada halduskohtule kaebuse nende tühistamiseks.
19.Määruskaebuse esemeks pole kaebaja väited selle kohta, et kohtuniku suhtes tuleb algatada distsiplinaarmenetlus ja et kohus on kaebajale kahju tekitanud. Need väited jäävad tähelepanuta.
20.Halduskohus ei pidanud oma seisukohta kujundama pärast haldusasjas nr 3-24-2663 tehtava lahendi jõustumist. Viidatud vaidlus ei mõjuta praeguse asja lahendust.
21.Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata ja ringkonnakohus ei korda neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
22.Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Määruskaebuse eest on tasutud riigilõivu 40 eurot ja selle kohta on esitatud ringkonnakohtule ka maksekorraldus. Kuna kaebaja on määruskaebuse esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, tuleb tasutud riigilõiv tagastada selle maksja GB Vara OÜ arvelduskontole EE022200221090220394. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.