Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits 26.02.2025, Tartu 3-25-332 X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti keelamiseks anda välja haldusakt, millega lõpetatakse kaebajaga teenistussuhe ja vabastatakse ta teenistusest Tartu Halduskohtu 18.02.2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X. Esindaja vandeadvokaat Kaire Hänilene Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.02.2025. a määruse peale.
2.Rahuldada kaebaja määruskaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu 18.02.2025. a määrus.
3.Halduskohtul on õigus otsustada kaebuse menetlusse võtmise küsimus seejärel, kui Tartu Ringkonnakohus on lahendanud Tartu Halduskohtu 11.02.2025. a määruse peale esitatud määruskaebuse ning see määrus on jõustunud.
4.Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas 11.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) keelamiseks anda välja haldusakt, millega lõpetatakse kaebajaga teenistussuhe ja vabastatakse ta politseiteenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 92 või § 95 alusel. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata PPA-l, sh Lõuna prefektuuri prefektil kaebajaga teenistussuhte lõpetamine ja politseiteenistusest vabastamine kohtumenetluse ajal.
2.Tartu Halduskohus jättis 11.02.2025. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 11.02.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.02.2025. a määruse tühistamiseks.
4.Tartu Ringkonnakohus keelas 11.02.2025. a määrusega esialgse õiguskaitse korras PPA-l, sealhulgas Lõuna prefektuuri prefektil kaebajaga teenistussuhte lõpetamise ja politseiteenistusest vabastamise Tartu Halduskohtu 11.02.2025. a määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamise ajaks.
5.Ringkonnakohus leidis, et on põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset PPA-lt kaebaja määruskaebusele seisukoha küsimise ning kaebaja esitatud määruskaebuse lahendamise ajaks. Kui kaebajaga lõpetatakse teenistussuhe ja ta vabastatakse politseiteenistusest enne määruskaebuse lahendamist, muudab see määruskaebuse läbivaatamise sisutuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal hindab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse vajadust ja teeb põhjendatud lahendi kaebaja määruskaebuse osas. See, et määruskaebuse lahendamise ajal ei saa vastustaja ellu viia kavandatud personalipoliitikat, riivab avalikku huvi. Avaliku huvi riive ei ole aga pöördumatu ning on ajaliselt piiratud. Seetõttu pidas ringkonnakohus praegusel juhul esialgselt kaalukamaks kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu.
6.Tartu Halduskohtus küsis 14.02.2025. a kohtunõudega PPA-lt seisukohta keelamiskaebuse menetlusse võtmise kohta.
7.PPA esitas 17.02.2025 seisukoha keelamisnõudele, milles leidis, et keelamiskaebuse esitamine ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 1 alusel lubatud.
8.PPA tutvustas kaebajale 10.02.2025 tema teenistusest vabastamise käskkirja projekti. Selle asemel, et sellele vastuväiteid esitada, võttis kaebaja haiguslehe ja esitas halduskohtule keelamiskaebuse. ATS § 105 ei näe ette, et teenistusest vabastamise käskkirja peale saaks esitada tühistamis- või keelamisnõuet. Olukorras, kus kohus ei saa põhivaidluses tehtava otsusega sellise haldusakti andmist keelata, ei saa kohus sellise haldusakti andmist esialgse õiguskaitse korras ka edasi lükata, sest sellist nõudeõigust ametnikul ei ole (Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2026. a määrus asjas nr 3-15-2788).
9.ATS § 105 lg 1 näeb ette tõhusad õiguskaitsevõimalused õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikule oma õiguste kaitsmiseks, mis tähendab, et hilisem õiguste kaitse ei ole võimatu või raskendatud. Käesoleval juhul puudub haldusakt, millega kaebaja oleks teenistusest vabastatud, seega pole kaebaja õigusi riivatud.
10.Kaebaja huvid vastanduvad avalikkuse ja PPA huvidele. Organiseeritud ja raskete kuritegude talituse töö on olulise mõjuga riigi turvalisuse ja julgeoleku tagamisel. Seega olukorras, kus talituse juht ei suuda tagada meeskonna ühtsust ja koostööd ning tema aadressil on tulnud kaebusi koostööpartneritelt, on selge, et muutus on vajalik, sest tööandja kohustus on tagada hea sisekliima kõigile teenistujatele.
11.Kaebaja töötab politseiteenistuja ametikohal. Ta on saanud hariduse Sisekaitseakadeemias ning omandab hetkel Tartu Ülikoolis magistrikraadi õppekaval „Muutuste juhtimine ühiskonnas“. Kaebaja on töötanud varasemalt ka patrullpolitseiniku ja uurijana, lisaks ka vanglateenistuses. Lisaks tegeleb kaebaja ettevõtlusega, olles ka ühes osaühingus juhatuse liikmeks. Seega on kaebaja kogemused, laiapõhjaline ja mitmekülgne väljaõpe pigem need, mis annavad talle tööturul võrreldes teistega olulise konkurentsieelise. Kaebaja erialast
ettevalmistust, kogemust ja teadmisi arvestades pakuti talle korduvalt võimalust jätkata teenistust spetsialisti kohal, kuid kaebaja keeldus sellest, sest peab ennast sobivaks talituse juhi ametikohale. Nii ei jää PPA-l üle muud kui kaebaja teenistusest vabastada.
12.Tartu Halduskohus tagastas 18.02.2025. a määrusega kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ning nõustus seejuures PPA 17.02.2025. a vastuses esitatud seisukohtadega.
13.Halduskohus märkis, et keelamiskaebus on erandlik õiguskaitsevahend, sest üldjuhul ei ole isikul lubatud asuda oma õigusi kaitsma enne nende tegelikku riivamist. Selline võimalus on isikul üksnes juhul, kui tal on põhjust arvata, et haldusorgan asub tema õigusi rikkuma ning õiguste tõhus kaitsmine pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist oleks võimatu või ebamõistlikult raske (RKHKm 25.10.2027, 3-17-749, p 11).
14.Halduskohus leidis, et kaebaja puhul saab pidada tõenäoliseks, et PPA Lõuna prefektuuri prefekt võib kaebajaga teenistussuhte lõpetada ja vabastada ta teenistussuhtest organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juhi kohalt, juhul kui kaebaja ei soovi teisel ametikohal teenistust jätkata. Vaidlusaluse haldusakti andmine ja selle käigus kaebaja õiguste riivamine on lähiajal tõenäoline. Samas leidis halduskohus, et kohtule teadaoleva info põhjal ei ole ilmne, et PPA rikuks haldusakti andmisega kaebaja õigusi. Kohus ei saa PPA asemel otsustada, kas kaebaja teenistusest vabastada või mitte. Halduskohus viitas sellele, et ta ei teosta haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Praeguses asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mis osundaksid, et kaebajal poleks võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta pärast keelamiskaebuse esemeks oleva haldusakti andmist. Kaebaja vabastamine teenistusest, isegi kui see peaks osutuma õigusvastaseks, ei too kaebajale kaasa pöördumatuid kahjulikke tagajärgi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15.Kaebaja esitas 19.02.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.02.2025. a määruse tühistamiseks ning asja saatmiseks Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.
16.Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et tema õigusvastane teenistusest vabastamine ei tooks kaebajale kaasa pöördumatuid kahjulikke tagajärgi ja et keelamiskaebus ei viiks soovitud tulemuseni.
17.Halduskohtu viide Riigikohtu määrusele asjas nr 3-17-749 ei käsitle päris analoogset situatsiooni, nagu on käesolevas vaidluses. Seevastu leidis Riigikohus asjas nr 3-21-2241, et küsimus, kas ATS § 105 tagab teenistusest vabastatud ametnikule alati ja kõiki üksikjuhu erandlikke asjaolusid arvestades piisavalt tõhusa kaitse HKMS § 45 lg 1 mõttes, on vaieldav. See võib sõltuda muu hulgas elukutsega seotud teguritest (RKHKm 25.11.2021, 3-21-2241, p 12). Lisaks selgitas Riigikohus viidatud lahendis, et HKMS § 121 lg 2 p 1 võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (samas). Kaebaja hinnangul eksis halduskohus praegusel juhul kaebust tagastades.
18.Kaebaja hinnangul ei ole ATS § 105 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendid tõhusad HKMS § 45 lg 1 mõttes, kuna isegi juhul, kui kohus peaks tunnistama kaebaja kohta antud teenistusest vabastamise käskkirja õigusvastaseks, ei näe ATS § 105 lg 4 ette kaebaja ennistamist teenistusse, sest ta ei kasvata alla 7-aastast last. See tähendab, et kaebaja ei saa jätkata politseiteenistuses organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juhina. Sunnitud
teenistusest vabastamine riivab politseiametniku elukutse valiku vabadust. Kaebaja huvi on hoida ära enda teenistusest vabastamine ja jätkata vähemalt kohtuvaidluse ajal ametikohal.
19.Politsei, eriti kriminaalpolitsei kutseoskuste näol on tegemist väga spetsiifiliste oskustega, mille kasutamine on sisuliselt võimalik üksnes riigiteenistuses sellistes ametites, mille sisuks on kriminaalasjade menetlemine. Eluliselt on aga välistatud, et kaebaja võetaks tulevikus tööle mistahes uurimisasutusse, kui ta on politseist vabastatud ATS § 92 või § 95 alusel. Ameteid, mille suhtes kriminaalpolitseinikuks õppinud ja seni valdavalt kriminaaluurimisega seotud politseitööd teinud kaebaja kogemused, laiapõhjaline ja mitmekülgne väljaõpe saaks talle tööturul võrreldes teistega olulise konkurentsieelise anda, ei ole olemas. Lisaks ei ole väheoluline, et kriminaalpolitsei tööd ei minda kõrgkooli õppima reeglina ühelgi teisel eesmärgil, kui erialane teenistus ja karjäär uurimisasutustes. Kaebaja asus omandama Tartu Ülikoolis magistrikraadi õppekaval „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ just oma ametikohta silmas pidades. Viitamine ettevõtlusega tegelemisele on asjakohtu, sest tegemist on pelgalt hobiga.
20.Kaebaja hinnangul ei kahjusta kaebaja jätkamine senisel ametikohal organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juhina kuidagi selle üksuse toimimist. Vastupidi, kaebaja viimase koostöövestluse kokkuvõttest nähtub, et üksuse töötulemused on tema juhtimisel paranenud ning eesmärgid igakülgselt saavutatud. Kuivõrd kriminaalpolitsei töö sisuks ongi kuritegude tulemuslik lahendamine, ei saa sellealast edu kuidagi üles kaaluda mõne ametniku subjektiivne, üldistavalt negatiivne hinnang kaebaja isikule. Päris kindlasti ei ole sellistel asjaoludel võimalik väita, justkui saaks olla välistatud selliseid tulemusi saavutanud ametniku töölevõtmine.
21.PPA ja halduskohus ei võtnud arvesse politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) §-des 57 ja 58 sätestatud regulatsiooni ametikohale üleviimisest politseiametniku nõusolekuta või nõusolekul. Kuniks kaebaja suhtes ei ole rakendatud PPVS § 57 sätteid, ei ole vähimatki põhjust väita, et ainus võimalus vabatahtlikust üleviimisest loobumise korral on tema teenistusest vabastamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
23.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 18.02.2025. a määruse peale esitatud määruskaebus on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse vastavas osas menetlusse.
24.HKMS § 203 lg 2 alusel kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 199 lg 1 p 1 sätestab, et ringkonnakohus tühistab halduskohtu lahendi apellatsioonkaebuse ja vastuväidete põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks halduskohtusse, kui asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada.
25.Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus Tartu Ringkonnakohus kohaldas 11.02.2025. a määruse alusel esialgset õiguskaitset ning keelas esialgse õiguskaitse korras PPA-l, sealhulgas
Lõuna prefektuuri prefektil kaebajaga teenistussuhte lõpetamise ja politseiteenistusest vabastamise Tartu Halduskohtu 11.02.2025. a määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamise ajaks, ei olnud Tartu Halduskohtul õigust otsustada kaebuse tagastamise üle. Halduskohus pidi ära ootama 11.02.2025. a määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamise ning alles seejärel oleks saanud halduskohus võtta seisukoha keelamiskaebuse lubatavuse osas. Praegusel juhul on halduskohus oma tegevusega tekitanud situatsiooni, kus ringkonnakohus on võtnud menetlusse määruskaebuse, mille kaebaja esitas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise määruse peale, kusjuures ringkonnakohus rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, kusjuures esialgne õiguskaitse kehtib kuni määruskaebuse lahendamiseni. Kuna kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse koos kaebusega, on kaebuse olemasolu vältimatuks eelduseks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavusele. Olukorras, kus kaebust pole esitatud või see on tagastatud, ei ole kohtul alust otsustada esialgse õiguskaitse küsimuse üle. Halduskohus on praegusel juhul ennatlikult kaebuse tagastanud ootamata ära määruskaebuse lahendust. Seetõttu rikkus halduskohus 18.02.2025. a määrusega keelamiskaebust tagastades HKMS § 199 lg 1 p 1. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 18.02.2025. a määruse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Halduskohus saab otsustada kaebuse lubatavuse alles seejärel, kui ringkonnakohus on lahendanud 11.02.2025. a määruse peale esitatud määruskaebuse, ning see määrus on jõustunud.
26.Ringkonnakohus asendab määruses selle avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X lähtudes HKMS § 175 lg-st 3.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.