lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-3275/10

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 18.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-3275/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1164
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusRÕS § 4 lg 3Riigi õigusabiRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-3275/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium13.05.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-24-3275

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Prokuratuur

Menetlustoimingud

Kaebuse tagastamine Menetlusabi taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1924/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
X esitas 1. detsembril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles väljendas rahulolematust Andu-Papi talus 11. novembril 2021 toimunud läbiotsimisega ning politseinike, prokuröri ja kohtuniku tegevusega. Kaebaja soovis tekitatud kahju hüvitamist ning kohtuniku ja prokuröri ametist vabastamist. Lisaks palus kaebaja välja nõuda 11. novembril 2021 toimunud läbiotsimise protokolli.
2.Tallinna Halduskohus andis 20. detsembri 2024. a määrusega X-i kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri tekitatud kahju hüvitamise nõude osas kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Muus osas tagastas Tallinna Halduskohus kaebuse. Määrus jõustus 7. jaanuaril 2025. Haldusasja materjalid edastati Tartu Halduskohtule 10. jaanuaril 2025.

3-24-3275

3.Tartu Halduskohus tagastas 28. jaanuari 2025. a määrusega X-i kaebuse prokuröri poolt kriminaalmenetluse toimingutega väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõude osas (resolutsiooni p 1). Sama määrusega jättis kohus X-i kaebuse ülejäänud osas (s.o prokuröri poolt meediale valeväidete esitamisega tekitatud mittevaralise kahju nõue) käiguta ning andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättetoimetamisest arvates (resolutsiooni p 2). Määruse kohaselt pidi kaebaja kohtule selgitama, millal ja millisel viisil (s.o millise meediaväljaande vahendusel) prokurör tema kohta valeväited esitas. Välja tuli tuua konkreetsete väidete sisu ning selgitus selle kohta, miks on kaebaja arvates tegemist valeväidetega. Kohtule tuli esitada kaebaja väiteid kinnitavad tõendid (või teatada, kus need asuvad) ning selgitus selle kohta, milles tekkinud kahju täpsemalt seisneb. Kaebaja pidi täpsustama nõutava hüvitise suuruse ning tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu (või vajadusel taotlema menetlusabi). X sai halduskohtu 28. jaanuari 2025. a määruse kätte 2. veebruaril 2025.
4.X edastas 4. veebruaril 2025 kohtule helisalvestise telefonikõnest ning kaebuse põhjendused (dtl 111-115) koos lisadokumentidega (sh menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks).

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

5.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
5.1.Kohus märgib, et pärast kaebuse osalist tagastamist (vt 28. jaanuari 2025. a kohtumäärus) jäi käesoleva vaidluse esemeks prokuröri poolt väidetavalt meedias esitatud valeväidetega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise nõue. Kuna kohtule esitatud algne kaebus oli selles osas äärmiselt lakooniline (st sisaldas üksnes üldsõnalist viidet valeväidete esitamisele), kohustas kohus 28. jaanuari 2025. a määruses kaebajat kohtule selgitama asjaolusid, mis puudutavad prokuröri poolt meedias esitatud valeväiteid. Vastusena kohtumäärusele edastas kaebaja 4. veebruaril 2025 kohtule helisalvestise telefonikõnest ning kaebuse põhjendused koos mitmesuguste lisadokumentidega (dtl 70-115). Kohtule arusaadavalt ei puuduta helisalvestis telefonikõnest kuidagi vaidluse eset ning ei ole praegusel juhul asjakohane. Samuti ei sisalda kohtule esitatud kaebuse põhjendused koos juurde lisatud dokumentidega teavet, mis oleks vaidluse eset arvestades asjakohane. Kaebaja toob põhjendustes välja asjaolusid ja seisukohti seoses kriminaalasjaga, kuid ei esita kohtu 28. jaanuari 2025. a määruses nõutud selgitusi. Kohus on kaebajale juba varasemalt selgitatud, et halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust ega lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebusi. Kuigi kaebaja taotleb 4. veebruari 2025. a menetlusdokumentides riigi õigusabi, siis kohtu hinnangul ei saanud riigi õigusabi korras esindaja puudumine praegusel juhul takistada kaebajal kaebuse puuduste kõrvaldamist. Sellist teavet ja selgitusi, mida kohus palus kaebajal 28. jaanuari 2025. a määruses kohtule anda, oleks tulnud kaebajal anda ka oma esindajale. Tegemist oli põhiteabega, mis oleks võimaldanud kohtul mõista, millal ja millise tegevusega kaebajale prokuröri poolt kahju tekitati. Sellise teabe andmine ei eelda õigusalaseid teadmisi.
5.2.Kohus leiab, et kaebaja on jätnud kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata ja esitatud dokumentide pinnalt ei ole kaebuse menetlemine võimalik. Kaebaja ei ole selgitanud, millal ja millise tegevusega prokurör talle kahju tekitas ning milles see täpsemalt seisnes. Käesolevaks ajaks on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg möödunud ning tähtaja pikendamist kaebaja halduskohtult taotlenud ei ole.

3-24-3275

6.Kohus on seisukohal, et X-i kaebust ei ole võimalik selles esinevate puuduste tõttu menetleda ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
8.Kaebaja esitas 4. veebruaril 2025 kohtule ka riigi õigusabi taotluse (dtl 105-106, 114), milles viitab erinevatele riigi õigusabi liikidele. Kohus mõistab siiski, et kaebaja soovis praegusel juhul taotleda riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5), sest taotluse punktis 6 märgib kaebaja, et ta soovib õigusabi kaebuse koostamisel halduskohtule (dtl 105).
9.Kohus märgib, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.
10.RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 6, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus leiab, et kaebaja oli praegusel juhul ise võimeline oma õigusi kaitsma ehk esitama kohtule põhilised asjaolud, mis tema kahjunõuet puudutavad. Kaebaja ei vajanud selleks riigi õigusabi. Kaebaja on ka varasemalt iseseisvalt halduskohtumenetluses osalenud (nt haldusasjad nr 3-23-621 ja 3-23-965) ning oleks olnud suuteline selleks ka praegusel juhul. Kohus märgib, et halduskohtusse pöördumine ei eelda juriidiliste teadmiste ega esindaja olemasolu. Halduskohtul on endal selgitamiskohustus ning kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Halduskohus selgitab seega omal initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Lisaks sellele, et kaebaja on kohtu hinnangul võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma, välistab praegusel juhul riigi õigusabi andmise ka asjaolu, et kaebaja soovib hüvitist mittevaralise kahju tekitamise eest (s.o kaebaja väidab kaebuses, et teda on meedia vahendusel alandatud, dtl 5). Olukorras, kus asjas puudub tungiv avalik huvi, ei ole mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmisel riigi õigusabi andmine lubatud (RÕS § 7 lg 1 p 6).
11.Eeltoodule tuginedes jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 punktide 1 ja 6 alusel rahuldamata.
12.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja