lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-3317/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 10.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-3317/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1553
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 77Kohtumenetluse avalikkus ja tagamineRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alusedRVastS § 7 lg 1Vastutuse alusedRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-3317/10Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium24.01.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-24-3317

Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise nõudes seoses kartseris viibimisega Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine Menetlusabi taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
5.Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks kaebaja terviseandmeid sisaldavate tõendite osas (kaebaja tervisekaardi väljavõtted dtl 29-34). Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2672/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-186/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1924/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 8. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida on hiljem täpsustanud. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmist. Kaebaja märgib kaebuses järgmist. Talle ei tehtud enne 27. juunil 2024 kartserisse paigutamist tervisekontrolli ning vangla valetas, et meditsiiniosakond oli andnud loa tema kartserisse paigutamiseks. Kaebaja B12-vitamiini ning foolhappe tase oli madal, mistõttu oleks tulnud ta enne kartserisse paigutamist läbi vaadata.

3-24-3317

Vangla oli teadlik, et tal on nõrkus ja väsimus, kuid ei reageerinud sellele. Tema inimväärikust alandati ja ta soovib meditsiinilise ülevaatuse tegemata jätmise eest hüvitist 575,96 eurot. Kartseris viibides tekkisid tal seljavalud, sest ta pidi olema tugeva väsimuse ja nõrkuse tõttu iga päev 16 tundi betoonpõrandal pikali. Meedikut talle ei kutsutud ja ta pidi ootama kolm nädalat arsti vastuvõttu. Pärast vereanalüüside võtmist selgus, et tal on B12-vitamiini ja foolhappe puudus. Seljavalu kestis nii kaua kuni anti madrats. Vangla valede tõttu ei saanud ta ka koheselt meditsiinilist abi ja seetõttu tervisekahjustused süvenesid. Ta soovib tervisekahjustuste tekitamise eest hüvitiseks 3000 eurot. Kaebaja viitab, et vangla jättis tema kahjunõude otsusega nr 1-13/24/560-2 rahuldamata. Ta palub anda endale menetlusabi (sh riigi õigusabi).

2.Vastuseks 2. jaanuaril 2025 esitatud kohtunõuetele edastasid SA Viljandi Haigla ja Tartu Vangla kohtule andmed kaebaja pöördumiste kohta, mis puudutavad 27. juunist 2024 kuni 31. juulini 2024 kartseris viibimist ja sellega kaasnenud terviseprobleeme. Tartu Vangla edastas kohtule kaebaja kahju hüvitamise taotlust puudutavad kohtueelse menetluse dokumendid ning SA Viljandi Haigla edastas kohtule kaebaja tervisekaardi väljavõtte.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.
4.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kaebaja heidab Tartu Vanglale ette, et talle ei tehtud 27. juunil 2024 enne kartserisse paigutamist tervisekontrolli, kuigi vangla teadis, et tal on nõrkus ja väsimus, kuid ei reageerinud sellele. Eeltoodu alandas kaebaja väärikust. Lisaks sellele heidab kaebaja vanglale ette, et ta pidi väsimuse ja nõrkuse tõttu olema kartseris betoonpõrandal pikali ning talle ei kutsutud tervishoiutöötajat. Tal tekkisid betoonpõrandal pikali olemisest seljavalud, kuid ta pidi arsti vastuvõttu ootama kolm nädalat. Kaebaja hinnangul tekitas vangla talle eelnevaga tervisekahjustuse.
6.Kohtu hinnangul ei saa käesoleva vaidluse asjaolude pinnalt jaatada kaebaja õiguste intensiivset riivet. Asjaolu, et vangla ei teostanud enne kartserisse paigutamist kaebajale tervisekontrolli, ei saa tema õigusi intensiivselt riivata. Kaebaja saab kartseris viibides terviseprobleemide tekkimisel teavitada sellest vanglaametnikku ning ei ole usutav, et kaebajale jäetakse vajadusel meditsiiniline abi andmata. Lisaks saab kaebaja poolt välja toodust järeldada, et tema kartserisse paigutamisel oleks pidanud olema takistavaks asjaoluks see, et tal oli B12-vitamiini ning foolhappe puudus, kuid need asjaolud selgusid alles hiljem analüüside vastustest. Kaebajal diagnoositi täpsustamata B12- vitamiinivaegusaneemia ja täpsustamata folaadivaegusaneemia alles 31. juulil 2024 (dtl 32). Kohtu hinnangul ei saa vitamiinipuudus (sh foolhappe puudus) olla selliseks asjaoluks, mis võiks oluliselt mõjutada kaebaja võimet kanda kartserikaristust. Seda tõendab ka asjaolu, et vitamiinipuuduse ilmnemisel ei pidanud arst vajalikuks kaebaja kartserikaristuse kandmiselt vabastamist, vaid andis talle loa saada kartserisse madrats. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks enne kartserisse paigutamist esinenud tõsiseid terviseprobleeme.

3-24-3317

Mis puudutab kaebaja seljavalusid ja etteheiteid meditsiinilise abi kättesaadavusele, siis ka siinkohal ei ole kohtu hinnangul kaebaja õigusi intensiivselt riivatud. Kohtule edastatud dokumentidest (dtl 29-33) nähtub, et kaebaja viibis eriarsti vastuvõtul 11. juulil 2024, 23. juulil 2024 ja 31. juulil 2024. Samuti on kaebajaga 3. juulil 2024, 12. juulil 2024 ja 31. juulil 2024 tegelenud SA Viljandi Haigla õde. Kaebaja ei ole enne 23. juulit 2024 toimunud vastuvõttu kurtnud meditsiinitöötajale ülemäärast väsimust ega seljavalu. 23. juulil 2024 toimunud arsti vastuvõtul on kaebaja küsinud väsimuse tõttu kartserisse madratsit, väites, et ta peab päeval pikali olema. Kaebajale on seejärel tehtud erinevaid analüüse ning kuna nende tulemusel selgus, et tema B12-vitamiini ja foolhappe tase on madal, siis alustati 31. juulil 2024 asendusraviga. Samal päeval on arst lubanud kaebajale kolmeks kuuks kartserisse madratsi (dtl 32-33). Kaebuse täpsustuses (dtl 21) märgib kaebaja, et seljavalu kestis tal nii kaua, kuni madrats anti tagasi. Arvestades, et kaebaja enne 23. juulit 2024 seljavalu ei kurtnud ning see leevenes, kui ta sai 31. juulil 2024 madratsi tagasi, ei saa kaebaja väidatud tervisekahju olla kuigi märkimisväärne. Lisaks nähtub vanglas toimunud kahjunõude menetlemise materjalidest (dtl 13-14), et kaebaja ei viibinud ajavahemikul 27. juuni 2024 kuni 31. juuli 2024 kartseris katkematult, vaid kartserikaristuse täideviimisel tehti 1-2- päevaseid vaheaegu. Seega sai kaebaja vahepeal viibida tavarežiimil (s.o olukorras, kus madrats, tekk ja padi olid pidevalt tal kasutada).

7.Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud hüvitamiskaebuse rahuldaks.
7.1.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muude oluliste õigushüvede hulgas ka süüliselt väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral.
7.2.Kartserikaristuse täideviimist reguleerivad normid ei pane vanglale kohustust teostada kinnipeetavale enne kartserisse paigutamist tervisekontrolli. Asja materjalidest ei nähtu ka kaebajal enne kartserisse paigutamist selliste tervisemurede ilmnemist, mille tõttu oleks vanglale pidanud olema äratuntav vajadus võtta ühendust tervishoiutöötajaga ja lasta kaebaja terviseseisundit kontrollida. Kaebajale enne kartserikaristuse täitmisele pööramist tervisekontrolli teostamata jätmist ei saa seega pidada õigusvastaseks ega ka tema inimväärikust alandavaks.
7.3.Mis puudutab meditsiinilise abi kättesaadavust ja kartseris voodivarustuse kasutamise võimaldamist, siis nähtub asja materjalidest, et kaebaja on olnud 2024. a juulikuus pidevalt meditsiinitöötajate tähelepanu all ning enne 23. juulit 2024 kaebaja seljavalusid ei kurtnud. Madrats väljastati kaebajale vangla poolt kohe, kui arst seda vajalikuks pidas (st 31. juulil 2024). Etteheiteid meditsiinilise abi kättesaadavusele ei saa kaebaja tervisekaardil (dtl 29-33) kajastatud andmeid arvestades pidada põhjendatuks – tervisekaardi kannetest selgub kaebaja korduv viibimine eriarstide ja meditsiiniõe vastuvõtul, talle analüüside ja ravi määramine.
7.4.Samuti ei saa asuda seisukohale, et vangla oleks kaebaja ilma madratsita (ja teki ning padjata) kartserisse paigutamisel toiminud õigusvastaselt. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 71 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 60 lg 1 näeb ette, millised asjad on isikule kartseris lubatud (voodivarustust loetelus ei ole) ning Tartu Vangla kodukorra punktist 1.6.8 tuleneb, et kartserirežiimil olles tuleb kinnipeetaval voodivarustus päevasel ajal ära anda. Kohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest ka seda, et kaebajale oleks saanud tekkida kartseris päevasel ajal voodivarustuse puudumisest sellist tervisekahju, mis tuleks riigivastutuse seaduse alusel hüvitada.

3-24-3317

8.Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Muud menetluslikud otsustused
9.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
10.Kaebaja on taotlenud endale ka riigi õigusabi korras esindaja määramist. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Võttes arvesse, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, on kaebuse tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata.
11.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).
12.Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja menetluse kinniseks kaebaja terviseandmeid sisaldavate tõendite (tervisekaardi väljavõtted dtl 29-34) osas. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine viidatud tõendite osas on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning praegusel juhul puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutelu vastu. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium