VK kaebus X Vallavalitsuse 23.04.2024.a otsuse nr 101/2023/21-6 tühistamise ja ehitusjärelevalve teostamiseks kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: VK Vastustaja: X vald, esindaja KK Kolmandad isikud: AP ja RP Kaasatud haldusorgan: Kliimaministeerium
RESOLUTSIOON
1.Kohus ei luba täiendada kaebust hüvitamisnõudega.
2.Rahuldada kaebus. Tühistada X Vallavalitsuse 23.04.2024.a otsus nr 10-1/2023/21-6 ja kohustada vastustajat teostama järelevalvet seoses tiigi ehitamisega X vallas C külas Mõisavahe tee xx.
3.Jätta menetluskulud vastustaja kanda. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 eurot.
Tagastada kaebajale riigilõiv 950 eurot. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
5.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 20.01.2025. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
6.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 37).
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Kaebaja VK kuulub kinnisasi asukohaga X maakond, Jõgeva vald, C küla, Mõisavahe tee xx, pindala 3,12 ha, sihtotstarve elamumaa (edaspidi Mõisavahe tee xx kinnisasi, dtl 60).
Kaebaja kinnisasjaga piirneb kinnisasi asukohaga X maakond, X vald, C küla, Mõisavahe tee xx (edaspidi Mõisavahe tee xx kinnisasi). Kinnisasja omanikud on kolmandad isikud. Käesoleva vaidluse ajendas 2022. aastal Mõisavahe tee xx kinnisasjale rajatud tiik.
2.X Vallavalitsus tegi 02.06.2023 Mõisavahe tee xx kinnisasja omanikule ettekirjutuse nr 10-1/2023/12-1 (dtl 12-13) esitada vallavalitsusele ehitusprojekt ja ehitusteatis või taastada ehitusele eelnev olukord hiljemalt 01.12.2023. Ettekirjutuse kohaselt on kinnisasjal ümber ehitatud olemasolev niisutus- ja kuivendusrajatis.
3.X Vallavalitsus tunnistas 30.08.2023.a otsusega nr 10-1/2023/12-2 (dtl 109-110) otsuse punktis 2 nimetatud ettekirjutuse kehtetuks ja lõpetas haldusmenetluse. Otsuse kohaselt on Mõisavahe tee xx kinnisasjal asuva 600 m2 suuruse ja ca 3 m sügavuse saarega tiigi puhul tegemist isiklikus kasutuses oleva rekreatsioonirajatisega, millele ei kohaldu ehitusteatise, ehitusprojekti või ehitusloa kohustuslikkuse nõue. Tiigi rajamine peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsendustega. Mõisavahe tee xx kinnisasja omanikel tuli kooskõlastada tegevus Põllumajandus- ja Toiduametiga (PTA).
4.Kaebaja esitas 22.09.2023 X Vallavalitsusele taotluse haldusmenetluse algatamiseks tema naaberkinnisasjale ebaseaduslikult ehitatud ehitusloakohustusliku rajatise lammutamiseks (dtl 20-26). Lammutamise eesmärk on tingimuste loomine põhjaveetaseme taastumiseks. Kaebaja kinnisasjale on põhjustatud ulatuslik materiaalne kahju, s.h kaevu kuivamine ja elamu veeta jäämine, vana tiigi kuivamine, kalade hukkumine, suurte puude kuivamine.
5.X Vallavalitsus teatas kaebajale 01.02.2024.a kirjaga (dtl 58), et tema taotluse alusel on alustatud haldusmenetlust nr 10-1/2023/21. Kaebajale selgitati tema õigusi haldusmenetluses ja määrati menetluse läbiviimise tähtajaks aprill 2024.
6.X Vallavalitsus lõpetas 23.04.2024.a otsusega nr 10-1/2023/21-6 (dtl 112-113, edaspidi vaidlustatud otsus) haldusmenetluse nr 10-1/2023/21. Vastustaja leidis, et tegemist ei ole ebaseadusliku, ehitusloa kohustusliku ehitisega ning vastustajal puudub õigus asendustäitmise rakendamiseks ja ehitise lammutamiseks. Vastustaja tsiteeris Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) seisukohta, mille järgi tiiki ei ole ehitusseadustiku (EhS) lisas 1 nimetatud, kuid kohalikul omavalitsusel on õigus põhjendatud juhul siiski ehitusloa taotlemist või ehitusteatise esitamist nõuda. Vastustaja märkis et TTJA hilisem seisukoht on sellest erinev, kuid vastustaja nõustub varasema seisukohaga. Vastustaja viitas PTA seisukohale, mille järgi tegemist ei ole niisutus- või kuivendussüsteemi ümberehitamisega. Vastustaja tugines kinnisasja omaniku kinnitusele, et rajatud on suplustiik. Vastustaja viitas sellele, et ta keeldus väärteomenetluse alustamisest. Viidatud väärteomenetluse alustamisest keeldumise otsus on tehtud 30.05.2023 (dtl 35). Kaebaja vaidlustas selle, vastustaja lahendas kaebuse 22.09.2023.a otsusega nr 1815-35 (dtl 92-98). Vastustaja leidis viimati nimetatud otsuses järgmist. Tiik ei ole maaparandussüsteemi osa (maaparandussüsteemile sattus ehitaja ja kaevas selle läbi juhuslikult). Tegemist ei ole tuletõrje veevõtukohaga. Ehitis ei ole mõeldud vee võtmiseks, seega ei ole tegemist veehaardega. Põhjaveekiht asub 9-10 m sügavusel ja 3 m sügavune tiik ei saa olla põhjavett kasutav rajatis. Tiik ei ole veekogu, sel juhul ei saa tegemist olla ka veehoidlaga. Tiigis olevat vett ei kasutata niisutamiseks ja see ei ole vajalik kuivendamiseks. Omaniku ütluste alusel on tiik rajatud supluskohaks. Vastustajal ei ole õigust hinnata tiigi kasutusotstarvet omanikust erinevalt. Ehitusteatise või -loa nõudmine EhS § 35 lg 4 või § 38 lg 3 alusel ei ole põhjendatud, kuna ehitis pole ohtlikum kui mistahes muu rajatis ning mõju inimeste tervisele või keskkonnale ei ole negatiivne. Keskkonnaamet on välistanud tiigi negatiivse mõju
põhjaveele. Pööra külla on aastate jooksul ehitatud rohkem kui 25 tiiki ja vastustaja poole ei ole pöördutud nendest tingitud häiringute tõttu. Naabri huvid ei ole põhjendatud ning tiigi rajaja õiguste piiramine ei ole eesmärgipärane, liigseid kulutusi vältiv ega avalikes huvides. Kaebaja esitas väärteoasjas kaebuse maakohtule, kuid lõpptulemusena ei saavutanud edu (kohtuasi 4-23-3176).
7.Kaebaja esitas 11.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus korduvalt täiendavaid avaldusi. Kohus võttis kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: - tühistada vaidlustatud otsus; - kohustada vastustajat viima läbi järelevalvemenetlus Mõisavahe tee xx kinnisasjale rajatud tiigi ja pinnasevallide osas.
8.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. Kaebaja esitas 22.09.2023 vastustajale taotluse rajatise lammutamiseks. Kaebaja salvkaev (sügavus 3,1 m 62,50 m abs kõrguse suhtes) on kuivanud ja tema elamu on jäetud ilma joogija tarbeveeta. Mõisavahe tee xx kinnisasjale rajatud tiik on kaebaja kaevust ca 1 m sügavam. Samuti on kuivanud kaebaja kinnisasjal asuv tiik, kalad on hukkunud. Kuivanud on suur hulk puid. Kaebajale on põhjustatud kahju, mille suurus on väljaselgitamisel. Vastustaja on teostanud järelevalvet ebaseaduslikult, kohelnud kaebajat ebavõrdselt ja andnud eelise kolmandatele isikutele. Rikutud on uurimiskohustust ja jäetud asjaolud välja selgitamata, kaebajat ei ole kaasatud ega ära kuulatud. Haldusmenetlust läbi viima määratud isik ei oleks tohtinud menetlusest osa võtta, kuna on kahtlused tema erapooletuses. Kolmandad isikud on kinnitanud et tiigist pumbatakse niisutusvett ja tiigi eesmärk on pinnase kuivendamine. Tiik on ka veehoidla ehk tehisveekogu, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena. Kuna kaebaja tiigile on 04.12.2023 antud kasutusluba, siis pidi ka oluliselt suurema tiigi puhul olema tegemist ehitusloakohustusliku ehitisega. Keskkonnaameti seisukoht ei rajane faktidel või paikvaatlusel.
9.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja algatas kaebaja taotluse alusel järelevalvemenetluse. Järelevalvemenetluses tuleb välja selgitada võimalik ohukahtlus ning kas esineb kaebaja taotluses viidatud rikkumisi. Ohu väljaselgitamisel ja võimalike meetmete kohaldamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtteid. Tiigi rajamine Mõisavahe tee xx kinnisasjale ei ole põhjustanud ohtu varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektidele. Keskkonnaohu, mõju põhjaveele, on välistanud pädev asutus Keskkonnaamet. Keskkonnaamet ei nõustu väitega, et Mõisavahe tee xx ehitatud tiik on põhjustanud põhjavee taseme püsiva alanemise. Ehitis on suplustiik, millele ei kehti ehitusloa või -teatise nõue. Iga ehitis võib kujutada ebaõige kasutamise korral ohtu. Tegemist ei saa olla ohtlikuma rajatisega kui tavapärane tiik, bassein või muu sarnane rajatis.
10.Kolmandad isikud ei esitanud seisukohta kaebusele.
11.Kaasatud haldusorgan Kliimaministeerium esitas vastuseks kohtu küsimustele järgmised seisukohad. Ehitised, mille ehitamiseks on nõutav ehitusluba või -teatis, on EhS lisades määratletud lähtudes muuhulgas järgmistest põhimõtetest: ehitise ohutus, avalik kasutatavus või avalik huvi, ehitusprojekti esitamise vajadus (kas ehitusprojektis sisalduv teave on avaliku võimu
jaoks oluline), ehitise suurus. EhS ei kehtesta erinevate ehitiste legaaldefinitsioone, seega lähtutakse ehitise mõistete sisustamisel nende tavatähendusest. Konkreetsete ehitiste legaaldefinitsioonid võivad sisalduda ka erinevates valdkondlikes õigusaktides, nt veeseaduses. Pinnaveehaare üldises tähenduses on ehitis vee võtmiseks veekogust, tavapäraselt tehnorajatis. Asja ehitisena määratlemisel on oluline arvestada asja põhilist kasutusotstarvet (eesmärki), kasutamise viisi, kestvust ja muid asja iseloomustavaid tunnuseid. Muuhulgas on oluline, mis eesmärgil tiiki kasutatakse. Millise veega tiik ise täitub ei oma EhS vaates tähtsust. Kliimaministeeriumil ei ole võimalik hinnata, kas vaidlusalune tiik on ehitis, maaparandussüsteem või midagi muud. Igasugust tiiki ei saa käsitleda ehitisena. Kui tegemist on kaevetöö tulemusel tekkinud auguga, mis on täitunud veega, ei saaks sellist auku pidada ehitiseks. Tuleb lähtuda sellest, kas konkreetne tiik sisaldab elemente, mida võib eraldiseisvalt käsitleda ehitisena sõltumata vee olemasolust, sest üksnes vee olemasolu ei võimalda määratleda tiiki ehitisena. Ka juhul, kui tiigi rajamine sisaldab ehituslikke elemente (näiteks betoonist põhi ja seinad), siis tiiki EhS lisas 1 nimetatud ei ole, seega on tegemist nn vaba ehitustegevusega. Tiigi suurus või kasutamise eesmärk siin rolli ei mängi. Samas on pädeval asutusel põhjendatud juhul õigus nõuda ehitus- või kasutusteatise (koos projektiga või ilma selleta) esitamist või anda ehitus- või kasutusluba ehitisele, mis EhS lisades ei sisaldu. Ehitusvõi kasutusteatise esitamist võib nõuda või ehitus- või kasutusloa anda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda EhS lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega.
12.Käesoleva kohtuasjaga paralleelselt toimuvad järgmised sama kaebaja algatatud ja sama tiigiga seotud vaidlused.
12.1.Kohtuasi 3-23-1929, milles kaebaja eesmärgiks on saavutada, et TTJA nõuab kolmandatelt isikutelt ehitise (tiigi ja pinnasevallide) lammutamist. Tallinna Halduskohus jättis 13.03.2024 kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult põhjendusel, et ehitusloa andmine ja/või järelevalve teostamine ei ole TTJA pädevuses, vaid pädevus on kohalikul omavalitsusel. Kohus leidis otsuse punktis 43, et tegemist on niisutus- ja kuivendusrajatisega. Kolmandad isikud on selgitanud, et tiigi rajamise eesmärk oli ennekõike pinnase kuivendamine ning vaba aja veetmise koha rajamine. Tiigi rajamise eesmärgiks ei olnud olemasoleva maaparandussüsteemi täiustamine või uue süsteemi rajamine. Kohtuotsus ei ole jõustunud.
12.2.Kohtuasi 3-23-2011, kus vastustajaks on PTA. See vaidlus on seotud asjaoluga, et tiik rajati maaparandussüsteemi alale ning ehitamine kahjustas maaparandussüsteemi. Vaidluse all on ettekirjutus, mille PTA tegi kolmandatele isikutele, ning Mõisavahe tee xx kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi osa ümberehitamiseks antud ehitusluba. Tallinna Halduskohus märkis 14.06.2024.a kohtumääruse punktides 6-7, et selles kohtuasjas vaidlustatud ettekirjutuse ja ehitusloa eesmärk on tiigi rajamisel lõhutud maaparandussüsteemi taastamine. PTA ei pidanud üksikasjalikult välja selgitama tiigi mõju kaebaja kinnisasja veerežiimile. Kohus leidis, et tiigi puhul on tegu rajatisega (EhS § 3 lg 1 ja 2), mis peab olema ohutu, s.h ei tohi see põhjustada kahjulikku mõju naaberkinnisasjale (EhS § 8 ja § 12 lg 1-3). Riiklikku järelevalvet ehitise ohutuse üle teeb kohalik omavalitsus (EhS § 130 lg 2). Kohtuasja 3-23-2011 raames ei kontrolli kohus kohaliku omavalitsuse tegevust. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.09.2024.a otsusega kaebuse osaliselt. Kohus ei tühistanud PTA ettekirjutust ning ei rahuldanud nõuet kohustada PTA-d tegema kolmandatele isikutele ettekirjutus Mõisavahe tee 42 kinnisasjale rajatud tiik likvideerida ja tiigi rajamise käigus
lõhutud dreen taastada. Kohus tühistas ehitusloa andmise maaparandussüsteemi ümberehitamiseks nii, et kolmandate isikute kinnisasi on maaparandussüsteemist eraldatud. Kohus leidis otsuses muuhulgas, et: - maaparandusseaduse nõuete rikkumine on võimalik kõrvaldada muul viisil kui tiigi likvideerimisega. See, kas tiik on ebaseaduslik ehitis või mitte, ei ole maaparandusseaduse nõuete järgimise seisukohast määrav. PTA ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimiseks ei ole oluline selgitada, kas tõele vastab kaebaja väide, et tiik eraldivõetuna põhjustab põhjavee taseme alanemist, vee kvaliteedi halvenemist ning kaebaja kinnisasja kuivale jäämist; - kaebaja võib kaebusega kaitsta üksnes oma õigusi (HKMS § 44 lg 1). Kohus ei käsitle kaebaja väidet, et naabrite kinnisasjale rajatud tiik on ohtlik selle järskude nõlvade tõttu. Kaebaja enda elu ja tervist naabrite kinnisasjal asuva tiigi järsud nõlvad ei ohusta; - kuna tegemist oli potentsiaalselt mitme eri haldusorgani pädevusse kuuluva komplekse probleemiga, oli haldusorganite vaheline konsulteerimine ja koostöö mitte ainult lubatav, vaid vajalik õigete otsuste tegemiseks ja vastuoluliste ettekirjutuste vältimiseks. Seadusest ei tulene nõuet kõiki selliseid nõupidamisi protokollida ja menetlusosalistele teatavaks teha; - kohus tühistas ehitusloa, kuna kaebajat ei kuulatud selle andmise menetluses ära ja kaebaja ärakuulamine oleks võinud kaasa tuua teistsuguse otsuse tegemise. S.h arvestades, et ka kaebaja on esitanud maaparandussüsteemi projekteerimistingimuste andmise taotluse eesmärgiga likvideerida maaparandusehitis tema kinnisasjal; - PTA-l ei ole kohustust ehitusloa tühistamise tõttu kasutusloa andmisest keelduda. PTA-l tuleb kaaluda, kas valminud ehitisele saab anda kasutusloa või tuleb ehitis enne seda ümber ehitada. Kui maaparandusehitis pärast rekonstrueerimistööde tegemist enam kaebaja kinnisasjale kahjulikku mõju ei avalda, saab sellele anda kasutusloa. Kui kaebaja soovib maaparandusehitise ka oma kinnisasjal likvideerida (see on kaebaja selgituste järgi mh vajalik selleks, et kinnisasjale ebaõnnestunult rajatud puurkaev toimima saada), saab ta seda teha ka eraldi ehitusprojekti alusel, mille koostamiseks ta on juba taotlenud projekteerimistingimused. Kohtuotsus ei ole jõustunud.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kaebaja esitas 03.12.2024 kohtule avalduse, milles soovis täiendada kaebust hüvitamisnõudega. Nõude aluseks on vastustaja viivitus ja tegevusetus alates 02.12.2022. See põhjustas kaebaja salvkaevu kuivamise. Kaebaja taotleb hüvitist varalise kahju eest 20 000 eurot ja mittevaralise kahju eest kohtu äranägemisel. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. HKMS § 37 lg 3 kohaselt võib kaebuses soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet (liitkaebus). Kohus ei luba kaebajal täiendada kaebust hüvitamisnõudega. Kaebuse eesmärgiks oli saavutada ehitusjärelevalve teostamine Mõisavahe tee xx kinnisasjale rajatud tiigi suhtes ning vaidluse all on haldusmenetlus, mis algas 22.09.2023 esitatud taotlusega ja lõppes 23.04.2024 tehtud vaidlustatud otsusega. Vastustaja väidetav viivitus alates 02.12.2022 ei ole sisuliselt seotud menetlusse võetud nõude või selle eesmärgiga. Kaebuse muutmine ei ole otstarbekas.
Kaebajal on võimalus esitada hüvitamiskaebus eraldi kaebusena.
14.Kaebaja esitas 22.09.2023 vastustajale taotluse järelevalve teostamiseks ning vastustaja algatas haldusmenetluse numbriga 10-1/2023/21. Vastustaja lõpetas vaidlustatud otsusega haldusmenetluse ettekirjutust tegemata. Käesoleva vaidluse esemeks on, kas vastustaja lõpetas järelevalve õiguspäraselt. Vastustaja otsus lõpetada haldusmenetlus ettekirjutust tegemata, s.o kaebaja taotletud haldusakti andmata on haldusakt ja selle suhtes saab esitada tühistamisnõude.
15.EhS § 130 lg 2 p 2 ja 3 alusel teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet, kontrollides ehitise või ehitamise nõuetele vastavust, sealhulgas ehitise kasutamiseelset ohutust, ning ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavust. Ehitisele ja ehitamisele kehtestatud nõuete hulka kuulub, et ehitis peab olema ohutu, s.o ei tohi põhjustada ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 11 lg 1, § 8) ning ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ja rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Kaebaja tugines järelevalve taotlemisel sellele, et ehitamiseks pidi olema ehitusluba, tiik on ohtlik keskkonnale, kahjustab kaebaja vara ning avaldab kaebaja õigustele püsivat negatiivset mõju. Järelevalve raames tuli vastustajal kindlaks teha asjaolud, mis on vajalikud nendele kaebaja väidetele hinnangu andmiseks, ning vajadusel koguda selle kohta tõendeid.
16.Vastustaja esitas kohtu korraldusel kohtule haldusmenetluse toimiku (dtl 391-733). Toimiku sisukorrast ja sisust nähtub, et toimikut on peetud ühtsena mitmete menetluste kohta (väärteomenetlus, Tartu Maakohtus peetud vaidlused seoses väärteomenetlusega, EhS alusel toimunud kaks järelevalvemenetlust, teabenõuete täitmine, kirjavahetus, vastustajale edastatud teiste haldusorganite otsused). Pärast kaebaja 22.09.2023.a taotluse esitamist vastustaja 1) teatas kaebajale menetluse agatamisest; 2) kogus Mõisavahe tee xx kinnisasjale tiigi ehitanud isiku EM seletuse (dtl 403-404); 3) tegi vaidlustatud otsuse. Vastustaja ei ole seega kaebaja 22.09.2023 esitatud taotluse alusel algatatud haldusmenetluses kogunud tõendeid või teinud muid menetlustoiminguid. Kohtu hinnangul ei puutu käesolevas kohtuasjas asjasse Mõisavahe tee xx kinnisasjale tiigi rajamise asjaolud.
17.Iseenesest on võimalik tugineda järelevalve teostamisel varem kogutud, s.h teistes menetlustes kogutud tõenditele. Paraku sisaldab kohtule esitatud haldusmenetluse toimik hulgaliselt dokumente, näiteks erinevatele haldusorganitele esitatud avaldusi, vastuseid neile, kaebusi, nende lahendeid, teabenõudeid, nende täitmisi (s.h väga palju korduvaid dokumente), kuid väga vähe tõendeid, millele vastustaja oleks saanud vaidlustatud otsuse tegemisel tugineda. Haldusmenetluse toimikus olevatest dokumentidest saab tõenditena käsitleda eelkõige - kaebaja esitatud fotosid tiigist; - Keskkonnaameti 04.09.2023.a vastust kaebajale nr 14-8/23/17102-2 (dtl 101-102, haldusmenetluse toimikus dtl 499-500) osas, milles see käsitleb Keskkonnaameti kindlaks
tehtud faktilisi asjaolusid; - AP 15.08.2023.a seletust (dtl 52-53, haldusmenetluse toimikus dtl 535-536). Eeltoodu tähendab, et sisuliselt on vastustaja jätnud järelevalve menetluse läbi viimata. Vastustaja ei ole kogunud tõendeid, mille alusel kinnitada või ümber lükata kaebaja väiteid tiigist lähtuvate ohtude ja mõjude kohta.
18.Keskkonnaameti 04.09.2023.a vastus kaebajale ei ole dokument, millele sai rajada vaidlustatud otsuse. Dokumendis on faktiliste asjaoludena ära toodud, et naaberkinnisasjad paiknevad ühel kõrgusel, rajatud tiik paikneb ca 0,5 m madalamal ja maapinna reljeef on lauge. Keskkonnaameti kirjast ei nähtu ja vastustaja ei ole põhjendanud, mil viisil sellest järeldub, et kaebaja väidetud mõjud tema kinnisasjal ei ole seotud tiigi rajamisega. Keskkonnaamet on üksnes öelnud, et kogu lähiümbruse surveta põhjavee kogunemine Mõisavahe tee xx omaniku kaevatud tiiki ei ole tõenäoline. Kaebaja väidetud mõjude esinemiseks ei pea tiiki täielikult valguma kogu ümbruskonna surveta põhjavesi. Lisaks tuleb arvesse võtta, et Keskkonnaameti 04.09.2023.a kiri on otsus väärteomenetluse alustamata jätmise kohta. Ehitusjärelevalve ja väärteomenetlus on erinevad menetlused, s.h erineb väga suurel määral tõendamisstandard. See, kui Keskkonnaameti hinnangul ei ole kogu lähiümbruse surveta põhjavee kogunemine Mõisavahe tee xx omaniku kaevatud tiiki tõenäoline, võis olla piisav, et jätta väärteomenetlus alustamata, kuid see ei pruugi olla piisav, et hinnata tiigi võimalikku ohtlikkust ja mõjusid ehitusjärelevalve teostamisel.
19.Vastustaja on haldusmenetluses lähtunud sellest, et Mõisavahe tee xx kinnisasjal paiknev tiik on 2,8 m sügavune, seda ei ole ka kohtumenetluses kahtluse alla seatud. Asjas on esitatud tõendid selle kohta, et tiigi veetase on maapinnast oluliselt madalamal (fotod dtl 27, 240-241). Kohtu arusaamisel on põhimõtteliselt võimalik tiigi mõju sellele, kui palju leidub vett pinnasekihis, mis on tiigi veetasemest kõrgemal. Olenevalt kõrgusandmetest võib sel juhul olla võimalik, et tiigi rajamine põhjustas kaebaja kinnisasjal tiigi kuivamise (kaebaja kinnisasjal oleva tiigi sügavus on 1,5 m, dtl 194-198), puude kuivamise jms. Järelevalve teostamisel ei ole kindlaks tehtud, kas ja millised mõjud on faktiliselt avaldunud (vt ka otsuse punkti 30) ja ei ole tõenditega seostatult põhjendatud avaldunud mõjude seost või seose puudumist tiigi rajamisega. Vastustaja väitel on Keskkonnaamet välistanud keskkonnaohu ja tiigi negatiivse mõju põhjaveele. Kohtu hinnangul ei ole 04.09.2023.a dokumendis selliseid välistusi tehtud. Muid Keskkonnaameti antud hinnanguid ei ole kohtule esitatud.
20.Asjas on korduvalt välja toodud, et piirkonnas paikneb põhjavesi 9-10 m sügavusel ning ligikaudu 3 m sügavune tiik ei saa põhjavett mõjutada. See on otseses vastuolus samuti korduvalt välja toodud selgitusega, et tiigi veetase näitab, milline on piirkonnas põhjavee tase. Tiigi veetase ei ole maapinnast 9-10 m allpool. Segadus on tõenäoliselt tekkinud sellest, et läbisegi on käsitletud maapinna lähedal paiknevat surveta (vabapinnalist) põhjavett ja vettpidava kihi all paiknevat survelist põhjavett 1. Kaebaja väiteid, et tema kinnisasjal kuivasid salvkaev, tiik ja kasvavad puud, saab seostada muutustega surveta (vabapinnalise) põhjavee paiknemises, liikumises ja kogunemises. Asjasse ei puutu see, et 9-10 m sügavusel asuvale survelisele põhjaveele tiigi olemasolu mõju ei avalda.
21.Vahekokkuvõttena ei ole vastustaja järelevalve käigus välja selgitanud asjaolusid, millest lähtudes saaks hinnata, kas tiik põhjustab kaebaja väidetud ohte ja kahjulikke mõjusid. Vastustaja järeldus, et tiik on ohutu ja ei mõjuta ülemääraselt kaebaja õigusi, on tõenditega
Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/13308, lk 5-6
seostamata ja piisavalt põhjendamata. Küsimus tiigist lähtuvatest ohtudest ja mõjudest on sõltumatu küsimusest, kas tiigi ehitamiseks oleks olnud nõutav ehitusteatise esitamine või ehitusloa taotlemine, kuna otsuse punktis 15 toodud nõuded ehitisele ja ehitamisele kehtivad igasuguse ehitamise, sealhulgas vabaehitamise korral. Eeltoodu üksi on piisav, et tühistada vaidlustatud otsus ja kohustada vastustajat järelevalvet teostama.
22.Vastustaja piirdus vaidlustatud otsuses üksnes selle hindamisega, kas saab rakendada kaebaja taotletud meedet ehk tiik likvideerida. Seda ei saa pidada õiguspäraseks. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda järelevalvemenetluses kolmandate isikute suhtes konkreetse meetme rakendamist ning vastustaja ei ole järelevalve teostamisel seotud sellega, millise abinõu kohaldamist taotleb kaebaja. Vastupidi, nagu vastustaja ise välja toob, oli tema kohustus välja selgitada, kas ohukahtlus on põhjendatud, kas oht esineb (või on juba realiseerunud), ning vajadusel rakendada kohaseid ja proportsionaalseid abinõusid ohu tõrjumiseks (korrakaitse-seaduse § 27-29, vt ka Riigikohtu 13.12.2018.a otsus asjas 3-161050). Ekslik on kaebaja arusaam, et järelevalvel on ainult üks võimalik tulem ja selleks on tiigi likvideerimine. Kaebaja väidetud mõjudel võivad olla ka muud põhjused, s.h samaaegselt mitmed erinevad põhjused. Kui kaebaja väidetud ohud või kahjulikud mõjud esinevad, siis võib nende leevendamiseks või kõrvaldamiseks olla muid võimalusi (näiteks kaebaja kinnisasja veevarustuse korraldamine puurkaevust, kaebajal kavas olnud maaparandussüsteemi ümberehitamisel arvestamine sellega, et kaebaja kinnisasi vajab niisutamist, mitte kuivendamist, tiigi ümberehitamine jne). Kohaliku omavalitsuse tegevusele ehitusvaidluse korral on omane, et eeskätt püütakse tasakaalustatult arvesse võtta erinevaid huvisid. Ka ehitusloa andmise või ehitusteatise täiendava kontrollimise menetluses ei ole keeldumise aluseks üksnes see, et ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikule püsiv negatiivne mõju, vaid lisaks peab tegemist olema mõjuga, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4).
23.Kohus ei käsitle täpsemalt kaebaja esitatud põhjendusi ja tõendeid tema väidetud ohtude ja mõjude kohta. Olukorras, kus vastustaja sisuliselt ei ole järelevalvet teostanud, tähendaks see ennetavat sekkumist haldusorgani tegevusse, milleks halduskohtul volitusi ei ole. Halduskohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust järelkontrollina ning haldusmenetlus ei saa praktiliselt täies mahus üle kanduda kohtumenetlusse. Arvestada tuleb ka seda, et ehitusvaldkonnas tehtavad otsused, eriti olukorras, kus esineb vajadus naaberkinnisasjade omanike huvide tasakaalustatud arvestamiseks, sisaldavad endas alati kaalutlusõiguse teostamist ning kohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Kaebajal on võimalus oma põhjendused ja tõendid esitada vastustajale edasisel järelevalve teostamisel.
24.Järelevalve teostamisel tuleb uuesti lahendada ka küsimus, kas tiigi rajamiseks oli nõutav ehitusprojekti koostamine, ehitusteatise esitamine või ehitusloa taotlemine. Kohus ei võta selle kohta lõplikku seisukohta, kuid leiab, et vastustaja esitatud põhjendused ei ole kohased ja piisavad. Kohtu hinnangul saab tiiki käsitleda ehitisena. Tegemist ei ole mingi muu töö või tegevuse tulemusena maapinda tekkinud lohuga, mis täitus veega. Objekt on kavatsetult rajatud selleks, et tekiks tiik, mis kuivendab ümbruskonna pinnast ja mida saab kasutada suplemiseks. Määravat tähtsust ei ole sellel, kas tiigi rajamisel on kasutatud ehitusmaterjale (näiteks betooni). Tiik vastab EhsS § 3 lg 1 tingimustele - tegemist on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud asjaga, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis ja kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest.
Kohtu hinnangul ei ole ehitisena käsitletavad tiigi kaevamise tulemusena tekkinud pinnasevallid. Tegemist on kaevisega, mis tekkis tiigi rajamisel. Erinevalt tiigi rajamisest ei nähtu pinnasevallide puhul kohtuasja dokumentidest, et kolmandate isikute tahe oleks suunatud pinnasevallide kui ehitiste rajamisele või et need oleksid rajatud mingil konkreetsel eesmärgil või kasutusotstarbel.
25.EhS lisa 1 alajaotuses „Muud vee-ehitised“ on nimetatud järgmisi ehitisi: pinnaveehaare, salvkaev, puurkaev, puurauk, tamm ja pais, kaldakindlustusrajatis, veehoidla, tuletõrje veevõtukoht, niisutus- ja kuivendusrajatis. Tiik ei saa olla salvkaev, puurkaev, puurauk, tamm ja pais või kaldakindlustusrajatis. Puuduvad tõendid selle kohta, et tegemist oleks pinnaveehaardega ehk et tiiki oleks võetud vett veekogust (veeseaduse § 16). Samuti puuduvad tõendid, et rajatud on tuletõrje veevõtukoht. Järele jäävad veehoidla ning niisutusja kuivendusrajatis. Veehoidla legaaldefinitsiooni ei ole antud ühegi seadusega. Keeleliselt mõistetakse veehoidla all paisutatud jõeosa või muud tehisveekogu vee kogumiseks ja äravoolu ümberjaotamiseks 2. Kohtu hinnangul ei saa tiiki käsitleda veehoidlana, kuna selle rajamisel ei olnud eesmärgiks vee kogumine ja äravoolu ümberjaotamine. Kohtu hinnangul on võimalik, et tegemist on kuivendusrajatisega EhS lisa 1 tähenduses.
26.AP 15.08.2023.a seletuses on öeldud, et tiigi rajamise eesmärgiks oli käia ujumas ja kasta kasvuhoonet, uue kuivendus- ja niisutussüsteemi rajamise eesmärki ei olnud. RP 02.07.2023.a seletuses, mis on esitatud tema ja AP nimel (dtl 353-354), on öeldud, et kolmandad isikud on selle piirkonna inimesed juba 60 aastat. Kogu maa-ala kannatab pideva liigniiskuse all. Alates 1980-ndatest aastatest on pinnast püütud kuivendada (kraav, väike tiik, pinnase tõstmine). Kolmandad isikud ei ole huvitatud aegunud maaparandussüsteemi renoveerimisest. Kolmandad isikud kaevasid tiigi pinnase kuivendamiseks ning ujumise ja vaba aja veetmise kohaks. Pinnasevallid tekkisid pinnase paigaldamiseks, neid saab ära kasutada vaba aja veetmiseks. Kolmandate isikute eesmärgiks tiigi rajamisel oli ka see, et intensiivne põllumajanduslik tootmine liiguks nende kinnisasjast kaugemale. Seega kolmandate isikute algse seletuse põhjal oli pinnase kuivendamine üks tiigi rajamise eesmärkidest. Seda tuleb pidada kaalukamaks tõendiks kui kolmandate isikute hilisemat seletust, milles nad pinnase kuivendamise eesmärki eitasid. Hilisem seletus võis olla mõjutatud teadmisest, et kuivendusrajatist ei oleks tohtinud rajada vabaehitisena.
27.Vastustaja ei saa ilma igasuguse põhjenduseta tugineda üksnes AP hilisemale seletusele ja jätta tähelepanuta kolmandate isikute varasem, sellega vastuolus olev seletus. Vastuoluliste seletuste olemasolu oli vastustajale teada. TTJA leidis 04.07.2023 kolmandate isikute varasemale seletusele tuginedes, et tiik on rajatud kuivenduse eesmärgil ja tegemist on ehitusloakohustusliku kuivendusrajatisega (dtl 85-87, haldusmenetluse toimikus dtl 559-560). Vastustaja selgitas vaidlustatud otsuses, et ta selle TTJA seisukohaga ei nõustu. Lisaks tuleb haldusmenetluses arvesse võtta ka tiigi tegelik mõju. Piirkonnas on olemas maaparandussüsteem, mis on rajatud kuivendamise eesmärgil. See näitab, et tegemist on liigniiske alaga. Tiigil võib olla kuivendav toime olenemata sellest, millega põhjendavad kolmandad isikud tiigi rajamist.
28.Isegi kui tegemist ei ole EhS lisas 1 nimetatud ehitisega, tuli vastustajal järelevalve
sonaveeb.ee
raames kaaluda, kas põhjendatud on esitada kolmandatele isikutele EhS § 35 lg 4 alusel ehitusprojekti koostamise ja ehitusteatise esitamise nõue või EhS § 38 lg 3 alusel ehitusloa taotlemise nõue. Kohus leidis eespool, et tiik on rajatud maaparandussüsteemi alale, mis esiteks tähendab, et tegemist on liigniiske alaga ja teiseks, et on olemas ehitis (maaparandussüsteem), millega tuleb tiigi rajamisel arvestada. Tiik pindalaga 600 m 2 ja sügavusega 2,8 m võib mõjutada ümbritsevate alade veevarustust ja naaberkinnisasjade omanike õigusi. Käesolevas otsuses toodut arvestades ei ole piisavad väärteomenetluses esitatud vastustaja põhjendused selle kohta, miks vastustaja ehitusloa taotlemist või ehitusteatise esitamist ei nõudnud. See, et varem rajatud tiikidega ei ole probleeme olnud, ei tähenda seda, et probleeme ei saa põhjustada Mõisavahe tee xx kinnisasjale rajatud tiik. Arvestades tiigi pindala, sügavust ja paiknemist maaparandussüsteemi alal ei saa kohtu hinnangul pidada ebaproportsionaalseks tiigi rajamise põhjalikumat ettevalmistamist, projekti koostamist ning ehitise ja ehitamise võimalike mõjude hindamist.
29.Vastustaja esitas kohtule 19.07.2024 koostatud dokumendi pealkirjaga „Riikliku järelevalve menetlus“ (dtl 238-241). Kohus palus 13.11.2024.a määruses vastustajal selgitada, millise menetluse tulemiks on 19.07.2024.a dokument, s.h kas vastustaja on läbi viinud uue järelevalvemenetluse, uuendanud kaebaja 22.09.2023.a taotluse alusel algatatud menetluse, dokument on koostatud kaebusele vastamise eesmärgil vms. Vastustaja kohtule ei vastanud. Dokumendi põhjal ei ole vastustaja kindlaks teinud täiendavaid asjaolusid või kogunud uusi tõendeid (välja arvatud fotode tegemine tiigist). Dokument kordab vastustaja varasemaid seisukohti. Kohtu hinnangul tähendab eeltoodu, et vastustaja ei ole vaikimisi kehtetuks tunnistanud vaidlustatud otsust või läbi viinud uut järelevalvet.
30.Kaebaja on vastustajale ette heitnud menetlustoimingute puudulikku dokumenteerimist. Kohtu hinnangul on see etteheide vähemalt osaliselt põhjendatud. Haldusmenetlusele on pigem omane vormivabadus (HMS § 5 lg 1, § 18 lg 1). Kuid põhjendatud ja mõistlik on protokollida menetlustoimingud ulatuses, mis annab võimaluse tugineda neile hiljem tõenditena. Näiteks ei nähtu kohtule esitatud dokumentidest, kas ja kuidas on kindlaks tehtud, kas esinevad kaebaja väidetud faktilised asjaolud (salvkaevu, kaebaja kinnisasjal paikneva tiigi, puude kuivamine) - millisel kuupäeval ja ilmastikuoludes käis vastustaja kaebaja kinnisasjal, milline oli salvkaevu ja tiigi seisund, millistele puudele osutas kaebaja kui kuivanutele jne. Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega tema kaasamisele järelevalve teostamisel. Haldusmenetluse toimikus on arvukalt kaebaja kirjalikke seisukohti ning kohtu hinnangul olid kaebaja seisukohad vastustajale põhjalikult teada.
31.Kaebaja esitas 19.04.2024 vastustajale taotluse taandada menetlusest EO (dtl 126-129). Kaebaja kahtles ametniku erapooletuses ja leidis, et ametnikul ei ole pädevust teostada riiklikku järelevalvet. Kaebaja ei olnud rahul sellega, kuidas ametnik viis läbi väärteomenetlust ja otsuse punktis 2-3 kirjeldatud haldusmenetlust. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg 1 sätestab, milline asjaolu saab olla aluseks haldusorgani nimel tegutseva isiku taandamiseks haldusmenetlusest. Kaebaja tugineb HMS § 10 lg 1 punktile 4 - isik on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Kohtu hinnangul ei toonud kaebaja oma taotluses välja asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et vaidlustatud otsusele alla kirjutanud EO oli isiklikult huvitatud Mõisavahe tee xx
kinnisasjale tiigi rajamise üle järelevalve teostamise tulemusest või ta ei olnud asja lahendamisel erapooletu. Haldusorgani nimel tegutseva isiku erapooletuse kahtluse alla seadmiseks ei ole piisav see, kui isik teeb otsuseid kaebaja kahjuks või kaebaja ei nõustu otsuste või nende põhjendustega. Samuti ei ole piisav see, kui isik on kaebaja väitel asjatundmatu või hooletu. Eksimused haldusakti andmisel, toimingu tegemisel või menetluse läbiviimisel annavad aluse vaidlustada haldusorgani tegevus, mitte aluse taandada haldusorgani nimel tegutsenud isik.
32.Kaebaja on haldus- ja halduskohtumenetluses korduvalt esitanud väite, et vastustaja või muu isik on toime pannud korruptiivse teo. Süütegude uurimiseks on ette nähtud teine menetluskord (HKMS § 4 lg 1). Tartu Maakohus selgitas juba 07.07.2023.a määruses (dtl 551-556) kaebajale võimalust esitada kuriteokaebus. Sama on kaebajale selgitanud ka teised haldusorganid ja kohtud, s.h käesolevas kohtuasjas 18.06.2024.a määruses. Haldusmenetluse toimikust nähtub, et kaebaja on esitanud kuriteokaebuse erinevate isikute vastu ja alusel ning Prokuratuur jättis 03.08.2023 kriminaalmenetluse alustamata (dtl 543-547). Kui kaebaja jätkab korruptiivsetele tegudele viitamist haldus- ja halduskohtumenetlustes, siis ei kasuta kaebaja oma menetlusõigusi heauskselt.
33.Kokkuvõttes esinevad piisavad alused vaidlustatud otsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks viia läbi järelevalve seoses tiigi ehitamisega Mõisavahe tee xx kinnisasjal. Kohus rahuldab kaebuse. Menetluskulud. Selgitused
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.
35.Kaebaja menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Kohus mõistab selle summa vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kaebajal tuleb teatada vastustajale, kellele ja millisele kontole tuleb menetluskulu tasuda.
36.Kohus ei lubanud kaebajal täiendada kaebust hüvitamisnõudega. Sel juhul kuulub tagastamisele hüvitamisnõude eest tasutud riigilõiv 950 eurot. Kohus tagastab riigilõivu isikule ja kontole, kust see tasuti (dtl 765).
37.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.