Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate toimingute tegemiseks P.V.K suhtes
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Ruth Marton Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse: P.V.K (registrikood XXX)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba seada arest Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) P.V.K (registrikood XXX) ettemaksukontol olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele kokku summas 81 769,85 eurot.
2.Kohustada Maksu- ja Tolliametit viivitamata teavitama kohut, kui täitetoimingud on käesoleva määruse alusel tehtud.
3.Asendada avaldatavas määruses nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Määrus toimetatakse kõigepealt kätte Maksu- ja Tolliametile. Kui Maksu- ja Tolliamet teavitab kohut täitetoimingute tegemisest, toimetatakse määrus kätte ka P.V.K-le .
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 10.12.2024 Tartu Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamiseks. MTA parandas taotlust 17.12.2024. MTA palus, et kohus annaks loa seada arest Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) P.V.K ettemaksukontol olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele kokku summas 81 769,85 eurot. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
1.1.MTA on alustanud 16.09.2024 korralduse nr 12.2-3/064901-1 alusel P.V.K käibemaksu arvestamise ning juuli 2024 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude (summas 64 853,75 eurot) õigsuse kontrolli perioodil 01.07.2024 – 31.07.2024 ning 24.09.2024 korralduse nr 12.2-3/064901-2 alusel P.V.K käibemaksu arvestamise ning august 2024 käibedeklaratsiooni
3-24-3346 esitamisel tekkinud tagastusnõude (summas 13 877,39 eurot) õigsuse kontrolli perioodil 01.08.2024 – 31.08.2024.
1.2.P.V.K kajastas juuli 2024 KMD-l sisendkäibemaksuarvestuses RVO arveid kokku summas 573 388,40 eurot, sh käibemaks kokku summas 103 397,91 eurot. Kuivõrd on alust arvata, et ostutehinguid RVO-ga ei toimunud, siis on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks P.V.K juuli 2024 sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 103 397,91 eurot, mille tulemusel kuulub P.V.K-l juurde tasumisele käibemaks summas 103 397,91 eurot. P.V.K kajastas augusti 2024 KMD-l 22% maksumääraga maksustatavas käibes RVO-le ja MTO-le koostatud kreeditarveid kokku summas 242 658,87 eurot, sh käibemaks 43 758,15 eurot, ja sisendkäibemaksu hulgas lehed OÜ arvet summas 46 970 eurot, sh käibemaks 8470 eurot. Kuivõrd on alust arvata, et augusti 2024 deklareeritud kreedit müügiarvetel olev teenus on P.V.K poolt osutatud, siis kreeditarved kuuluvad tühistamisele, seega suureneb augustis maksustatav käive ja sellelt arvestatud käibemaks summas 43 758,15 eurot. Kuivõrd august 2024 P.V.K sisendkäibemaksu hulgas kajastatud ostutehing lehed OÜga ei ole toimunud, siis on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks ka P.V.K sisendkäibemaksu vähendamine summas 8470 eurot. Kokku kuulub P.V.K-l juurde tasumisele käibemaks juuli ja augusti 2024 eest summas 155 626,06 eurot. Tõenäoliselt tulevikus rahalise kohustuse määramise õiguslikuks aluseks on käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1.
1.3.P.V.K ei ole soetanud RVO 08.07.2024 müügiarvel nr 24575 kirjeldatud treileriveo teenust. Seda kinnitas ka P.V.K juhatuse liige UU ning lisas, et P.V.K ise rendib küll seadmeid välja, kuid seadme transporti hankijatelt ei telli. P.V.K ei ole kontrollitaval perioodil RVO poolt väljastatud arvel kirjeldatud seadmete rentimise kohta rendiarveid väljastanud, seega ei ole kontrollitav, kellele/ millisele äriühingule osutati arvel märgitud väidetavat treileriveo teenust. Arve ei kajastu P.V.K juuli 2024 pearaamatus kontol 2110 võlad tarnijatele ja arvel märgitud käibemaks 408,52 eurot ei kajastu kontol 2311 sisendkäibemaks, millest saab järeldada, et arve koostati hilisemalt. RVO poolt 21.10.2024 saadud vastus 08.07.2024 müügiarve nr 24575 kohta on üldsõnaline. Vastusest ei selgu täpne aadress/asukoht, kuhu ja kellele arvel märgitud seadmete treilerivedu toimus. RVO selgitas, et arvel märgitud baas asub RMH. Nimetatud aadressil asuv baas ei ole seostatav P.V.K-ga. Kinnistu kuulub eraisikule, kellel pole mingit seost P.V.K-ga.
1.4.P.V.K ei soetanud RVO 15.07.2024 müügiarvetel nr 24601, 24602, 24603, 24604 ja 18.07.2024 müügiarvel nr 24615 kirjeldatud biomassi. P.V.K juhatuse liikme UUi selgituse kohaselt puudub temal veendumus, et arvetel olev kaup ja kogus oleks olnud õige. Arveid ei ole kajastatud P.V.K juuli 2024 pearaamatus kontol 2110 võlad tarnijatele ega ka kontol 2311 sisendkäibemaks. Neid ei kajastata ka august 2024 pearaamatu kontodel. Arvete 24602, 24603, 24604 kohta RVO poolt biomassi päritolu tõendamiseks esitatud PEVO arved on koostatud hiljem, s.o septembris, oktoobris ja novembris 2024.
1.5.P.V.K ei soetanud kontrollitaval perioodil RVO 15.07.2024 müügiarvel nr 24605 kirjeldatud transportteenust viitega vastavalt koondile. P.V.K juhatuse liige UU ei kinnita RVO 15.07.2024 arvel nr 24605 viidatud teenuse soetust. Arvel on viidatud koondile, kuid P.V.K MTA-le seda esitanud ei ole. Arvet ei ole kajastatud P.V.K juuli ega augusti 2024 pearaamatu kontodel. RVO poolt esitatud koondi järgi on transpordi korraldajaks P.V.K, koondis märgitud haket vedavad transpordivahendid kuuluvad Transpordiameti registri järgi aga MTO-le ja koondil märgitud autojuhid on MTO lepingulised töötajad. RVO juuli 2024 käibedeklaratsiooni analüüsist ei nähtu, et RVO ostaks väidetavalt edasimüüdavat (rendi)teenust MTO-lt. Seega RVO-l puudub P.V.K-le edasimüüdava transportteenuse soetuse kohta arve, mis kinnitaks, et väidetavalt P.V.K-le edasimüüdav transporditeenus on üldse RVO poolt soetatud.
1.6.P.V.K ei soetanud kontrollitaval perioodil RVO 15.07.2024 müügiarvel nr 24614 kirjeldatud transportteenust vastavalt koondile. P.V.K juhatuse liige UU kinnitab, et P.V.K ei ole RVO-lt transportteenust tellinud. Arvel on viidatud koondile, kuid P.V.K MTA-le seda esitanud ei ole. 15.07.2024 ostuarve 24614 summa 5451,63 eurot ei kajastu P.V.K juuli 2024 pearaamatus kontol 2110 võlad tarnijatele. Seda arvet ei kajastata ka august 2024 pearaamatu kontol 2110. RVO esitas arvel viidatud koondi, mille sisuks on Exceli tabelis olevad RVO kütusearved. Esitatud kütusearvete tabelis on kajastatud andmed kütusekulude, mitte transporditeenuse osutamise kohta, mille
3-24-3346 hüvitamisel käibemaksu ei lisata. Seega on esitatud ostuarve täiesti vastuoluline, sest arvel kirjeldatud tehingu tegelik sisu ei vasta arvel kirjeldatule ja samuti on ka vale arve summale lisatud käibemaks. Kulude hüvitamisel ei teki käivet, seega arvel näidatud käibemaks 983,08 eurot sisendkäibemaksuna arvestusse ei kuulu.
1.7.RVO poolt P.V.K-le 22.07.2024 väljastatud ostuarve nr 24622 on vastuoluline ja ebausaldusväärne. P.V.K juhatuse liikme UUi selgituse kohaselt puudub temal veendumus, et arvel olev kaup ja kogus oleks olnud õige. Arvet ei ole kajastatud P.V.K juuli ega augusti 2024 pearaamatu kontodel. P.V.K on juulis 2024 soetanud RVO 15.07.2024 arve nr 24604 alusel biomassi kokku summas 469 157,10 eurot, sh käibemaks 84 602,10 eurot, mis on ka arvestatud P.V.K juuli 2024 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas. Arve aluseks on 22.07.2024 kauba üleandmise-vastuvõtmise akt 71131. Akt on poolte vahel digitaalselt allkirjastatud. P.V.K poolt allkirjastas akti P.V.K poolt volitatud isik KT. Akti alusel pärineb biomass 48 erinevalt katastriüksuselt perioodil 01.05-15.07.2024 ning P.V.K on kauba vastu võtnud 22.07.2024. Akti analüüs näitas, et aktil märgitud katastriüksust 35203:001:0014 kinnistusraamatu andmetel ei ole. RVO poolt meile saadetud dokumentidest nähtub, et 14 katastriüksustelt pärinev biomass on RVOle RM poolt üle antud kauba üleandmise-vastuvõtmise akti alusel alles 14.10.2024. RVO jättis esitamata dokumendid 90002:004:0109, 90001:001:0481, 90101:001:1030 ja 90002:004:0165 aktil märgitud katastriüksustelt pärineva biomassi kohta.
1.8.P.V.K ei esitanud MTA-le laoarvestust, mille alusel saaks kontrollida kauba liikumist: reaalajas selle vastuvõtmist ja edasimüüki ning olemasolevaid laoseise.
1.9.RS on P.V.K juhatuse liige ja kuni 06.11.2024 ka RVO juhatuse liige, mis võimaldas tal vormistada näilikke arveid RVO poolt P.V.K-le tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta.
1.10.RVO biomassi müügiarvetel märgitud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid 706, 707, 708, 709, 710 ja 711 ei ole usaldusväärsed. Aktidel on märgitud kauba üleandjaks RVO esindaja RS ja kauba vastuvõtjaks P.V.K volitatud esindaja KT. KTe on UUi ja RS poolt volitatud vormistama ja allkirjastama P.V.K nimel tõendeid, dokumente ning üleandmise ja vastuvõtmise akte. KT on samas ka RVO töölepinguline töötaja, kellele makstakse töötasu RVO-st, mis võimaldas RVO nimel ja RS juhtimisel vormistada RVO ja P.V.K vahel näilikke kauba üleandmise-vastuvõtmise akte tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta.
1.11.Valed on 31.08.2024 kreeditarved nr 2024-118, 2024-119, 2024-116, 2024-117. UU selgitas, et kreeditarved koostati, kuna algsetel arvetel on teenuse nimetus ja arvnäitajad valed või on arvel märgitud hind alla turuhinna. Kreeditarve alusel korrigeeritakse tehingu/toimingu väärtust pärast käibe toimumist, sh teenuse hinna vähenemise tõttu (KMS § 29 lg 7). Tehingud on toimunud ja nende hind vähenenud ei ole. Ei ole põhjendatud väljastatud arvete tühistamine/krediteerimine augustis 2024 üksnes ilmnenud vigade, s.o. vale teenuse nimetuse ja arvnäitajate, pärast.
1.12.lehed OÜ 22.08.2024 arve nr 22082024 on vastuoluline ja ebausaldusväärne. Arve on üldsõnaline, nimetuseks on tarnitud hake vastavalt saatelehtedele, ühikuks on tk ja koguseks 1. Arvelt ei ilmne, millises koguses ja millisel perioodil haket soetati, kelle poolt kohale tarniti, üle anti ja vastu võeti. Seega lehed OÜ arvest ei ole võimalik teha järeldust, mille eest äriühing on selle väljastanud ning mille alusel P.V.K on seda aktsepteerinud. P.V.K ei esitanud arve nimetuses mainitud saatelehti ega kauba üleandmise-vastuvõtmise akti. P.V.K käitumine, võttes vastu sellisel kujul vormistatud arve, küsimata arvel viidatud saatelehti, ei ole äris tavapärane. P.V.K on aktsepteerinud mittenõuetekohast dokumenti, mis omakorda viitab sellele, et andmed arvel ei olnud P.V.K-le olulised. P.V.K poolt esitati arve lisana Exceli tabel tarnitud hakke päritolu kohta. Tabeli näitajate järgi on katastriüksuselt 90202:001:0069 tarnitud haket 950 m 3 märtsis 2024, lisaks veel 320 m3, millel tarnimise kuupäeva ei ole märgitud. Kokku on tabeli alusel katastriüksuselt 90202:001:0069 tarnitud 1270 m3 haket, kuid kes oli tarnija, tabelist ei selgu. Kinnistusraamatu andmetel kuulub katastriüksus 90202:001:006956 IU. Arvestades, et lehed OÜ registreeriti äriregistris alles 01.07.2024, ei saanud lehed OÜ olla tabelis märgitud hakke ostja märtsis 2024 tabelis märgitud katastriüksustelt, sest lehed OÜ ei olnud veel loodudki. Exceli tabelis on hakke ühiku hinnaks 26 eurot m3, mis on ebamõistlikult suur, arvestades, et 2024 aastal on hakke hind 13 euro piirimaal. lehed OÜ on registreeritud äriregistris 01.07.2024, käibemaksukohustuslane alates
3-24-3346 02.07.2024, mis näitab, et äriühing registreeriti ja hakkas käibemaksukohustuslaseks vahetult enne tehingut. Käibedeklaratsioonide alusel perioodil juuli kuni oktoober 2024 on lehed OÜ 22.08.2024 arvel 22082024 märgitud müük P.V.K-le ainukene müügitehing, mis näitab, et OÜ-l puudub ettevõtlus. UU on P.V.K juhatuse liige kui ka lehed OÜ juhatuse liige ja ainuomanik, mis võimaldas tal vormistada näiliku arve hakke müügi kohta.
1.13.Maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, tugineb alljärgneval. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et P.V.K on pannud toime maksupettuse. Töötamise registri andmete alusel koondas P.V.K maksumenetluse läbiviimise perioodil oma töötajad, mis viitab ettevõtlusega tegelemise lõpetamisele. Alates 25.10.2024 on töötamise registris üks kehtiv kanne, UU (P.V.K juhatuse liige) ametinimetusega kontorijuhataja. Alates septembrist 2024 on OÜ käive langenud, mis viitab samuti ettevõtlusega tegelemise lõpetamisele. Analüüsides P.V.K esitatud käibedeklaratsioone perioodil jaanuar 2024 kuni oktoober 2024, on näha, et september 2024 deklareeritud käive on langenud 90% eelneva 7 kuu (jaanuar kuni juuli 2024) käibest ja oktoober 2024 käive on praktiliselt olematu (moodustab 0,8% jaanuar kuni juuli 2024 keskmisest käibest), mis on ilmselge tunnus ettevõtlusega tegelemise lõpetamisele. Kinnistusregistri andmetel kuulub P.V.K omandisse kinnisvara aadressil TK, millele on seatud hüpoteek summas 55 000 eurot ja 225 000 eurot Swedbank AS kasuks ning keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kasuks. Seisuga 31.08.2024 on P.V.K poolt esitatud pearaamatu andmetel Swedbank AS-s arvelduskrediidi saldo summas 438 155,31 eurot. OÜ tegevuse võimaliku lõpetamise korral katab OÜ omandis olev kinnisvara arvelduskrediidi summa Swedbank AS kasuks. OÜ-l on lisaks Swedbank Liising AS-ga sõlmitud liisinglepingud roomikekskavaatori, 7 kallurhaagise, sadulauto MAN, fontaallaaduri, iseliikuva puiduhakkuri ja kahe mobiilse puidupurusti kohta, mille kohta Swedbank Liising AS esitab OÜ-le igakuuliselt tasumisele kuuluvaid arveid. Seega äriühingul puudub registervara, millele MTA-l oleks võimalik sissenõuet pöörata. On alust arvata, et P.V.K tasumisele kuuluv maksukohustus on tegelikult suurem kui maksudeklaratsioonides deklareeritud. Võimaliku maksu määramise järel ei pruugi P.V.K pangakontol enam rahalisi vahendeid olla.
1.14.P.V.K ettemaksukonto saldo seisuga 03.12.2024 on 3 038,71 eurot. Kontrollimisel olev tagastusnõude summa on 78 731,14 eurot. Eelaresti taotluse ajendiks on asjaolu, et suure tõenäosusega tuleb maksuhalduril eelnimetatud tagastusnõuded vabastada ettemaksukontole enne, kui koostatakse maksuotsus. Esineb alus P.V.K suhtes MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoimingute rakendamiseks.
1.15.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA P.V.K vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui P.V.K on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 136 1 lg 2 pst 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui P.V.K on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 155 626,06 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui P.V.K soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 155 626,06 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. HKMS § 264 lg 2 järgi esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 264 lg 3 koostoimes MKS §-ga 136 1 ei näe ette, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses peab osalema ka isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2014 määrus asjas nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Kuna kohtul ei ole kohustust
3-24-3346 seletusi nõuda maksukohustuslaselt, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist taotletakse ning õigusaktid ei näe kohtuistungi korraldamise kohustust ette, lahendab kohus MTA taotluse lihtmenetluses kohtuistungit pidamata MTA esitatud materjalide alusel.
3.MKS § 1361 lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik esitada halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Muu hulgas võib maksuhaldur taotleda kohtult luba, et pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 sätestab: „Sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda.“ Eeltoodud sätete alusel on maksuhalduril halduskohtu loal õigus tulevase maksukohustuse täitmise tagamiseks arestida maksukohustuslase rahalisi nõudeid ja keelata isikul neid sisse nõuda. Kuna ettemaksukontol on maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, saab neid nõudeid arestida MKS § 130 lg 1 p 3 ja TMS § 111 tähenduses. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-4-13, pd 9 ja 10).
4.Halduskohtult MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel täitmist tagava toimingu sooritamise loa taotlemise üheks eelduseks on, et alustatud on maksumenetlust. MTA on 16.09.2024 korraldusega nr 12.2-3/064901-1 ja 24.09.2024 korraldusega nr 12.2-3/064901-2 alustanud P.V.K suhtes käibemaksu arvestamise ja käibedeklaratsioonide esitamisel tekkinud tagastusnõuete õigsuse kontrolli perioodil juuli kuni august 2024. Seega on olemas menetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
5.Kuigi kohus ei saa täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmise menetluses võtta siduvat seisukohta äriühingu maksukohustuse olemasolu või puudumise kohta, peab kohus taotluse lahendamisel siiski hindama, kas maksukohustuse määramine on MTA taotluses kirjeldatud asjaolude põhjal tõenäoline. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlus esitatakse enne maksuotsuse tegemist, mistõttu ei pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksuotsuse tegemisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse ja kontrollitavate tehingute või toimingute õigusliku kvalifikatsiooni suhtes ning seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast maksuotsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MTA taotluse rahuldamiseks ei ole siiski alust juhul, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. MTA on taotluses piisavalt ja usutavalt selgitanud, millistele asjaoludele tuginedes on tal tekkinud kahtlus, et P.V.K juuli 2024 KMD-l kajastatud tehingud RVO-ga tegelikkuses ei toimunud ning miks seetõttu on tema hinnangul P.V.K deklareerinud juuli 2024 KMD-l alusetult sisendkäibemaksu summas 103 397,91 eurot. Samuti on MTA piisavalt ära näidanud, miks tema hinnangul on P.V.K poolt august 2024 KMD-l kajastatud kreeditarved alusetud ning miks sellest tulenevalt suureneb augustis 2024 maksustatav käive ja sellelt arvestatud käibemaks summas 43 758,15 eurot. Ka on MTA piisaval määral põhjendanud, millistele asjaoludele tugineb tema kahtlus, et lehed OÜ 22.08.2024 arve nr 22082024 on ebausaldusväärne ja sellel kajastatud tehingut ei ole tegelikult toimunud ning miks selle arve alusel august 2024 KMD-l deklareeritud sisendkäibemaks summas 8470 eurot on alusetu. Niisiis saab MTA tuvastatud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal pidada võimalikuks P.V.K-le maksukohustuse määramist summas 155 626,06 eurot KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 alusel. Taotluses esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal ei saa väita, et maksuotsuse
3-24-3346 tegemine oleks välistatud või ilmselgelt õigusvastane. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
6.MKS § 1361 lg-st 1 tulenevalt on loa andmise eelduseks, et maksude tasumise õigsuse kontrollimise käigus on tekkinud põhjendatud kahtlus, et ilma täitmist tagava toimingu sooritamiseta enne rahalise nõude või kohustuse määramist võib hiljem selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuse kohta põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. (Vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-51698.) Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2014 määrus haldusasjas nr 3-13-70046, p 9 ning 07.04.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-537, p 12). MTA on kohtu hinnangul veenvalt põhjendanud, miks võib pärast rahalise kohustuse määramist selle sundtäitmine P.V.K tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et P.V.K on pannud toime maksupettuse ning et P.V.K võib võimalust maksukohustuse vältimiseks kasutada ka tulevikus. Olukorras, kus isik on tõenäoliselt teadlikult varjanud maksukohustust, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita võib säilida ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. P.V.K on maksumenetluse jooksul koondanud enamiku töötajatest ja tema käive on muutunud sisuliselt olematuks, mis viitab majandustegevuse lõpetamisele. P.V.K-le kuulub küll kinnisvara aadressil TK, kuid sellele on seatud hüpoteek summas 55 000 eurot ja 225 000 eurot Swedbank AS kasuks ning keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi (Politsei ja Piirivalveamet kaudu) kasuks. Seisuga 31.08.2024 oli P.V.K arvelduskrediidi saldo Swedbank AS-is summas 438 155,31 eurot, mis P.V.K tegevuse lõpetamise korral kaetakse P.V.K kinnisvara arvelt. P.V.K-l ei ole muud registervara, mille arvel võimalikku maksukohustust täita. Neid asjaolusid arvestades on põhjendatud karta, et maksusumma määramisel ei õnnestu MTA-l seda P.V.K-lt sisse nõuda.
7.Kohus leiab, et P.V.K ettemaksukontol olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele 81 769,85 euro ulatuses aresti seadmine on proportsionaalne. P.V.K -l ei ole muud vara, mille arvel oleks võimalik või otstarbekam maksuotsusega määratava maksukohustuse täitmist tagada. Ettemaksukontole aresti seadmisega on võimalik tagada maksude laekumine, mis on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta muude vahenditega. Sealjuures ei ole ettemaksukonto arestimine maksukohustuslast sedavõrd koormav täitetoiming kui näiteks arvelduskonto arestimine, sest see ei too kaasa ettevõtte tegevuse seiskumist, mis võib olla arvelduskonto arestimise tagajärjeks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-302, p 11). Kuna puuduvad mõistlikud alternatiivsed võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, on ettemaksukonto arestimine ainuvõimalik ja seetõttu proportsionaalne meede.
8.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab MTA-le loa seada arest Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) P.V.K ettemaksukontol olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele kokku summas 81 769,85 eurot.
3-24-3346
9.Kohtule esitatud taotluses on MTA kinnitanud, et kui täitetoimingu tinginud asjaolu on ära langenud või kui P.V.K on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, lõpetab MTA kahe tööpäeva jooksul P.V.K vastu suunatud täitetoimingud. Tagatise liigid on sätestatud MKS §-s 122. Kui P.V.K soovib tagatissumma kanda deposiiti, on tagatissumma suuruseks 155 626,06 eurot. Seega on P.V.K -l võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (MKS § 1361 lg 3).
10.Kohus asendab avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.