Xi kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks hüvitama täitemenetluses tasutud sunniraha ja täitemenetluse kulud
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Elis Lõiv
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asjale juurde dokumendid „Rahvastikuregistri andmed“ ja „Vastus kohtunõudele haldusasjas nr 3-24-21“.
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.01.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
1.Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 02.06.2023 ettekirjutusega nr 1112.1/2023/4303 (dtl 8-9) Xi (kaebaja) ilmuma terviseseisundi hindamisele 25.08.2023. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse kaebaja suhtes sunniraha 400 eurot.
2.Vastustaja koostas 11.09.2023 teatise nr 11-18/2023/943 (dtl 81-83) sunniraha rakendamise kohta summas 400 eurot. Kaebajale anti sunniraha vabatahtlikult tasumiseks aega 10
3.Tallinna kohtutäitur Risto Sepp teavitas 10.11.2023 kaebajat (dtl 5), et algatas vastustaja 06.11.2023 täiteavalduse alusel täiteasja nr 027/2023/5447. Kaebajal tuleb tasuda 30 päeva jooksul 505 eurot või pärast seda 574 eurot. Võlgniku konto arestimise aktist (dtl 6-7) on näha, et täitedokumendiks on vastustaja 02.06.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/4303.
4.Kaebaja kontol peeti 23.02.2024 kohtutäituri kasuks kinni sunniraha summas 576,9 eurot (dtl 103).
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida muutis hiljem korduvalt. Kohtu 30.09.2024 määruse alusel jäid menetlusse nõuded vastustaja kohustamiseks hüvitama kaebajale täitemenetluses tasutud sunniraha 400 eurot ja täitemenetluse kulud 174 eurot. Põhjendused:
5.1.Kaebaja ei teadnud arstlikku komisjoni ilmumise kohustusest, sest ta ei olnud kutset kätte saanud. Kaebaja sai ettekirjutuse kätte kohtutäituri kaudu 19.12.2023. Vastustaja ei pidanud vajalikuks saata dokumente kaebajale, vaid suunas õigusvastase ettekirjutuse kohe kohtutäiturile täitmiseks. Haldusakt peab olema enne täitemenetluse alustamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 25 alusel kätte toimetatud. Vastustaja teadis kaebaja elukoha aadressi, kuid ei ole talle tähtsust omavaid dokumente kätte toimetanud. Haldusakti kehtivuse eelduseks ei ole selle õiguspärasus, vaid adressaadile teatavaks tegemine. Kaebajalt ei saa nõuda tühise haldusakti täitmist ja tühise haldusakti täitmata jätmisega ei saa kaasneda mingeid õiguslikke tagajärgi.
5.2.Ka sunniraha määramine ei ole õiguspärane ega põhjendatud. Vastustaja tegevus kaebaja suhtes on pahauskne ega ole õiglane. Vastustaja ei veendunud, kas kutse on kaebajale edastatud, vaid määras kaebajale sunniraha, millest kaebaja sai teada alles täitemenetluses.
Vastustaja palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Kaebajat on kutsutud korduvalt terviseseisundi hindamisele – 19.12.2022 kutsega 17.01.2023, 18.01.2023 ettekirjutusega 02.03.2023, 09.03.2023 ettekirjutusega 17.05.2023, 02.06.2023 ettekirjutusega 25.08.2023, 28.02.2024 ettekirjutusega 09.07.2024. Kaebaja ei ole kohale ilmunud. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p 5 järgi on kutsealune kohustatud osalema vastustaja määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel ning esitama terviseseisundit hindava arsti nõudmisel oma terviseseisundit kajastavad dokumendid.
6.2.02.06.2023 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud 02.07.2023 (dtl 80). Vastustaja teavitas kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest (dtl 81-83) ja sunniraha rakendamise teatis toimetati kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte 11.10.2023 (dtl 84). KVTS § 15 lg 1 järgi toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse kaitseväekohustuslasele elektronposti aadressile [email protected]. KVTS § 15 lg 3 järgi loetakse sellisel viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KVTS § 15 võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kus kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressile [email protected] vastustaja saadetud
2(6)
3-24-165
dokumentidega. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea vastustaja tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja vaidlustab rakendatud sunnivahendit ning taotleb sunniraha ja täitekulude hüvitamist.
8.Esmalt märgib kohus, et 02.06.2023 ettekirjutusega kohustati kaebajat ilmuma terviseseisundi hindamisele 25.08.2023, mitte 17.05.2023, nagu on kaebuses korduvalt märgitud. 17.05.2023 kohustati kaebajat ilmuma terviseseisundi hindamisele 09.03.2023 ettekirjutusega (dtl 73-75), mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Seepärast kohus praeguses asjas varasemat ettekirjutust ei käsitle.
9.Kaebaja leiab, et vastustaja 02.06.2023 ettekirjutus on tühine, sest seda ei ole talle kätte toimetatud.
10.KVTS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades selle seaduse erisusi. HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Sama paragrahvi lg 1 järgi on tühine haldusakt kehtetu algusest peale.
11.Praegusel juhul ei ole kaebaja tuginenud ühelegi HMS § 63 lg-s 2 toodud alusele, mis võimaldaks väita, et tegemist on tühise haldusaktiga. Ka kohtule ei ole ükski tühisuse alustest äratuntav. Haldusakti kätte toimetamata jätmine ei muuda haldusakti tühiseks, vaid mõjutab haldusakti kehtima hakkamist. HMS § 61 lg 1 järgi kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Seega ei hakka haldusakt enne selle kätte toimetamist kehtima, tegemist on hõljuvalt kehtetu haldusaktiga, mis muutub kehtivaks kättetoimetamisel. Kuna HMS § 60 lg 1 järgi loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, siis ei too mittekehtiv haldusakt adressaadile kaasa mingeid kohustusi. See ei tähenda aga, et tegemist oleks tühise haldusaktiga. Tühine haldusakt, nagu kohus eespool viitas, on kehtetu algusest peale ega saa kehtivaks muutuda. Seevastu kätte toimetamata haldusakt on kehtetu seni, kuni see kätte toimetatakse. Kätte toimetatud haldusakt on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg-d 1 ja 2). Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et vaidlusalune ettekirjutus on tühine.
12.Kaebaja taotles vastustaja kohustamist hüvitama talle täitemenetluses tasutud sunniraha 400 eurot ja täitekulu 174 eurot. Tegemist on hüvitamisnõudega HKMS § 37 lg 2 p 4 tähenduses.
13.RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
14.Kahju hüvitise väljamõistmiseks peavad olema täidetud kõik viidatud sättes loetletud tingimused. Kui kasvõi üks tingimustest on täitmata, tuleb hüvitamiskaebus jätta rahuldamata.
3(6)
3-24-165
15.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg 1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.
16.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja pani 02.06.2023 ettekirjutusega kaebajale kohustuse ilmuda 25.08.2023 terviseseisundi hindamisele (ATSS § 4 lg 1), kuid kaebaja jättis talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud terviseseisundi hindamisele ega põhjendanud vastustajale selle kohustuse täitmata jätmist. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kaebajal on Eesti kodanikuna1 Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 124 lg 1 järgi kohustus osa võtta riigikaitsest. Kaebaja on KVTS § 2 p 1 ja lg 2 järgi kaitseväekohustuslane, kes on kohustatud osalema riigikaitses (KVTS § 2 lg 1). Seni ei ole kaebaja osas tuvastatud kaitseväekohustusest püsivalt vabastamise alust.
17.Kaebaja põhjendas kaebuses ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et talle ei ole ettekirjutust kätte toimetatud, mistõttu ei olnud ta teadlik terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustusest.
18.KVTS § 15 lg 1 järgi toimetatakse selle seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-is ettenähtud viisil. Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Sama paragrahvi lg 4 järgi võib kaitseväekohustuslane taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.
19.Vastustaja esitatud tõendist (dtl 82) nähtub, et 02.06.2023 ettekirjutus tehti kaebajale elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu teatavaks samal päeval, seega tuleb ettekirjutus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 02.07.2023 (KVTS § 15 lg-d 1 ja 3). Vastustaja on järginud ettekirjutuse kättetoimetamisel KVTS § 15 lg-s 1 ette nähtud korda ja ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks olenemata sellest, kas ta ka tegelikult selle aja jooksul ettekirjutusega tutvus. Kaebaja enda risk on see, kui ta ei loe [email protected] aadressile saadetud e-kirju või ei ole suunanud sellele aadressile saadetavaid e-kirju ümber e-posti aadressile, mida ta sagedamini kasutab. Seadus ei kohusta vastustajat kontrollima, kas ja millal on kutsealune tegelikult ettekirjutuse kätte saanud. Seadus võimaldab vastustajal kasutada kättetoimetamise fiktsiooni, et vältida kutsealuste võimalust kaitseväeteenistuse kohustusest kõrvale hoida. Kaebaja peab kutsealusena (KVTS § 2 lg 3) olema teadlik põhiseaduslikust kohustusest osaleda riigikaitses ja sellega seotud kohustusest võtta osa kaitseväeteenistusest. Selleks peab isik olema riigile kättesaadav ja võtma vastu riigi saadetavad dokumendid, sh kutse terviseseisundi ilmumisele. KVTS § 15 lg-st 2 nähtuvalt on teised HMS-is ette nähtud kättetoimetamise viisid sekundaarsed, mida vastustaja võib, kuid ei pea kasutama ja vastustajale ei saa nende viiside kasutamata jätmist ette heita.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Rahvastikuregistri andmed“.
4(6)
3-24-165
20.Kuna ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 02.07.2023, siis oli tal võimalik 25.08.2023 terviseseisundi hindamisele ilmuda või teavitada vastustajat selle kohustuse täitmise takistustest. Kaebaja oma kohustusi ei täitnud. Järelikult esines vastustajal alus rakendada kaebaja suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud (ATSS § 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).
21.ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.
22.Kaebaja ei ole rakendatud sunniraha suurust (400 eurot) vaidlustanud ja ka kohtu hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. Vastustaja vastusest ja esitatud tõenditest (dtl 67-75) nähtub, et kaebajat kutsuti terviseseisundi hindamisele ka mitmel korral varem, kuid kaebaja jättis selle kohustuse täitmata vaatamata sunniraha rakendamise hoiatustele. 02.06.2023 ettekirjutus oli vähemalt neljas sellekohane kutse, mille kaebaja täitmata jättis. Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise olulisust riigikaitse seisukohalt, kaebajale PS § 124 lg-ga 1 pandud kohustust ja kaebaja poolset kohustuse korduvat rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes rakendatud sunniraha proportsionaalseks. Kuna varasemad sunniraha hoiatused ei ole suunanud kaebajat oma kohustust täitma, võis määrata kaebajale uue sunniraha ja see võis olla suuremas summas kui varasem (ATSS § 2 lg 2, § 3 lg 3). KVTS § 226 lg 2 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot. Kaebaja suhtes rakendatud sunniraha ei ületanud seda ülemmäära.
23.ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 02.06.2023 ettekirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5), järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada. Ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg (ettekirjutus toimetati kätte 02.07.2023 ja terviseseisundi hindamine toimus 25.08.2023) (ATSS § 7 lg 3). Seega oli kaebajal võimalik talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda.
24.Vastustaja on teavitanud kaebajat täitekorraldusest (dtl 81-83) ehk sunniraha sissenõudmise alustamisest. Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha vabatahtlikult 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Teatis toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu 30 päeva jooksul ehk 11.10.2023 (dtl 84). Kuigi kättetoimetamise teatisel on kättetoimetamise kuupäevaks märgitud 09.02.2024, arvestab kohus selle kuupäeva tõlgendamisel asjas nr 3-2421 vastustaja 19.09.2024 toodud selgitusega2, et tegemist oli süsteemi genereeritud veaga. Seega oli kaebajal võimalik tasuda sunniraha vabatahtlikult kuni 21.10.2023 ja vältida sellega täitemenetlusega kaasnevaid kulusid. Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega taotlenud ka selle tähtaja pikendamist, oli vastustajal õigus pöörduda 06.11.2023 täituri poole sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st täitemenetluse alustamine oli tingitud kaebajast endast tulenevatel põhjustel.
25.Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi rakendamine ja selle sissenõudmine täitemenetluses oli õiguspärane. Kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus, puudub alus hüvitamiskaebust rahuldada. Kaebus jääb rahuldamata.
26.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente
Vt kohtu poole asjale juurde võetud dokument „Vastus kohtunõudele haldusasjas nr 3-24-21“.
5(6)
3-24-165
ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.