lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-3217/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-3217/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1257
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 37 lg 3Riigi õigusabi osutamine nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes aluselHKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 207 lg 2Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 55 lg 1Avalduse puuduste kõrvaldamineRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-3217/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja26.11.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits 13.12.2024, Tartu 3-24-3217 X.X.-i riigi õigusabi taotlus Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks Tartu Halduskohtu 26.11.2024. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.11.2024. a määruse peale ringkonnakohtu menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.11.2024. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib ta pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) ja tahab selleks kasutada advokaadi abi. Määruskaebuse esitaja viibis Tartu Vanglas aasta ilma, et oleks end pesta saanud. Taotluse kohaselt ei andnud Tartu Vangla talle seepi ja hambapastat. Halduskohtu määrus
2.Tartu Halduskohus jättis 26.11.2024. a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Muud
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Halduskohus viitas, et riigi õigusabi andmisel EIK poole pöördumiseks tuleb juhinduda riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg-dest 1 ja 3, kusjuures riigi õigusabi andmisest võib keelduda, kui esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 35 kohaselt vastuvõetav.
4.Halduskohus märkis, et EIK poole pöördumiseks ei ole isikul ilmtingimata vaja riigi õigusabi korras esindajat, vaid kaebuse esitamine on võimalik ka ise.
5.Halduskohus leidis, et riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
6.Iga inimene on võimeline ise esitama piisavalt hea kaebuse EIK-ile, seda iseäranis pärast menetluse läbimist Eestis. Halduskohus märkis, et kohtute infosüsteemist ei nähtu, et määruskaebuse esitaja oleks selles küsimuses ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid, st ei nähtu, et ta oleks kaevanud selle üle, et Tartu Vanglas ei võimaldatud tal end pesta, et ta ei saanud hoolitseda enda hügieeni eest ja et vangla ei andnud talle seepi. Määruskaebuse esitaja peab kaebusesse täpselt kirja panema, mille peale kaevatakse ning oluline on, et ta ei jätaks EIK-ile kaebuse esitamist viimasele minutile, sest siis ei jää võimalust vigade parandamiseks.
7.EIK ei ole neljas aste kuhu saab lihtsalt edasi kaevata Eesti kohtute viimase lahendi peale. Asjaolu, et määruskaebuse esitajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt tema õiguste rikkumist. Kokkuvõttes jättis halduskohus määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 ja § 37 lg 3 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Määruskaebuse esitaja esitas 27.11.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada tema riigi õigusabi taotlus.
9.Määruskaebuse esitaja on läbinud Eestis kõik kohtuastmed. Kuna talle ei antud riigi õigusabi korras esindajat varasemas menetluses, leidsid kõik kohtuastmed, et oli täiesti normaalne, et ta oli Tartu Vanglas viibides aasta jooksul pesemata. Kuna määruskaebuse esitajal oli vanglas olles isiklikul arvel piisavalt raha, oli tal endal võimalik osta seepi ja hambapastat. Määruskaebuse esitaja ei suutnud aga tegelikult endale vanglas hügieenitarbeid soetada.
10.Määruskaebuse esitajal endal puudub oskus ja juriidiline haridus, et ise EIK-ile kaebus esitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus vastab nendele nõuetele ning selle saab ringkonnakohtu menetlusse võtta.
12.Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.11.2024. a määruse peale, millega halduskohus jättis tema riigi õigusabi taotluse EIK poole pöördumiseks rahuldamata tuginedes sellele, et määruskaebuse esitaja on suuteline ise enda õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1) ning tema EIK-ile esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 alusel vastuvõetav (RÕS § 37 lg 3).
13.Kuigi kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus halduskohtu lõppjäreldusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas RÕS § 7 lg 1 p 1 ja § 37 lg 3 alusel, peab ringkonnakohus

vajalikuks muuta põhjendustele.

halduskohtu

määruse

põhjendusi

vastavalt

käesoleva

määruse

14.Määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlus ei sisalda haldusasja numbrit, milles ta oleks kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid ära kasutanud, vaid määruskaebuse esitaja on üksnes kirjeldanud asjaolusid, millega seoses ta kaebuse esitamist EIK-ile planeerib. Samas ei saa kohus otsustada riigi õigusabi andmist EIK poole pöördumiseks, kui tal puudub teadmine, millise konkreetse kohtuasjaga see seotud on. Halduskohus ei ole aga taotlust käiguta jätnud, kuigi HKMS § 55 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- ja sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna halduskohus puudustega taotlust käiguta ei jätnud ning ei rakendanud ka ise uurimispõhimõtet, asus halduskohus ennatlikule ja ekslikule seisukohale, et määruskaebuse esitaja ei ole ammendanud riigisiseseid õiguskaitsevahendeid nagu nõuab EIÕK art 35 lg 1.
15.Nimelt nähtub kohtute infosüsteemist, et haldusasjas nr xxx esitas määruskaebuse esitaja kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses hügieenitarvete ostmisega. Kaebuse kohaselt viibis määruskaebuse esitaja Tartu Vanglas ajavahemikul 27.02.2023–16.02.2024. Vangla ei väljastanud talle erinevaid hügieenitarbeid, kuna tal oli väidetavalt endal raha olemas, et neid ise soetada. Teda sunniti hügieenitarbeid ostma vangla kauplusest, kus on üüratud hinnad. Ta ei saanud endale nii kallist seepi osta, mistõttu ei saanud ta end pesta. Teda piinati ja hoiti mustuses.
16.Tartu Halduskohus tagastas haldusasjas nr xxx 10.04.2024. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et vangla ei väljastanud talle hügieenitarbeid HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive oli väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus leidis, et see, et kaebaja pidi ise endale hügieenivahendeid ostma, ei saanud tema õigusi intensiivselt riivata. Lisaks viitas halduskohus sellele, et kaebaja kontoväljavõtetest, mis puudutasid vaidlusalust ajavahemikku, nähtus, et ta ostis vangla kaupluse vahendusel kaupa ning seda päris suurtes väärtustes. See tõendas, et tal oli piisavalt raha, et ise endale vajalikke hügieenitarbeid osta. Lisaks ei olnud hügieenitarbeid vaja osta igakuiselt, sest nendest jätkub päris pikaks ajaks.
17.Määruskaebuse esitaja esitas seejärel viidatud haldusasjas Tartu Halduskohtu 10.04.2024. a määruse peale määruskaebuse, kuid Tartu Ringkonnakohus tagastas 29.05.2024. a määrusega määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. Riigikohus jättis 15.10.2024. a määrusega talle esitatud määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2024. a määruse peale menetlusse võtmata.
18.Seega leiab ringkonnakohus, et tulenevalt eelnevast on määruskaebuse esitaja ammendanud riigisisesed õiguskaitsevahendid EIK poole pöördumiseks seoses haldusasjaga nr xxx. Kuigi riigi õigusabi taotluses peab kaebaja oma õigusi rikkuvaks eelkõige seda, et ta ei saanud Tartu Vanglas end aasta jooksul pesta, on see taotlusest arusaadavalt tingitud seebi ja hambapasta puudumisest. Need asjaolud aga kattuvad haldusasjas nr xxx kirjeldatuga, sealhulgas kattub ka ajavahemik, mil väidetavalt tema õigusi rikuti.
19.Sellele vaatamata ei pea ringkonnakohus määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlust põhjendatuks. Esiteks ei pea EIK poole pöörduja ilmtingimata omama selleks kvalifitseeritud õigusabi, vaid saab seda teha ka ise. Määruskaebuse esitaja on varasemates kohtumenetlustes osalemisega kinnitanud seda, et ta saab ise hakkama kaebuse esitamisega, ning puudub alus kahelda selles, et ta suudab iseseisvalt koostada ka arusaadava kaebuse EIK-ile. Seega on riigi

õigusabi taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav, mistõttu saab taotluse jätta rahuldamata ka RÕS § 37 lg 3 alusel. EÕIK art 35 lg 3 punkti a) kohaselt ei aruta kohus ühtegi individuaalkaebust, mis on selgelt põhjendamatu. Siinkohal ei hakka ringkonnakohus kordama neid põhjendusi, mis Tartu Halduskohus esitas asja nr xxx määruse põhjendustes ja mida ringkonnakohus refereeris lühidalt käesoleva määruse põhjenduste p-s

20.Tulenevalt eelnevalt esitatust tuleb määruskaebus jätta rahuldamata, kuid muuta Tartu Halduskohtu 26.11.2024. a määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-18212/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-12395/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja