lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-126040/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 30.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-126040/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1405
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2025-11-21
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-11-20
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-07-01
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-07-02
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-07-07
Volikiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2025-02-17

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 163Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineVÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõisteVÕS § 367Ülesütlemise tagajärjed

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Primero Finance OÜ12401448(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-126040

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-126040

Tsiviilasi

Mogo OÜ hagi Xxxx(Xxxx) vastu võlgnevuse 3786,82 euro, intressi 1398,88 euro, leppetrahvi 450 euro, viivise 207,24 euro ja lisanduva viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

7373,91 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja mogo OÜ (registrikood 12401448, asukoht Sõpruse pst 145, 13417 Tallinn) Hageja lepinguline [email protected])

esindaja

Ilona

Xxxx

(e-post

Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx ) Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Xxxxmogo OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 3786,82 eurot, intress 1398,88 eurot ja seisuga 30. jaanuar 2017 sissenõutavaks muutunud viivis 505,54 eurot.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Välja mõista Xxxxmogo OÜ kasuks viivis 0,099% põhinõudelt (3786,82 eurolt) päevas alates 31. jaanuarist 2017 kuni summani 3786,82 eurot.
4.Jätta rahuldamata väljamõistmiseks.

mogo

OÜ

nõue

Xxxxleppetrahvi

summas

eurot

5.Jätta rahuldamata mogo OÜ nõue Xxxxsissenõutavaks muutunud viivise summas 20,49 eurot väljamõistmiseks.
6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
7.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

2-15-126040

1.Jätta menetluskulud 92% ulatuses Xxxxkanda ja 8% ulatuses mogo OÜ kanda.
2.Välja mõista Xxxxmogo OÜ kasuks menetluskuludena 437 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Mogo OÜ (hageja) ja Xxxx(Xxxx, kostja) vahel 10.11.2014 sõlmitud liisinguleping nr XXXX, millise lepingu alusel liisis hageja kostjale kapitalirendi vormis sõiduki Hummer H2. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles hageja liisingulepingu alates 21.08.2015 erakorraliselt üles. Hagi esitamise seisuga (12.01.2016) on kostja võlgnevus hageja ees 3786,82 eurot (s.o liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud tasumata väljaostumaksed summas 21,50 eurot, liisingulepingu ülesütlemise järgselt tasuda jäänud väljaostumaksed summas 3532,06 euro, võla sissenõudmise kulud 20 eurot, liiklusregistri toimingult tasutud riigilõiv 16 eurot, sõiduki müügiga seotud kulud 53,26 eurot, eksperthinnang ja sõiduki tehnoülevaatus 144 eurot), intress 1398,88 eurot, leppetrahv 450 eurot ja viivis 207,24 eurot. Kohtu selgitused
2.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
3.Seoses hageja leppetrahvi nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Hageja nõuab kostjalt sõiduki tagastamisega viivitamise eest leppetrahvi tasumist summas 450 eurot. Hageja tugineb leppetrahvi nõude osas liisingulepingu nr XXXX üldtingimuste p-dele 10.2.2. ja 10.2.3. Üldtingimuste p 10.2.2. sätestab, et liisingueseme ja sellega seotud dokumentide kohest ja viivitamatut üleandmist liisinguandja otsesesse valdusesse (välja arvatud juhul, kui liisinguese on varastatud, hävinud või kaotsi läinud). Liisingueseme üleandmine toimub liisinguvõtja kulul ning liisinguese tuleb tagastada seisundis, millises see oli liisinguandjale üleandmise hetkel, arvestades normaalsel kasutamisel tekkinud kulumist. Liisinguese ei tohi olla kahjustatud. Juhul, kui liisingueseme seisukord ületab normaalse kulumise piire või kui liisinguese on kahjustatud,

2-15-126040 kohustub liisinguvõtja liisinguandja nõudmisel liisingueseme lepingu tingimustega vastavusse viima või hüvitama liisinguandjale selleks tehtud kulutused või kompenseerima talle liisingueseme lepingu tingimustele mittevastavusest tekkinud kahju. Seejuures üldtingimuste p

10.2.3.sätestab, et juhul, kui liisinguvõtja viivitab liisingueseme tagastamisega, on liisinguandjal õigus nõuda iga tagastamisega viivitatud päeva eest leppetrahvi summas 50 euro tasumist ja/või hüvitama liisinguandjale kulud, mida viimane kannab liisingueseme oma valdusesse võtmisega. Leppetrahvi tasumine ei vabasta liisinguvõtjat liisingueseme tagastamise kohustusest. Hagiavalduse kohaselt ütles hageja liisingulepingu üles 21.08.2015, seega arvestab hageja leppetrahvi alates 22.08.2015. Kuivõrd kostja tagastas hagejale liisingueseme 31.08.2015, mida kinnitab liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akt, siis on viivitatud päevade arvuks 9. Leppetrahviga seoses sissenõutavaks muutunud summa on seega 450 eurot (s.o 9 x 50 eurot).
3.1.Kohtu arvates on eeltoodud nõue põhjendamatu. Antud hageja nõude näol on tegemist kokkuleppelise kahjuhüvitise ehk leppetrahviga võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg-te 1 ja 3 tähenduses. Kohus on seisukohal, et nimetatud leppetrahv suurendab oluliselt liisinguvõtja kohustusi võrreldes VÕS §-s 367 sätestatuga ning osaliselt kindlasti ka piirab liisinguvõtja võimalust tõendada liisinguandja tegeliku kahju suurust. Seejuures tuleneb hageja leppetrahvi nõue hageja tüüptingimustest VÕS § 35 lg 1 mõttes. Liisingulepingu sõlmimise ajal (10.11.2014) kehtinud VÕS § 42 lg 3 p-st 5 ja §-st 44 nende koosmõjus tuleneb, et lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, peab lugema eelduslikult ebamõistlikult kahjustavaks ka tingimust, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Liisinguandja võimalike nõuete maht liisinguvõtja vastu liisingulepingu ülesütlemisel on reguleeritud eeskätt VÕS § 367 normidega. Seetõttu peab kohus VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks liisingulepingu p-s 10.2.3. sätestatut, mis annab liisinguandjale õiguse nõuda liisinguvõtjalt liisingueseme tagastamise viivitamise korral iga tagastamisega viivitatud päeva eest leppetrahvi summas 50 euro.
4.Seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega peab kohus vajalikuks selgitada järgimist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
4.1.Hageja on palunud hagiavalduses kostjalt välja mõista 12.01.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 207,24 eurot. Hagi alusest nähtuvalt kuulub viivise summa 207,24 euro hulka ka viivis arvestatuna leppetrahvilt (s.o 450 eurolt) summas 20,49 eurot (s.o 0,099% x 450 eurot x 46 päeva, ajavahemiku 27.11.2016-12.01.2016 eest). Kuna ülaltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja nõude osaliselt, st jättis rahuldamata leppetrahvi nõude summas 450 eurot, siis ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista leppetrahvilt arvestatud viivist summas 20,49 eurot. Kuivõrd hageja on palunud hagiavalduses sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist mh kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, siis võttes arvesse põhivõlgnevuse summat 3786,82 eurot ja viivise määra 0,099% põhivõlgnevuselt (3786,82 eurolt) päevas, on ajavahemiku 13.01.2016-30.01.2017 (s.o 384 päeva) eest arvestatud viivis 318,79 eurot. Kokku on seega hageja põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivise summaks (seisuga 30.01.2017) 505,54 eurot (s.o 207,24 eurot - 20,49 eurot + 318,79 eurot).

2-15-126040

5.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on palunud hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu summas 475 eurot (s.o maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 191,91 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 283,09 eurot).
6.Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 92% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 8% ulatuses hageja ja 92% ulatuses kostja kanda. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 437 eurot (s.o 475 eurost 92%).
7.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja