lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-461/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 29.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-461/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1996
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 28 lg 3Kirjavahetus ja telefonikõnedHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 37 lg 2KaebusRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-461/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium13.02.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-461

Määruse kuupäev

29. november 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahjuhüvitise 3 000 eurot väljamõistmiseks seoses 27. novembril 2023, 15. detsembril 2023 ja 17. detsembril 2023 toimunud sündmustega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X.X.-i kaebus.
2.Jätta X.X.-i taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X.X. esitas 16. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju summas 3 000 eurot väljamõistmist seoses sündmustega, mis leidsid aset 27. november kuni 17. detsember 2023. Kaebaja märgib, et ta küsis erakorralist helistamist advokaadile 27. novembril 2023 kell 9.00, aga talle toodi telefon alles kell 10.45 ning kaebaja ei saanudki advokaadiga rääkida. Kui kaebaja valvuritele läbi telefoni ütles, et ta peab kindlal kellaajal helistama, siis väidetavalt valvur E. Raus solvas teda. Kaebaja märgib, et valvurid pidevalt solvavad ja mõnitavad läbi telefoni, kuna see ei salvesta kõnesid. Kaebaja arvates on see õigusvastane, et talle toodi telefon pea kaks tundi hiljem soovitud ajast. Kaebaja märgib ka, et ta tegi taotluse 15. detsembril 2023 advokaadile ja juristile helistamiseks, kuid talle seda ei võimaldatud ning jurist oli sunnitud menetlustoimingud edasi lükkama. Kui kaebaja lubas selle kohta kaebuse teha, siis teda jälle väidetavalt solvati läbi telefoni valvurite poolt ja lubati kaebaja suhtes käeraudu kasutada. Lisaks märgib kaebaja, et ta küsis 17. detsembril 2023 kambrisse moppi, ämbrit, harja ja kühvlit koos koristusvahenditega, kuna kamber oli must ja vangla koristajat ei kutsunud. Kaebaja ütles, et kui ta koristusvahendeid ei saa, siis ta ei korista, mispeale valvur M. Braun olevat kaebajat solvanud. Kaebaja märgib, et on ka korralikke valvureid, kes on viisakad ja sõbralikud, aga on ka neid valvureid, kes käituvad väga halvasti ja kohtlevad kinnipeetavaid halvasti. Kaebaja arvates on rahaline hüvitis ainukeseks signaaliks vanglale, et nad enam ei eksiks. Kaebaja märgib, et ta esitas eelnevaga seoses vanglale 17. detsembril 2024 kahjunõude, mis jäeti vastusega nr 1-

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-24-461

13/24/268-2 rahuldamata. Kaebaja soovib ka menetlusabi riigilõivust vabastuse saamiseks, kuna tal puuduvad rahalised vahendid. Lisaks palub kaebaja anda talle riigi õigusabi.

2.Tartu Vangla esitas 20. novembril 2024 vastusena kohtunõudele vaidlusega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid, s.o kaebaja 17. detsembri 2023. a kahjunõude ja Tartu Vangla
16.veebruari 2024. a vastuse kahjunõudele nr 1-13/24/268-2.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lõike 2 punkt 4), taotledes Tartu Vanglalt 3 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist seoses 27. novembril 2023, 15. detsembril 2023 ja 17. detsembril 2023 toimunud sündmustega. Kohus mõistab, et Tartu Vangla väidetav õigusvastane tegevus seisneb selles, et kaebajale ei võimaldatud 27. novembril 2023 advokaadile helistada kell 9.00 nagu ta seda soovib, vaid ta sai helistada alles kell 10.45 ning 15. detsembril 2023 ei võimaldatud kaebajal üldse advokaadile helistada. Lisaks ei antud kaebajale 17. detsembril 2023 kambrisse koristusvahendeid. Samuti heidab kaebaja vanglale ette seda, et valvurid ka solvasid ja mõnitasid teda eeltoodud päevadel.
4.Kohus leiab, et X.X.-i kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 1 alusel, mille kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Vangistusseaduse (VangS) § 28 lõike 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama sätte lõike 3 kohaselt võib kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lõike 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tartu Vangla kodukorra punkti 12.8.3 kohaselt on kinnipeetava poolt esitatud helistamise kellaaeg soovituslik ja vanglateenistuse ametnikul on õigus muuta helistamise ajakava vastavalt vangla võimalustele.
6.Tartu Vangla on kohtueelse kahjunõude lahendamisel välja selgitanud, et kaebaja taotles
27.novembril 2023 erakorralist helistamist prokurörile, advokaadile, juristile ja mitmele uurijale. Taotluse kohaselt palus kaebaja helistamist kell 9.00. Kaebaja kõneeristuse väljavõttest nähtub, et talle võimaldati 27. novembril 2023 helistada. Esimene kõne toimus kell 10.45. Kaebaja tegi 27. novembril 2023 kokku 12 kõnet ajavahemikus 10.45 kuni 14.14. Kõnede kestus kokku oli ligikaudu kaks tundi. Seega võimaldati kaebajale 27. novembril 2023 erakorraliselt helistada, kuid kaebaja ei saanud helistada hommikul kell 9.00, nagu ta taotluses soovis, vaid esimene kõne toimus kell 10.45. Kohus märgib, et telefonikõnede läbiviimine on

3-24-461

üks paljudest vanglaametniku tööülesannetest ning selleks, et kinnipeetavatele ning vahistatutele oleksid tagatud ka teised samaväärsed õiguste teostamise võimalused, ei ole võimalik alati kinni peetud isikule soovitud ajal ja mahus helistamisvõimalust tagada. Telefoni kasutamise õigusele seavad piirid vastavate tehniliste tingimuste olemasolu, teiste kinnipeetavate õigus telefoni kasutamisele, vanglaametnike töökoormus ja vangla töökorraldus ning ka nende asutuste tööaeg, kuhu soovitakse helistada. Kaebaja ei saa eeldada, et tal peaks vanglas olema võimalus helistada piiramatult kogu päeva vältel. Kehtivast õigusest ei tulene kaebajale sellist subjektiivset õigust. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et helistamise õigus vanglas ei ole piiramatu ning seda isegi olukordades, mis puudutavad helistamist VangS § 28 lõikes 3 nimetatud isikutele ja asutustele (Riigikohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07). Seega nõustub kohus Tartu Vanglaga, et ei saa pidada õigusvastaseks asjaolu, et kaebaja sai 27. novembril 2023 helistada 1 tund ja 45 minutit hiljem, kui ta taotluse järgi soovis. Lisaks ei ole kaebaja kaebuses ega ka vanglale esitatud taotluses välja toonud mitte ühtegi konkreetset tagajärge, mis talle 1 tund ja 45 minutit hiljem helistades tekkisid. Seda arvestades ei saanud soovitud kellaajal helistamise võimaldamata jätmine kaebaja õigusi ülemäära riivata.

7.Seoses 15. detsembril 2023 helistamise sooviga on vangla kohtueelse menetluse käigus välja selgitanud, et kaebaja esitas erakorralise helistamise taotluse 15. detsembril 2023. Taotluses soovis ta helistada kell 9.00 juristile, advokaadile, uurijatele ja prokurörile. Inspektorkontaktisik T. Lille on andnud helistamiseks loa. Küll aga nähtub kõneeristuse väljavõttest, et kaebaja 15. detsembril 2023 helistada ei saanud. Tartu Vangla märkis kohtueelse menetluse otsuses, et käesoleval juhul on tegemist olnud ametnike töökorraldusliku eksimusega ning kaebajale oleks pidanud tagama võimaluse juristile, advokaadile, uurijatele ja prokurörile helistamise. Seega oli kaebajale helistamise võimaluse andmata jätmine 15. detsembril 2023 õigusvastane. Samas on selgunud, et kaebaja sai helistada 14. detsembril 2023 ning helistas sellel päeval ka enamusele tema 15. detsembri 2023. a taotluses välja toodud ametiisikutele. Samuti sai kaebaja helistada 18. detsembril 2023. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et seoses
15.detsembril 2023 helistamise mittevõimaldamisega pidi jurist üksnes menetlustoimingu edasi lükkama. Mingeid muid tagajärgi sellest kaebajale ei kaasnenud. Seega nõustub kohus Tartu vanglaga, et asjaolu, et kaebaja ei saanud 15. detsembril 2023 helistada, ei saa pidada niivõrd intensiivseks riiveks, mis päädiks kahju hüvitamisega rahas.
8.Seoses 17. detsembril 2023 toimunud intsidendiga on Tartu Vangla kohtueelses menetluses välja toonud, et valvur M. Braun ei olnud sellel päeval üldse tööl, mistõttu ei saanud ta ka selle päeva hommikul kaebaja etteheidetud tegevust toime panna. Lisaks on kohtueelse menetluse käigus vaadatud 17. detsembri 2023. a hommikuse loenduse kehakaamera salvestist. Salvestiselt nähtub, et loendust viivad läbi valvur A.-E. Raus ja valvur H. Opmann. Viimane liigub kambrisse ja teostab loenduse. Kaebaja selgitab, et ta tahab jätkuvalt kühvlit, harja, moppi ja ämbrit. Valvur A.-E. Raus ütleb kaebajale rahulikult, et kahjuks neid asju ei ole, aga lappi ta saab. Kaebaja vaidleb, et ta ei soovi lappi, mille peale valvur selgitab, et lapi võimalus siiski on olemas. Kaebaja ütleb, et ta hakkab kirjutama kaebust selle kohta, et talle tema soovitud koristusvahendeid ei anta, mille peale A.-E. Raus ütleb, et „hakka kirjutama siis.“ Valvur A.-E. Raus on kogu vestluse käigus rahulik. Seega ei ole leidnud kinnitust, et 17. detsembril 2023 hommikul oleks M. Braun või mõni teine valvur kaebajale kaebuses välja toodut öelnud ja kaebajat solvanud või mõnitanud. Kohus leiab, et ka soovitud koristusvahendite andmata jätmine ei saanud kaebaja õigusi kuigi intensiivselt riivata ja talle hüvitatavat kahju tekitada.

3-24-461

9.Seoses 27. novembril 2023 ja 15. detsembril 2023 toimunud väidetava kaebaja solvamisega on kohtueelse menetluse käigus selgunud, et 27. novembri 2023. a hommikusel loendusel ei osalenud A.-E. Rausi ning ta ei käinud ka hommikupoolikul kaebaja kambri juures, mida kontrollis üksuse juht K. Nikiforov 27. novembril 2023 koridori kaamerasalvestiste abil. Hommikuse loenduse kehakaamera salvestistelt nähtub, et loendust viisid läbi valvur J. Liiva ja vanemvalvur K. Kaldvee. Kehakaamera salvestiselt nähtub, et hommikuse loenduse käigus ei kasutanud ka J. Liiva ega K. Kaldvee kaebaja etteheidetud väljendit. Kohtul puudub alus selles kahelda. Seega ei ole leidnud kinnitust kaebaja väide, et 27. novembri 2023. a hommikul valvur A.-E. Raus või mõni teine valvur solvas teda, kui ta küsis helistamise kohta. Samuti ei ole vangla kohtueelses menetluses leidnud 15. detsembri 2023. a hommikuse loenduse kehakaamera salvestiselt kinnitust, et valvur A.-E. Raus oleks kaebajat solvanud. Valvur A.-E. Raus selgitas kohtueelses menetluses vanglale, et ta ei ole kaebajat solvanud või teda laimanud ning pigem on kaebaja poolt välja toodud solvangud olnud ametnike suunas. A.-E Rausi sõnul on ta viinud võimaluse korral kaebajale asjad, mida ta küsinud on. Kuna kohtueelse menetluse käigus ei ole ilmnenud ühtegi sellist tõendit, mis võiksid kaebaja väiteid kinnitada, siis ei ole kaebaja väidete tõendamine ka kohtumenetluses kuigi tõenäoline, arvestades muuhulgas sündmustest möödunud aega.
10.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õigused ei saanud olla intensiivselt riivatud ning kohtule ei nähtu, et kaebaja hüvitamisnõudel oleks perspektiivi. Seetõttu ei pea kohus praeguses asjas täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist põhjendatuks ja tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
11.Kaebaja esitas kaebuses menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei ole riigilõivust vabastamise küsimust vaja lahendada ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
12.Kaebaja on soovinud saada ka riigi õigusabi. Kohus mõistab kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja soovib saada riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punktile 5. Kaebaja põhjendab, et tal ei ole nii palju juriidilisi teadmisi nagu vangla juristidel ning samuti on kaebaja väidetavalt erivajadusega ega ole eksperdi sõnul võimeline ennast esindama.
13.RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lõike 1 punkt 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
14.Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on iseseisvalt suutnud läbida kohustusliku kohtueelse menetluse vanglas. Ka on kaebaja koostanud kohtule kaebuse, millest nähtub üldjoontes tema tahe ja soovitud eesmärk. Halduskohtusse pöördumine ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebaja võibki oma sõnadega selgitada, miks ta vangla tegevusega ei nõustu. Praegusel juhul ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega. Isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv

3-24-461

uurimisprintsiip. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja ka varasemalt vangla tegevust vaidlustanud. Seega ei ole ta taoliste vaidluste puhul kogenematu. Ka kaebaja terviseprobleemid ei ole tal seni takistanud oma kaebeõigust realiseerimast. Lisaks on kohtu hinnangul kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud põhjusel, et praeguse hüvitamiskaebuse eduväljavaadet on kohus hinnanud väga väheseks ning tagastab kaebuse käesoleva määrusega HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel. Seega on kaebaja võimalused oma õiguste kaitseks vähesed.

15.Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium