3-24-1907 X kaebus Luunja Vallavolikogu 30. mai 2024. a otsuse nr 1Haldusasi 3/23 tühistamiseks ja kohustada Luunja valda Veibri külas asuva Andrese maaüksuse detailplaneeringu algatamise taotlust uuesti läbi vaatama ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X, lepingulised esindajad vandeadvokaat Triin esindajad Biesinger ja advokaat Iivi Otto, nõustaja Y Vastustaja – Luunja vald, seaduslik esindaja vallasekretär Marko Jaeger; nõustaja Enelin Alter Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 5. novembril 2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus.
2.Tühistada Luunja Vallavolikogu 30. mai 2024. a otsus nr 1-3/23 ning kohustada Luunja valda Veibri külas asuva Andrese maaüksuse detailplaneeringu algatamise taotlust uuesti läbi vaatama 90 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
3.Mõista Luunja vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 4145 (neli tuhat ükssada nelikümmend viis) eurot ja 52 senti.
4.Tagastada kaebajale täiendava kohustamisnõude esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot Advokaadibüroo Linklaw OÜ kontole nr Q.
5.Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda.
6.Asendada kohtuotsuse avaldamisel tähemärkidega kaebaja ja tema nõustaja nimed ning pangakonto number, millele kantakse enammakstud riigilõiv. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. detsembril 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-24-1907
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Xle (edaspidi ka kaebaja) kuulub Luunja vallas Veibri külas Andrese kinnisasi (katastritunnus 43201:001:1250, pindala 8,95 ha, sihtotstarve maatulundusmaa). Luunja Vallavolikogu 16. veebruari 2017. a määrusega nr 8 kehtestatud Luunja valla üldplaneeringu kohaselt on kinnistu ala juhtfunktsiooniks elamumaa.
1.1.Luunja Vallavolikogu on 28. juuni 2001. a otsusega nr 6-14 kehtestanud Andrese kinnistu detailplaneeringu, mille kohaselt moodustati 120 elamumaa (67 väikeelamumaa krunti, 53 ridaelamu krunti), 1 ärimaa, 3 tootmismaa ning 2 üldmaa krunti. Kinnistu koosseisus olev Andrese maaüksus (mis on hõlmatud praeguse vaidlusega) on kehtiva detailplaneeringu kohaselt üldmaa, mis peaks teenindama planeeringuala ja piirkonna elanikke ehk looma eeldused puhkamiseks ja virgestuseks.
1.2.Kaebaja esitas 10. aprillil 2019 Luunja vallale (vastustaja) detailplaneeringu algatamise taotluse Veibri külas Andrese maaüksusele eesmärgiga muuta kinnisasja sihtotstarve vastavalt üldplaneeringule elamumaaks ja määrata sellele ehitusõigus elamuehituseks (dtl 18-21).
1.3.Vastustaja teatas 20. mai 2019. a kirjaga nr 7-2/534-1 kaebajale taotluse täiendamise vajadusest ning selgitas, et detailplaneeringu algatamise eelduseks on halduslepingute sõlmimine, millega kaebaja võtab kohustuse avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatiste väljaehitamiseks ja kulude täielikuks kandmiseks. Kaebaja täiendas 14. septembri 2019. a vastuses enda taotlust, märkides, et lisatud eskiisil on ca 60 kinnistut, minimaalse suurusega 1000 m2, v.a. teede jt tehnorajatiste maa (dtl 29-30). 20. maist 2019 kuni 20. märtsini 2020 toimunud haldusmenetluse käigus vahetasid osapooled seisukohti detailplaneeringu lähteseisukohtade ning halduslepingu projekti kohta. Kaebaja ja vastustaja sõlmisid 24. novembril 2020 lepingu liiklusuuringu tellimiseks ja koostamiseks, mille aruanne valmis 11. juunil 2020. 9. mail 2022 toimus kaebaja ja vastustaja nõupidamine, kus arutati seni veel vastustaja nõudmistega seotud lahendamata küsimustes. Vastustaja saatis kaebajale 31. mail 2022 nõupidamise protokolli.
1.4.Luunja Vallavalitsus vastas 1. veebruari 2024. a kirjaga nr 6-2/32-2 kaebaja 8. jaanuari 2024. a päringule, leides, et esinevad asjaolud detailplaneeringu algatamata jätmiseks. Vastustaja esitas kaebajale 19. veebruaril 2024 detailplaneeringu algatamata jätmise otsuse eelnõu, millele kaebaja esitas vastuväited 18. märtsil 2024.
1.5.Luunja Vallavolikogu võttis 30. mail 2024 vastu otsuse nr 1-3/23 „Veibri külas Andrese maaüksuse detailplaneeringu algatamata jätmine“. Vastustaja jättis detailplaneeringu algatamata planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 2 p-de 2, 3 ja 6 alusel, tuginedes kokkuvõtvalt järgmistele seisukohtadele: avalik huvi tagada kvaliteetsed avalikud teenused, sh lasteaiakohad ja iga-aastaselt haridusasutusi üleval pidada kaalub üles erahuvi kinnistu detailplaneeringu algatamiseks elamuehituse eesmärgil; kaebaja keeldub kandmast kulusid seoses avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmisega.
2(16)
3-24-1907
2.X esitas 27. juunil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Luunja Vallavolikogu 30. mai 2024. a otsus nr 1-3/23.
3.Kohus võttis kaebuse 1. juuli 2024. a määrusega menetlusse. Luunja vald vastustajana esitas 9. augustil 2024 vastuse kaebusele.
4.Kohus määras 13. augusti 2024. a määrusega asja läbivaatamise kohtuistungil 5. novembril 2024. Kaebaja esitas 28. oktoobril 2024 avalduse, milles taotleb kaebuse täiendamist nõudega kohustada Luunja valda Veibri külas Andrese maaüksusele (43201:001:1250) detailplaneeringu algatamise taotlust uuesti läbi vaatama ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, ning täiendavate tõendite vastuvõtmist. Kohus rahuldas 5.novembril 2024 toimunud kohtuistungil taotluse kaebuse täiendamiseks kohustamisnõudega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja väidab kaebuses ja kohtuistungil järgmist.
5.1.Otsus on põhjendamatu ja vastuolus tegelike faktiliste asjaoludega, taotluse menetluses varasemalt toimunuga (sealhulgas vastustaja varasemate seisukohtadega) ja ka hea halduse põhimõttega. Puuduvad mistahes alused kinnistule detailplaneeringu algatamata jätmiseks. Detailplaneeringu elluviimine on tulevikus võimalik. Selle algatamata jätmiseks pole ka muud ülekaalukal avalikul huvil põhinevat põhjust ning menetlusega kaasnevad eeldatavad kulud ei saa tingida detailplaneeringu algatamata jätmist.
5.2.Vastustaja väited kinnistu uue detailplaneeringu algatamise võimatusest lasteaiakohtade väidetava puuduse kohta on alusetud. Vastustaja menetles detailplaneeringu taotlust viis aastat ega ole enne vaidlustatud otsuse eelnõu esitamist kordagi väitnud, et kinnistu detailplaneeringu algatamist takistaks vallas lasteaiakohtade vähesus ja/või vastustaja kohustus lasteaedu üleval pidada. Väited lasteaiakohtade puudusest ja lasteaedade ülalpidamiskohustuse täitmise võimatusest on vastuolus tegelike faktiliste asjaoludega.
5.3.Lasteaiakoha järjekorras olevate laste üldarvu alusel ei saa teha mingeid järeldusi valla lasteaiakohtade ebapiisavuse kohta. Järjekorras olevate laste üldarv ei tähenda, et vastustajal oleks kõigi nende laste suhtes lasteaiakoha tagamise kohustus - kohad tuleb tagada alates pooleteise aasta vanusest. On üldteada, et paljud lapsevanemad panevad oma lapse järjekorda juba tema sünnist alates. Seega ei saanud ca 1,5 aasta tagused andmed omada otsuse vastuvõtmisel tähtsust. Luunja valla lasteasutused on vahepeal ka oluliselt laienenud. Kinnistule detailplaneeringu algatamine ei saa seega põhjustada vastustajale raskusi koolieelsete lasteasutuste seaduse (KELS) § 10 lg-st 1 tulenevate kohustuste täitmisel. Otsuses sisalduvad keeldumise põhjendused on ilmses vastuolus otsuse vastuvõtmise aegse tegeliku olukorraga. Asjakohatu on ka tugineda Rae valda puudutavale Tallinna Halduskohtu lahendile.
5.4.Ka koolikohtade arv vallas ei saa põhjendada detailplaneeringu algatamata jätmist. Vastustaja on ise kinnitanud, et Luunja valla ainsasse kooli on võimalik õpilasi juurde võtta ning haridusteenuste haldamise süsteemist ARNO nähtub, et kõikides klassides on vabu kohti. Paljud lapsed õpivad ka Luunja vallaga piirneva Tartu linna koolides ja tarbivad sealset taristut. 3(16)
3-24-1907
Otsuses viidatud Arengukava punkti 1 eelnevast tekstist ning alapunktides 1.1-1.2 sätestatud strateegilistest eesmärkidest nähtuvalt on avalike teenuste all seejuures silmas peetud ainult Luunja valla kommunaalteenuseid ja taristut (so teed, transport, jäätmemajandus, soojus, vesi ja kanalisatsioon ning elekter ja side), mitte lasteaia- ja koolikohti. Vastustaja viited Arengukavale on seega asjakohatud ja ilmselt otsitud.
5.5.Vastustaja on jätnud täitmata PlanS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse tasakaalustada erinevaid huve, kaaluda neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimida need planeeringu lahendusse. Tegemist on olulise kaalutlusveaga. Vastustaja on jätnud täielikult analüüsimata võimalused huvide tasakaalustamiseks määrata kinnistule elamuehituseks ehitusõiguse kaebaja poolt taotletavast väiksemas mahus.
5.7.Pooled saavutasid menetluse käigus hiljemalt 9. mail 2022 kokkulepped. PlanS § 128 lg 2 p-s 6 ja § 131 lg-s 1 nimetatud kulude kandmise küsimustes ning kaebaja ei ole keeldunud nende kandmisest. Vastustaja pole kunagi nõudnud, et kaebaja võtaks enda kanda kinnistule elamuehituse tulemusena lasteaia- või koolikohtade suurenemise vajadusest lähtuvaid kulusid. Kaebaja on käitunud heas usus ja eeldanud, et sõlmitud kokkuleppeid ei muudeta.
5.8.Detailplaneeringu menetlus on peatunud vastustaja tegevuse tõttu. Kaebaja pole saanud vastustaja väidetud lähtetingimuste ja halduslepingute uusi versioone, millele kaebaja pole vastustaja väitel vastanud.
5.9.Vastustaja ei ole kaebajat kohelnud võrdselt teiste isikutega, kes on soovinud detailplaneeringu kaudu ehitusõigust elamuehituseks.
5.10.Kinnistule elamute ehitamiseks ehitusõiguse andmine on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga, mille kohaselt on kinnistu ala juhtotstarve elamumaa. Üldplaneeringuga kehtestatud tingimused väljendavad vaieldamatult avalikku huvi. Vastustaja ei ole väitnud, et asjaolud oleksid võrreldes 2017. aastal üldplaneeringu kehtestamise ajaga kardinaalselt muutunud. Kavandatav uue üldplaneeringu koostamine ei saa takistada taotletava detailplaneeringu algatamist.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, märkides, et olulised kaalutlused ja põhjendused sisalduvad juba vaidlustatud otsuses, ning vastustaja jääb nende juurde. Vastuseks kaebusele märgib vastustaja täiendavalt järgmist.
6.1.Vaidlustatud otsus on välja antud kehtiva õiguse kohaselt, õiguspärane, põhjendatud, ning põhjalikult kaalutletud, st vastab kõigile haldusaktile seatud formaalsetele ja materiaalsetele nõuetele.
6.2.Vaidlusalusel alal on Luunja Vallavolikogu 28. juuni 2001. a otsusega nr 6-14 kehtestatud Andrese kinnistu detailplaneering. Selle detailplaneeringu algatamisel ja kehtestamisel oli huvitatud isikuks samuti kaebaja, st kaebaja on nõustunud, et vastaval alal selline lahendus tekib. Seega vastas planeeringulahendus kaebaja huvidele.
6.3.Kaebajal ei ole õigust nõuda konkreetse sisuga planeeringulahendust. Seda seisukohta on väljendanud Riigikohus ka kaebaja ja vastustaja vahelises vaidluses haldusasjas nr 3-3-1-2316 (otsuse punkt 17). Jõustunud kohtuotsuses asjas nr 3-20-331 on ringkonnakohus kokkuvõtvalt leidnud, et seni, kuni maale pole veel määratud juhtotstarbele vastavat 4(16)
3-24-1907
sihtotstarvet, peab omanik või maa omandamisest huvitatud isik arvestama riskiga, et maad ei saa tulevikus juhtotstarbele vastaval viisil kasutada. Üldplaneeringus ettenähtud maakasutuse juhtotstarve ei ole samatähenduslik detailplaneeringu ehitusõiguse raames määratud krundi kasutamise sihtotstarbega.
6.4.Vastustajal ei ole ühestki õigusaktist tulenevat kohustust kehtivat detailplaneeringut muuta. Vastustaja on väga põhjalikult ja pikalt kaalunud kõiki olulisi asjaolusid. Lisaks vaidlustatud otsuses väljatoodud sotsiaalsele taristule ning looduskeskkonna hoiule (laiem avalik huvi), on arvestatud ka läbipiirkonna elanike õigustega, kes on oma kinnistuid ostes muuhulgas lähtunud ka kehtestatud detailplaneeringust. Kaebaja pole seni isegi 2001. aastal kehtestatud detailplaneeringut tervikuna ellu viinud.
6.5.Vaidlustatud otsuses põhjendused kattuvad suures osas Luunja Vallavolikogu 23. augusti 2007. a otsuse nr 10-7 põhjendustega. Kaebajale ei saa seega tulla üllatusena, et vald ei toeta üldmaa ala täisehitamist.
6.6.Kaebaja viide võrdse kohtlemise põhimõttele ei ole asjakohane. Vaidlustatud otsus ei ole võrreldav teiste planeeringutega ei asukoha, elamuühikute arvu ega ka sisu osas. Käesoleval juhul on vaidlus planeeringu algatamise, mitte kehtestamise üle. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi konkreetset planeeringut, mis oleks võrreldav kaebaja poolt soovitud planeeringulahendusega.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja palub tühistada Luunja Vallavolikogu otsus, millega jäeti algatamata talle kuuluva Veibri külas asuva Andrese maaüksuse detailplaneering, ning kohustada vastustajat planeeringu algatamise taotlust uuesti läbi vaatama kohtuotsusega määratava tähtaja (üks kuu kohtuotsuse jõustumisest) jooksul.
8.Planeeringuala kohta seni kehtiva, Luunja Vallavolikogu 28. juuni 2001. a otsusega nr 6-14 kehtestatud Andrese kinnistu detailplaneeringuga moodustati 120 elamumaa (67 väikeelamumaa krunti, 53 ridaelamu krunti), 1 ärimaa, 3 tootmismaa ning 2 üldmaa krunti. Selle kinnistu kooseisus olev Andrese maaüksus on kehtiva detailplaneeringu kohaselt üldmaa. Praeguse vaidluse ajendanud taotluse eesmärk on Andrese maaüksusel kehtiva detailplaneeringu muutmine.
9.Planeeringualal kehtib Luunja Vallavolikogu 16. veebruari 2017. a määrusega nr 8 (dtl 1416) kehtestatud Luunja valla Veibri külas asuvate Andrese ja Lillevälja tee 20 maaüksuste ala üldplaneering endise Andrese maaüksuse osas. Luunja valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kaart nr 1 „Maakasutus“1 kohaselt on maakasutuse juhtotstarbeks elamumaa, kuhu on lubatud püstitada ühepere- ja kahepereelamuid. Tegemist on detailplaneeringu kohustusega alaga. Kaebaja soovib uue detailplaneeringuga muuta katastriüksuse sihtotstarvet ja määrata ehitusõigus elamuehituse eesmärgil. Taotluse kohaselt soovib kaebaja planeeringualale moodustada krundid pindalaga 1000-4050 m2, millest igaühele soovitakse püstitada kuni 3 hoonet kõrgusega kuni 10 m. Juurdepääs planeeringualale kavandatakse Lillevälja teelt (43201:003:0423) ja Lillevälja tee L1 (43201:001:1251) (dtl 18-21).
10.Detailplaneeringu muutmiseks tuleb PlanS 140 lg 7 järgi koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine ning detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus (PlanS § 124 lg 2). Detailplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist (PlanS § 126 lg 3). Ruumiline planeerimine on ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestav protsess. Kaebaja viitab põhjendatult PlanS §-le 10, mis näeb planeerimise olulise põhimõttena ette huvide tasakaalustamise ja lõimimise ning vastupidist ei ole väitnud ka vastustaja. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse (lg 1). Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega (lg 3).
11.Pooled on erineval arusaamal selles, kas praegusel juhul on vajaduste ja huvide tasakaalustamine toimunud piisaval määral juba detailplaneeringu algatamise otsustamise staadiumis, kas algatamisest keeldumise otsus on piisavalt kaalutletud ja sisaldab asjakohaseid põhjendusi, ning kas vastustaja on seejuures järginud võrdse kohtlemise põhimõtet.
12.Detailplaneeringu algatamisest keeldumise alused on sätestatud PlanS § 128 lg-s 2. Tegemist on avatud loeteluna esitatud alternatiivsete alustega, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusele planeeringu koostamise korraldajana (PlanS § 124 lg 10) kaalumisruumi. Tegemist ei ole detailplaneeringu menetlemist keelavate normidega (Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2023. a määrus asjas nr 3-23-12, p 10).
13.Vastustaja on vaidlustatud otsuses tuginenud PlanS § 128 lg 2 punktidele 2, 3 ja 6. Nende sätete kohaselt ei algatata detailplaneeringut eelkõige juhul, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast (p 2); selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus (p 3); planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna (p 6).
14.Vastustaja on vaidlustatud otsuses (dtl 144-155) kirjeldanud vallas toimunud arenguid eluruumide lisandumise ja elanike arvu kasvu aspektist ning esitanud detailplaneeringu algatamisest keeldudes järgmised põhjendused: 1) suures mahus elamisühikute juurde planeerimine ei ole käeoleval juhul põhjendatud avalikust huvist lähtuvalt, kuna tagatud ei oleks Luunja vallas kvaliteetsed avalikud teenused, mis on aga elanikkonna rahulolu üks olulisemaid eeldusi. Juba kehtestatud detailplaneeringute alusel on võimalik Luunja vallas elamuehitust realiseerida ning uute suuremahuliste detailplaneeringute algatamisel ei ole Luunja vallal võimalik kvaliteetselt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevaid kohustusi täita; 6(16)
3-24-1907
2) detailplaneeringu avalduses sisalduv ruumiline ettepanek (lisandub 66 elamisühikut ehk Luunja valla leibkonna kordajat (2,87) arvestades 189 uut elanikku) omab märkimisväärset mõju kogu valla territooriumile ja muudab ulatuslikult seniseid ruumilise arengu põhimõtteid. Vald on kohustatud hindama selle ettepaneku realiseerimisega kaasnevat majanduslikku, sotsiaalset, keskkonnaalast ja kultuurilist mõju planeeritavale alale ja kogu valla territooriumile. Elanike arvu kasvuga kasvavad ka kulud, et täita seadusest tulenev kohustus koolieelsete lasteasutuste ülalpidamiseks; 3) üksikisiku erahuvid ei ole piisavaks põhjenduseks detailplaneeringu muutmiseks läbi uue detailplaneeringu koostamise ning taotlejal puudub õigustatud ootus, et detailplaneering algatatakse pärast vastava taotluse esitamist. Ilma uut detailplaneeringut koostamata ei saa omanik küll enda omandiõigust soovitud määral kasutada, kuid tema võimalused oma kinnistu kasutamiseks olid enne detailplaneeringu algatamata jätmist ja pärast seda täpselt samasugused. 4) ehitusõiguse andmise otsustamine maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistule, kus kehtib detailplaneering, on kohaliku omavalitsuse igakordne kaalutlusotsus. Kehtiv detailplaneering ei ole seadnud planeeringuala kinnistu omanikule piiranguid kinnistu sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldmaana. Üldmaa on oma olemuselt elamukrunte teenindav ala, mida piirkonna elanikel on võimalik kasutada vaba-aja veetmise eesmärgil. Detailplaneeringu algatamata jätmine ei ole huvitatud isikut liigselt koormav ning detailplaneeringu algatamata jätmine ei kitsenda seniseid kinnistu kasutamistingimusi; 5) kehtiva detailplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud, kuna peale muutmist ei ole tagatud 2001. a kehtestatud Andrese kinnistu detailplaneeringu terviklahenduse elluviimine. Otsuse põhjenduste p-s 3.2 ja selle alapunktides on vastustaja vastanud kaebaja vastuväidetele kokkuvõtvalt järgmiselt: 1) taotluse esitamisest on möödunud üle 5 aasta ning ruumilise arengu eesmärgid ja võimalused on ajas muutuvad. Luunja vald on seoses järjest suureneva elamuarenduse arengusurvega hakanud analüüsima ja arvestama detailplaneeringute elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, tehes seda kõikide esitatavate detailplaneeringu algatamise taotluste juures. Asjaolu, et vald nägi 2019. a võimalust lubada elamuarendust kogu vallas suuremalt arendada, ei tähenda, et aastaks 2024 poleks toimunud muudatusi, mis mõjutavad valda uuest ja asjakohasest informatsioonist tulenevalt asjaolusid ümber hindama. Kuna viimastel aastatel on Luunja valla rahvaarv olnud pidevas kasvutrendis, on järjest olulisem hinnata eespool toodud mõjusid ja sellest tulenevalt teha otsused, et valla areng oleks tasakaalustatud (elamispinnad, äri- ja tootmispinnad töökohtade loomiseks, looduskeskkonna hoidmine eelkõige tiheasustatud aladel ja nendega piirnevatel aladel, jms). 2) taotluse menetlemine on seisnud 2022. a maikuust, kuid see ei ole olnud takistuseks taotlejal uurida menetluse seisu ega Luunja Vallavolikogul võtta vastu vastavasisulist haldusakti; 3) valla jaoks on oluline pakkuda kvaliteetset elukeskkonda nii olemasolevatele kui ka uutele elanikele, luua eeldused uutele töökoha pakkujatele, toetada turismi arengut jms. Vastasel korral muutuks planeeringute menetlemise protsess sisuliselt automaatseks loaandmise menetluseks, mis ei ole kooskõlas PlanS-st tulenevate põhimõtetega ega üldiste üleriigiliste suundumustega planeeringute koostamisel ja menetlemisel; 4) 1. juulist 2022 kuni 18. märtsini 2024 elamu ehitamiseks ehitusõiguse määramise eesmärgil kehtestatud detailplaneeringutest enamikul on kavandatud uute kruntide arv 1, 2, 4 või 5 ning vaid kahel detailplaneeringul on kruntide arv rohkem kui viis (8 ja 12). Luunja Vallavolikogu on samal ajavahemikul: 1) algatanud kokku 11 detailplaneeringut, millest 4 on ka kehtestatud (kokku 5 elamumaa krunti). 11-st detailplaneeringust kaks on algatatud eesmärgiga äri ja/või tootmismaade kavandamiseks ning ülejäänud viie detailplaneeringuga kavandatakse uusi 7(16)
3-24-1907
elamumaa krunte (algatamise eelse eskiisjooniste kohaselt kokku 15). Osade algatatud planeeringute puhul on juba käesolevaks ajaks selgunud, et puudub võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; 2) lõpetanud 51 detailplaneeringu koostamise, millest vaid 3 ei olnud algatatud elamuehituse eesmärgil ning 3) jätnud algatamata 10 detailplaneeringu koostamist elamuehituse eesmärgil (eskiisjooniste kohaselt kavandati kokku rohkem kui 149 uut elamisühikut). Praeguse vaidluse ajendanud taotluse eskiislahenduse kohaselt soovib kaebaja ainuüksi ühele kinnisasjale (ühele planeeringualale) kokku kavandada 66 elamumaa krunti, mis kahjustab selgelt avalikku huvi ning ei ole tasakaalustatud võrreldes ülejäänud valla ruumilise arenguga. 5) planeerimismenetluses sõltub mõistlik menetlusaeg otseselt konkreetse planeeringu mahust ja keerukusest, erinevate kooskõlastuste vajalikkusest, eriteadmisi nõudvate küsimuste rohkusest ning erinevate huvidega arvestamise vajadusest ning samuti huvitatud isiku enda tegevusest menetluse kestel. Dokumendihaldussüsteemis on viide, et dokumendid saadeti taotlejale dokumendihaldussüsteemi väliselt, seega töötaja e-posti kaudu. Isegi kui see on mingil põhjusel teostamata jäetud, ei muuda see vastustaja seisukohti detailplaneeringu algatamata jätmiseks ega haldusakti põhjendusi; 6) kehtivate üldplaneeringute ruumilised lahendused on osaliselt vastuolus Luunja Vallavolikogu 27. juuni 2019. a otsusega nr 39 algatatud ning koostamisel oleva Luunja valla haldusterritooriumi uue üldplaneeringu eelnõus sõnastatud arengusuundade ja ruumiloome põhimõtetega ning PlanS peatükis 2 sõnastatud planeerimise põhimõtetega ning ei vasta sellisena kogukonna ega Luunja Vallavalitsuse ega Luunja Vallavolikogu ootustele.
15.Kohus nõustub vastustajaga selles, et planeeringu algatamist taotleval isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, kuid samas on ta õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguspärase haldusmenetluse läbiviimist ning õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt ning (nt Riigikohtu 27. jaanuari 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-79-09, p 13).
16.Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega detailplaneeringu eesmärkide kohta ning et detailplaneeringut menetledes tuleb arvestada ja kaaluda lisaks taotleja huvidele ka avalikke ning teiste isikute (sh valla elanikud) huve ja õigusi. Kohaliku omavalitsuse üksuse elanike ja kogukonna kui terviku huvi saada nende vajadustele vastavaid avalikke teenuseid on vaieldamatult kaalukas. Asjakohaseks tuleb pidada vastustaja lähenemist, et tasakaalutatud arengu huvides tuleb ka jälgida, et planeerimismenetluse tulemusena kehtestatud detailplaneeringu realiseerimisel oleks tagatud jätkusuutlikkus.
17.Vastustaja on detailplaneeringu algatamisest keeldudes seadnud olulisele kohale argumendi, et kaebaja soovitud muudatuste korral ei oleks tagatud 2001. a kehtestatud varasema Andrese kinnistu detailplaneeringu terviklahenduse elluviimine (otsuse p 2.6; istungil 02:00:03). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja saab talle kuuluvat kinnistut kasutada ja käsutada sellel seni kehtiva detailplaneeringu alusel. Samas ei saa aga kaebajale kuidagi ette heita, et ta soovib talle kuuluva vara osas varasemast teistsuguseid lahendusi, ning on selleks pöördunud vastustaja poole avaldusega kehtiva detailplaneeringu muutmiseks, st samal planeeringualal uue detailplaneeringu algatamiseks. Selline tahe on igati kooskõlas ka kehtiva õigusega ning seadusandja on vastava olukorra reguleerinud (PlanS § 140 lg 7). Detailplaneeringu muutmist ja uue planeeringu algatamist ei saa takistada vastustaja poolt väljatoodud asjaolu, et kaebaja pole seni kehtivat planeeringut täielikult realiseerinud – esialgsete kavatsuste muutmine või nende realiseerimise võimatuks osutumine võib just 8(16)
3-24-1907
vastupidiselt tingidagi detailplaneeringu muutmise vajaduse. Kaebaja nõustaja ja esindaja selgitasid kohtuistungil (01:01:04, 01:03:54 ja 01:50:44), et detailplaneeringu kehtivusaja jooksul on näiteks kadunud vajadus esialgu kavandatud biopuhasti rajamise järele, kuna see on nüüdseks asendunud tänapäevasemate lahendustega. Seega ei pea vähemalt osaliselt paika vastustaja kaalutlus, et detailplaneeringu muutmise korral ei oleks ellu viidav varasema planeeringu järgne terviklahendus. Kohtumenetluses on selgunud, et esialgse terviklahenduse realiseerimise vastu (vähemalt biopuhasti osas) nüüdseks huvi ja vajadus puudub ning see poleks enam tehnoloogiliselt mõistlik. Seega ei saa detailplaneeringu algatamisest keeldumist õigustada üksnes kehtiva detailplaneeringu olemasoluga ega võimalusega oma vara sellele vastavalt kasutada. Asjaolu, et eelmise detailplaneeringu kehtestamise ajal vastas see kaebaja huvidele, ei välista detailplaneeringu edaspidist muutmist ja uue planeeringu koostamise algatamist. Detailplaneeringu muutmise (uue detailplaneeringu algatamise) võibki tingida tõdemus, et varasemat lahendust pole võimalik või otstarbekas enam realiseerida.
18.Kaebaja tugineb detailplaneeringu algatamist (senise planeeringu muutmist) taotledes Andrese kinnistul kehtivale üldplaneeringule, mille kohaselt on Andrese maaüksuse osas kehtestatud elamumaa juhtotstarve. Kohus nõustub vastustajaga selles, et pelgalt üldplaneeringus ette nähtud elamumaa juhtotstarve ei loo õigustatud ootust, et taotleja saaks realiseerida elamuehitust tema soovitud ulatuses ega vastava detailplaneeringu kehtestamise osas. Küll aga saab detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks olla alus vaid ilmselge vastuolu korral üldplaneeringuga (PlanS § 128 lg 2 p1). Vastustaja ei ole praegusel juhul sellele alusele tuginenud ega väitnud, et elamuehitus kõnelausel maaüksusel üldse võimalik poleks, vaid kohtu hinnangul on vastustaja peamiseks argumendiks kavandatavate elamuühikute suur arv.
19.Praegusel juhul on vastustaja planeeringu algatamisest keeldudes leidnud, et kaebaja huvi kehtiva detailplaneeringu muutmiseks ja selleks uue planeeringu algatamiseks ei ole ülekaalukas avaliku huvi suhtes, viidates seejuures PlanS § 128 lg 2 p-le 3. Vastustaja on kaebaja erahuviga võrreldes ülekaalukat avalikku huvi sisustades peamiselt välja toonud elamuehituse kasvu ning et elanike arvu jätkuval lisandumisel Luunja valda satub ohtu valla võimekus pakkuda oma elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid ja taristut ning luua rahulolu pakkuv elukeskkond. Muus osas on vastustaja avalikku huvi sisustanud üldsõnalisemalt.
20.Vastustaja on välja toonud, et vallas on juba seni ellu viimata elamuarenduste detailplaneeringuid (kokku üle 600 elamisühiku). Vald näeb olukorra tasakaalustamiseks võimalust läbi ruumilise planeerimise, mis võib teatud juhtudel kaasa tuua ka detailplaneeringute algatamata jätmise. Praeguse vaidluse tinginud detailplaneeringu eskiisjoonise kohta selgitab vastustaja, et tegemist on 66 elamisühiku juurde kavandamisega ulatuses, mis kahjustab avalikku huvi (vastustaja selgituste kohaselt on Luunja valla leibkonna kordaja 2021. a rahva ja eluruumide loenduse tulemuste põhjal 2,87, mis tähendab, et iga elamisühiku kohta lisandub leibkonda keskmiselt 2,87 inimest, st soovitava detailplaneeringu elluviimisel lisanduks Veibri külasse 189 elanikku).
21.Ülekaaluka avaliku huvi argumendi puhul on vastustaja esmatähtsana rõhutanud võimatust tagada elanike arvu jätkuva kasvu korral vajamineval hulgal kooli- ja lasteaiakohti ning 9(16)
3-24-1907
haridusasutuste vastavas mahus ülal pidamiseks vajalik raha. Kaebaja leiab, et vastustaja tuginemine sellele argumendile ei ole põhjendatud ning et vastustaja esitatud andmed lasteaiaja koolikohtade kohta pole õiged.
21.1.Vastustaja on vaidlustatud otsuse p-s 2.2 märkinud järgmist: 21. jaanuari 2023. a seisuga on Luunja vallas järgmiseks õppeaastaks lasteaiakoha järjekorras olevate laste arv kokku 164. Koolieelse lasteasutuse seaduse (KeLS) § 10 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse kohustus luua vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib vallavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KeLS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. 17. jaanuari 2023. a seisuga on vallas üks eralastehoid, kus käib 12 sõimeealist last. Lasteaia hoonete ning kooli hoone ning neid teenindava taristu ülalpidamine on Luunja valla iga-aastane kulu, mis aasta-aastalt suureneb. Otsusesse on lisatud ka tabel andmetega lasteaedade 2022. ja 2023. a eelarvete, lasteaedades käivate laste arvu ja ühe lapse kulu kohta kuus.
21.2.Kaebaja arvates on vastustaja teinud kaalumisvea, lähtudes otsustamisel (mais 2024) ligemale 1,5 a vanadest 2023. a alguse andmetest. Kaebaja on esitanud oma väite kinnituseks ka teabe 2023. a arengutest Luunja valla lasteaiakohtade lisandumise ning lasteaedade laiendamise ja lastehoiu kohta (dtl 157-164). Vastuseks kaebaja sellele väitele, selgitasid vastustaja esindaja ja nõustaja kohtuistungil (alates 00:21:39), et 2023. a on märgitud otsusesse ekslikult, kuid silmas on peetud 2024. aastat ning kinnitasid, et kohus võib arvestada otsuses märgituga kui 2024. a jaanuarikuu andmetega. Kohus peab usutavaks, et 2024. a alguses dokumendi koostamist alustades võis vastustaja ametnik aastaarvudega eksida ning need hiljem parandamata unustada. Vastustaja väitele lisab usutavust, et otsuse 4. leheküljel asuva tabeli neljanda veeru pealkirjaks on märgitud „Laste arv 31.12.2023“ ning sama lehekülje allmärkused 1 ja 2 kajastavad 2023. aastal toimunud muudatusi lasteaedade tegevuses (dtl 147).
21.3.Eelnevast ilmneb veel, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsust põhjendanud üksnes lasteaiakohtade nappusega või lasteaiajärjekordades olevate laste arvuga, vaid ka lasteasutuste ja koolide ülalpidamiseks vajaminevate rahaliste vahenditega, mis ei võimalda vastustaja hinnangul elanikkonna kasvu tingimustes enam tagada avalikke teenuseid vajalikul moel. Vastustaja tulevikku suunatud prognoosi võimekuse kohta tagada talle seadusest tulenevate kohustuste täitmine, saab pidada põhimõtteliselt asjakohaseks ning kohus ei nõustu kaebaja väitega vastustaja tuginemisest aegunud andmetel. Samas ei ole vastustaja kohtu hinnangul arvestanud piisavalt asjaoluga, et lisanduvad elanikud annavad väga suure tõenäosusega täiendava panuse kohaliku omavalitsuse tulubaasi ning tarbivad ka kohapealsete ettevõtete teenuseid. Ka ei saa kaalutlemisel aluseks olla koolikohtade vähesus – asjas esitatud tõenditest ilmneb vabade kohtade olemasolu (väljavõte Luunja valla haridusteenuste haldamises süsteemist, dtl 166-167).
21.4.Kohus nõustub kaebajaga selles, et lasteaiakohtade nappuse ja haridusasutuste pidamise kulude suurenemine on argumentidena üles kerkinud alles otsuse eelnõu koostamise staadiumis, kuid selle üle ei ole arutelu olnud varasemas haldusmenetluses. Samas ei selgu praegu vaidlustatavast otsusest ega ka pikaajaliseks kujunenud menetluses esitatust, et vastustaja oleks planeeringut takistava asjaoluna välja toonud kavandatavate hoonete ja
10(16)
3-24-1907
elamuühikute hulga või juhtinud taotleja tähelepanu võimalusele väheneda tasakaalustatud planeeringulahenduse saavutamiseks kavandatavate eluruumide hulka. Vastustaja esitatust ilmneb ka, et mitte kõik valda kolivad uued elanikud ei kasuta ühtviisi valla pakutavaid avalikke teenuseid. Näiteks käib osa lapsi naabruses asuva Tartu linna koolides ja lasteaedades, kuna see on perekonna jaoks vanemate töökohti ja elukorraldust arvestades mugavam ja otstarbekam.
22.Samas on vastustaja jäänud üldsõnaliseks muude avalike teenuste osas, mille kvaliteedi tagamine elanike arvu lisandumisel võib vastustaja arvates samuti kannatada, mainides vaid otsuse p-s 3.2.1. tasakaalustatud arengu all ära elamispinnad, äri- ja tootmispinnad töökohtade loomiseks, looduskeskkonna hoidmise eelkõige tiheasustatud aladel ja nendega piirnevatel aladel, jms. Lisaks on vastustaja märkinud p-s 3.2.2., et valla jaoks on oluline pakkuda kvaliteetset elukeskkonda nii olemasolevatele kui ka uutele elanikele, luua eeldused uutele töökoha pakkujatele, toetada turismi arengut jms. Kohus nõustub, et tasakaalustatud arengu seisukohast on need kõik väga olulised tegurid, kuid sellise üldistuse astme juures ei ole need piisavad vastustaja kaalutluse sisustamiseks konkreetse detailplaneeringu algatamisest keeldumisel.
23.Õige on vastustaja väide, et kaebaja taotlus hõlmab märkimisväärselt suuremat hulka elamisühikuid võrreldes kaebaja esitatud näidetega hiljutiste Luunja vallas menetletud (või menetletavate) detailplaneeringute kohta (dtl 287-289). Samas võib aga nõustuda kaebajaga selles, et viidatud planeeringute järgi on elanike arvu lisandumist hinnatud osa planeeringute puhul positiivseks või vähemalt leitud, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub ning negatiivsed mõjud esinevad lühiajaliselt eelkõige ehitusperioodil (müra- ja vibratsioonitaseme tõus, liiklussageduse kasv) (dtl 308). Positiivse majandusliku mõjuna on vald näinud, et piirkonna kompaktsuse tõus ning piirkonda ilmestavad uusehitised muudavad piirkonna uutele elanikele atraktiivsemaks (dtl 307). Kohus nõustub vastustajaga, et iga planeeringutaotlust tuleb vaadelda unikaalsena ja otsustamisel võivad aluseks olla väga erinevad kaalutlused ja asjaolud (sh kinnistule rajada soovitavate elamisühikute arv). Kohus ei pea erinevate asjaolude pinnalt tehtud erinevaid lahendusi (sh kaebaja seisukohast talle ebasoodsamaid) seega võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks. Selle põhimõtte sisustamisel on kujunenud järjekindel lähenemine, et ühetaolise kohtlemise eelduseks on ka sarnaste asjaolude esinemine. Samas saab aga teha järelduse, et uute elamuühikute ja uute elanike lisandumine ei ole vastustaja jaoks üheselt negatiivse mõjuga.
24.Vastuseks kaebaja väitele Luunja valla kehtivas üldplaneeringus määratletud juhtotstarbe (elamumaa) kohta märgib kohus, et üldplaneeringute ulatust ja üldistusastet arvestades ei saa maakasutuse juhtotstarvet vaadelda omandipõhiõiguse sisu ja piiride lõpliku ja reservatsioonideta kujundamisena ega kindla lubadusena, et krundile saab ehitada (Riigikohtu otsus 3-20-1329/48, p-d 31 ja 32; vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsus vaidluses samade poolte vahel asjas nr 3-20-331, p 40). PlanS § 142 kohaselt võib detailplaneering sisaldada põhjendatud vajaduse korral üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut, sh üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks (PlanS § 142 lg 1 p 1). Kohus nõustub kaebajaga aga selles, et senises menetluses pole arutatud detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmist. Kaebaja sõnul pole talle antud võimalust, et taotlust vastavalt täiendada (kaebaja nõustaja ja esindaja selgitused istungil alates 01:48:30).
11(16)
3-24-1907
25.PlanS § 128 lg 2 p-des 2 ja 6 sätestatud keeldumise aluste kohta märgib kaebaja, et ta ei ole keeldunud planeeringu koostamisega seonduvate kulude kandmisest ning leiab, et vastavad kokkulepped avaliku taristu rajamise osas on saavutatud juba 9. mail 2022 Luunja vallamajas toimunud koosolekul ning need on vastavalt ka protokollitud.
25.1.Koosoleku protokollist (dtl 120-121) ilmneb, et seal osalesid valla esindajatena vallavanem, abivallavanem ja volikogu esimees ning detailplaneeringust huvitatud isikutena praeguse haldusasja kaebaja ning Y. Arutelu tulemusena on protokolli kantud järgmised otsustused: „1. Valla esindajad peavad vajalikuks (vaatamata liiklusuuringu tulemustele) läbimurde rajamist Hipodroomi tn ja Kabina tee vahele (edaspidi ka läbimurre) ja selleks tuleb Andrese detailplaneeringu alal reserveerida vajalik teekoridor. Planeeringust huvitatud isik on nõus vajaliku tee koridori reserveerimisega Andrese detailplaneeringu alal. Tee maa katastriüksus(t)e üleandmine vallale toimub siis, kui asutakse teed reaalselt kavandama (toimub vastav eelarve vastuvõtmine). Valla esindajad olid sellega nõus.
2.Huvitatud isik on nõus läbimurde osas tee ja sellega seonduvad rajatised omal kulul välja ehitama vaid osas, mis on Andrese planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud ning sellega funktsionaalselt seotud. Valla esindajad nõustusid sellega.
3.Detailplaneeringukohase avaliku puhkeala väljaehitamise ulatus täpsustakse valla poolt lepingu tekstis nii palju, kui see on planeeringu algatamisel võimalik. Kõik olid nõus.
4.Valla esindajate seisukoht on, et seoses detailplaneeringuga seonduva kasvava liikluskoormusega, tuleb Lillevälja teele rajada kergliiklustee: arendaja peab rajama kergliiklustee Lillevälja teele alates Lillevälja ringristmikust, kaasa arvatud, kuni detailplaneeringu alani ja selle siseselt. Planeeringust huvitatud isik oli nõus samas ulatuses ehitama välja kõnnitee, kergliiklustee osas pidas vajalikuks veel kalkuleerida. Vald ei loobunud kergliiklustee nõudest, kuna see on vajalik ohutuse tagamiseks Lillevälja teel. Lepiti kokku, et kergliiklustee täpne kulgemine Lillevälja ringristmiku osas lahendatakse projekteerimisel, kus vajadusel pakutakse välja erinevaid võimalikke lahendusi. Viimasega kõik nõustusid.“
26.2.Pooled on aga eri meelt kulutuste kandmisega nõustumist kinnitavate kokkulepete olemasolu või puudumise küsimuses. Vastustaja selgituste kohaselt on pärast eelnimetatud koosolekut saadetud kaebajale dokumendid (halduslepingute projektid), millele kaebaja selleks määratud tähtajal ega ka hiljem pole vastanud. Kaebaja sõnul ei ole talle nimetatud dokumente edastatud, mistõttu pole tal olnud võimalik olnud ka nende kohta arvamust avaldada ega nendega nõustuda ning neid allkirjastatult vastustajale tagasi saata. Oma väidet dokumentide mittesaamisest kinnitab kaebaja väljavõttega Luunja valla dokumendiregistrist (dtl 188), mis tõepoolest kaebajale selliste dokumentide saatmist ei kinnita. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et faili metaandmete kohaselt on see saadetud kaebajale süsteemiväliselt ning möönis et lepinguprojektide kaebajale edastamine ei ole tõendatud (istungil alates 01:30:06). Vastupidises ei saa veenda ka vastustaja esindaja selgitused, et lepinguprojektid pidi kaebajale saatma vallaametnik, kes tegi seda enda e-posti kontolt, kuhu tema ametist lahkumise järel vastustajal enam juurdepääsu ei ole. Kohtu hinnangul ei saa ühe ametniku teenistusest lahkumist pidada asjaoluks, mis häirib pikemaajaliselt poolelijäänud haldusmenetluse jätkamist ning haldusorganil on kohustus tagada enda asjaajamise järjepidevus. 12(16)
3-24-1907
26.3.Kaebaja heidab vastustajale ette talle kokkulepetega seotud lepinguprojektide saatmata jätmist ning vastustaja kaebajale omakorda seda, et kaebaja planeeringust huvitatud isikuna ei tundnud ise varem huvi ega avaldanud soovi lepingute projekte saada. Kohus nõustub vastustajaga osaliselt. Haldusasjas toimikust ilmneb, et kaebaja pöördus 8. jaanuaril 2024 valla poole päringuga seoses detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemisega (dtl 123), st rohkem kui 19 kuud pärast viimatist kirjavahetust 2022. a maikuus. Luunja Vallavalitsus vastas kaebajale 1. veebruari 2024. a kirjaga nr 6-2/32-2, tuues välja detailplaneeringu algatamata jätmist tingivad asjaolud ning selgitas, et koostab haldusakti eelnõu detailplaneeringu algatamata jätmiseks ning seejärel viiakse läbi asjakohased toimingud vastavalt HMS § 40 lg-tele 1 ja 2 (dtl 125-130). Vastustaja saatis kaebajale haldusakti eelnõu 19. veebruaril 2024 ning andis tähtaja arvamuse ja vastuväidete esitamiseks hiljemalt 6. märtsil 2024. Kuna menetlus toimus kaebaja enda taotluse alusel tuleb tõepoolest eeldada kaebaja huvi menetluse võimalikult sujuva kulgemise ja taotletava eesmärgi saavutamise vastu, kuid tal ei ole otsesõnu seadusest tulenevat kohustust haldusmenetluses initsiatiivi üles näidata. Samas on vastustaja kohaliku omavalitsuse üksusena planeeringu koostamise korraldaja (PlanS § 124 lg 10), kes peab hoolitsema selle eest, et haldusmenetlus saaks läbi viidud eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2), järgides põhiseadusest, haldusmenetluse seadusest ja eriseadustest tulenevaid haldusmenetluse põhimõtteid. Haldusmenetluses taotleja positsioonis oleval füüsilisel isikul on küll haldusmenetluses omad kohustused (nt HMS § 38 lg 3, teatud piirides kaasaaitamiskohustus), kuid menetluse seaduses sätestatud tähtajal või mõistliku aja jooksul läbiviimist peab suunama ikkagi haldusorgan. Detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates ning mõjuval põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani (PlanS § 128 lg 4). Praegusel juhul on neid tähtaegu ilmselgelt ületatud.
26.4.Kaebaja vähene aktiivsus võis küll menetluse kulgu mõjutada, kuid kohtu arvates ei saanud vastustaja tema käitumisest järeldada kulude kandmisest keeldumist. Isegi kui vastustaja on kaebaja käitumisest sellise järelduse teinud, olnuks ärakuulamiskohustuse mõistliku täitmise raames kohane enne haldusakti projekti kaebajale esitamist tema seisukohtade täpsustamiseks võimalus ja tähtaeg anda. Haldusorgani jõupingutused haldusakti adressaadi ärakuulamisel ja uurimispõhimõtte kohaldamisel ei tohi kujuneda küll ülemääraseks ning seda eriti juhul, kus haldusmenetluse tulemusest on huvitatud just adressaat ise. Ülal tsiteeritud protokollilised otsustused ei viita aga kaebaja huvi puudumisele ega kulude kandmisest keeldumisele.
26.5.Kohtu hinnangul ei olnud vaidlustatud kaalutlusotsuses seega asjakohane tugineda väitele nagu oleks kaebaja kulude kandmisest keeldunud ning seega on alusetu tugineda ka PlanS § 128 lg 2 p-dele 2 ja 6.
27.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vastustaja on teinud otsustamisel kaalumisvigu, tuginedes mitteasjakohastele kaalutlustele – võimatus realiseerida täielikult varasemat planeeringulahendust (vt käesoleva otsuse põhjenduste p 17) – ning paljasõnaliselt sisustanud ülekaalukaks peetava avaliku huvi, seejuures arutamata näiteks võimalust planeerida väiksemat hulka elamuühikuid ja jätta planeeringualale rohkem ruumi avalikes huvides. Samuti on jäetud välja selgitamata olulised asjaolud, sh kaebaja valmisolek kulude kandmiseks. Need on kohtu hinnangul eksimused, mille vältimine võinuks suure tõenäosusega kaasa tuua teistsuguse otsustuse kaebaja taotluse lahendamisel. 13(16)
3-24-1907
Kohus peab vajalikuks märkida, et avalike huvide õiglane arvestamine ja tasakaalustamine toimubki pigem detailplaneeringu edasises menetluses, mitte niivõrd selle algatamise otsustamise staadiumis. Detailplaneeringu menetlus ei saa iseenesest kuidagi kahjustada ka avalikku ega teiste isikute huvi (nt viidatud määrus haldusasjas nr 3-23-12, p 12 ja seal viidatud praktika), vaid vastupidiselt võimaldab seda paremini välja selgitada. Muu hulgas näeb PlanS § 128 lg 6 ette avalikkuse ulatuslikuma teavitamise planeeringu algatamisest.
28.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel täitnud ebapiisavalt ärakuulamiskohustust ning teinud erinevate huvide kaalumisel vigu, mis on kaasa toonud otsuse sisulise õigusvastasuse. Seega on alus vaidlustatud otsuse osas tühistamisnõude rahuldamiseks. Vaidlustatud otsuse õigusvastasus tingib ka kohustamisnõude rahuldamise (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). Kaebaja on taotlenud detailplaneeringu algatamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamist ühe kuu jooksul käeolevas kohtuasjas otsuse jõustumisest. Kohus peab, arvestades PlanS § 128 lg-s 4 sätestatud tähtaegu, põhjendatuks rahuldada kohustamisnõude selliselt, et vastustaja on kohustatud kaebaja taotluse detailplaneeringu algatamiseks uuesti läbi vaatama 90 päeva jooksul käeolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumisest. Praeguse vaidluse asjaoludest nähtuvalt võivad vajalikuks osutuda täiendavad menetlustoimingud, seejuures näiteks kaebajale käesoleva otsuse põhjenduste p-s 26 nimetatud halduslepingute projektide edastamiseks ning nende üle läbirääkimiste pidamiseks, samuti taotluse esitamise hetkest möödunud aega arvestades, täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Arvestades HKMS § 41 lg-s 3 sätestatut peab kohus kohustamisnõuet praegusel juhul tervikuna rahuldatuks. Kohus rahuldab seega kaebuse tervikuna.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
29.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
29.1.Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt järgmiselt: 1) 4. novembri 2024. a taotluse kohaselt mõista haldusasjas nr 3-24-1907 kaebaja X menetluskulud seisuga 31. oktoober 2024 summas 6644.18 eurot, mis sisaldab käibemaksu (dtl 334-335); 2) 8. novembri 2024. a taotluse kohaselt kohtuistungiga seotud menetluskulud summas 2138.76 eurot, mis sisaldab käibemaksu (dtl 359-360).
29.2.Vastustaja esitas menetluskulude taotlusele 12. novembril 2024 järgmised vastuväited. Taotletav summa on suur, arvestades asja keerukust. Kaebaja on välja toonud kõik kaalutlused, mida menetluskulude määramise puhul tuleks arvesse võtta, kuid ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et tegemist oli sedavõrd mahuka või aeganõudva menetlusega. Ei ole usutav, et vandeadvokaadil, kellel on nii menetlusõiguslikud kui kitsamalt valdkonnaspetsiifilised õigusteadmised, vajas käesolevas asjas sellises mahus aega dokumentidega tutvumiseks ning kaebuse koostamiseks. Samuti puudus vajadus eraldi valmistuda kohtuistungiks, kuivõrd kaebuse koostamise ning vastustaja vastusega tutvumine 14(16)
3-24-1907
on juba kuludena arvestatud. Kaebuse koostamiseks vajalike läbitöötamist vajavate materjalide maht ei olnud suur, kaebus ise õiguslikult keerukas ega aeganõudev ning kohtumenetlus kestis lühikest aega. Õiguslikult ei ole põhjendatud lisada sõiduaeg kohtuistungile menetluskulude nimekirja täistunnihinnaga. Riigikohus on korduvalt leidnud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kohtuistungitele sõitmise ajakulu eest väljamõistetava tasu arvestamisel ei saa lähtuda õigusabi tavapärasest tunnihinnast.
29.3.Kohus märgib esmalt, et põhjendatud kuluks tuleb pidada kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (20 eurot) ning tõendi saamise kulu registripäringu tegemisel (3 eurot) vastavalt HKMS § 102 p-le 2.
29.4.Kaebaja esindaja on õigusabile kulunud aja hulka arvanud ka kohtuistungile ja tagasi sõiduks kulunud aja (8. novembri 2024. a taotlus, dtl 359-360; arve dtl 361).
29.4.1.Lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu on küll põhjendatud kulu (kohtuväline kulu HKMS § 103 lg 1 p 1 tähenduses), kuid samas ei saa kujunenud kohtupraktika kohaselt menetlusosalise lepingulise esindaja kohtuistungitele sõitmise ajakulu eest väljamõistetava tasu arvestamisel lähtuda õigusabi tavapärasest tunnihinnast ning analoogia korras tuleb rakendada riigi õigusabi seadusest tulenevalt riigi õigusabi korda (vt Riigikohtu 11. novembri 2015. a otsus 3-3-1-37-15 p 25 ja 6. veebruari 2018. a otsus 3-15103 p 29). Justiitsministri 27. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 151 lg 1 sätestab, et kui õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Viidatud korra § 151 lg 1 p 4 järgi makstakse advokaadile sõidule kulutatud aja eest 30 eurot, kui vahemaa advokaadibüroo ja sõidu sihtkoha vahel on 151-200 kilomeetrit. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatud dokumentidest ilmneb, et kaebaja esindaja on sõitnud Tallinnast Tartusse ja tagasi (dtl 363-364). Sellest tulenevalt on lepingulise esindaja põhjendatud tasu sõidule kulutatud aja eest praegusel juhul 30 eurot. Põhjendatud kuluks saab pidada ka sõidupiletite hinda (kokku 24 eurot; dtl 363-364)).
29.4.2.Kaebaja lepingulise esindaja kuludokumentides märgitud summa kohtuistungile sõitmise aja eest (tunnihinnaga 162 eurot, millele lisandub käibemaks; dtl 359–362) on seega põhjendamatu. Kaebaja esindaja on 8. novembri 2024. a taotluses märkinud kohtuistungiga seotud õigusabi ajakuluks 10,7 tundi. Arvestades kohtuistungi pikkust (kohtuistungi protokollist (dtl 347-357) nähtuvalt 2 tundi, saab põhjendatud ajakuluks õigusabile pidada, 2,2 tundi, seega 434,8 euro ulatuses.
29.5.Kohus peab iseenesest põhjendatuks ja kohtupraktikas aktsepteerituks 4. novembri 2024. a taotluses esindajate poolt osutatava õigusabi tunnihinda (keskmiselt 165,47 eurot, millele lisandub käibemaks). Samas leiab kohus, et selles taotluses märgitud õigusabi mahtu (32,7 tundi ) ei saa pidada tervikuna põhjendatuks. Kohus nõustub vastustajaga, et käesolev kohtuvaidlus ei ole sisult eriti keerukas ning läbi töötamist vajava materjali maht ei ole kuigi suur. Vaidlus keskendub suures osa haldusmenetluse ja planeerimisõiguse menetluslikule poolele, mitte niivõrd keerukatele materiaalõiguslikele küsimustele. Seega peab kohus põhjendatud ajakuluks 4. novembri 2024. a taotluses näidatud õigusabi 18 tunni ulatuses ning põhjendatud kuluks, mis sisaldab käibemaksu 3633,72 eurot. 15(16)
3-24-1907
29.6.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada (Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-663, p 23). Praegusel juhul on kaebaja sellise kinnituse esitanud (dtl 335), mistõttu tuleb menetluskulud tema kasuks välja mõista koos käibemaksuga.
30.Eeltoodud arvestades tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 4145,52 (20+3+30+24+434,8 (2,2*162*1,22)+ 3633,72 (18*165,47*1,22) eurot.
31.Kaebaja on tasunud kaebuses tühistamisnõuet esitades riigilõivu 20 eurot ning 28. oktoobri 2024. a avalduses täiendavat kohustamisnõuet esitades veel 20 eurot (dtl 325). HKMS § 104 lg 1 ls 2 kohaselt tasutakse kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Kuna nii tühistamis- kui ka kohustamisnõude esitamisel tuleb riigilõivuseaduse §-st 60 tulenevalt tasuda riigilõivu 20 eurot, ei ole vajalik täiendava riigilõivu tasumine kaebuse täiendamisel kohustamisnõudega. Kohus tagastab enamtasutud riigilõivu (20 eurot) HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ls 4 alusel Kaebaja esindaja on nõustunud riigilõivu selliselt tagastamisega (istungil 01:53:22).
32.Kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja ja tema nõustaja nimed ning pangakonto, millele tagastatakse riigilõiv, numbri tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.