Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 28. november 2024, Tartu 3-23-1355
Haldusasi
Y.Y. kaebus Võru Vallavalitsuse 16. mai 2023. a korralduse nr 308 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 21. märtsi 2024. a otsus Y.Y. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Y.Y. esindaja v.adv Tarmo Pilv Vastustaja Võru vald Kolmas isik X.X. esindaja Feliks Luiksaar
RESOLUTSIOON
1.Võtta apellatsioonkaebuse lisana esitatud tõendid asja juurde.
2.Jätta Y.Y. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. märtsi 2024. a otsus muutmata.
3.Mõista Y.Y.-lt X.X.-i kasuks välja menetluskulu 240 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja ja kolmanda isiku nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. detsember 2024.
Võru Vallavalitsus otsustas 25. septembri 2018. a korraldusega nr 602 „Maa ostueesõigusega erastamine“ anda nõusoleku kaebajal ostueesõigusega erastada Võru vallas Madala külas Xxx maaüksus pindalaga 34,08 ha. Võru Vallavalitsus otsustas 18. detsembri 2018. a korraldusega nr 813 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“ tagastada kolmandale isikule Võru vallas Madala külas Xxx maaüksus suurusega 7,09 ha. Tagastamata jäänud maa 0,95 ha
ulatuses otsustati kompenseerida. Mõlemad korraldused vaidlustati kohtus (haldusasjad nr xxx ja nr xxx), misjärel on korraldus nr 602 tühistatud ja korraldus nr 813 kehtetuks tunnistatud.
2.Pärast menetluse uuendamist määras Võru Vallavalitsus 21. märtsi 2023. a korraldusega nr 180 kaebaja omandis oleva sauna teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavalt 3. mail 2022. a koostatud sauna teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanekule, ligikaudse pindalaga 150 m2, asukohaga XXX, Võru vald, Madala küla (dtl 169-175).
3.Võru Vallvalitsus tunnistas 16. mai 2023. a korraldusega nr 308 kehtetuks oma 21. märtsi 2023. a korralduse nr 180 tagasiulatuvalt alates 21. märtsist 2023.
4.Kaebaja esitas 15. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Vallavalitsuse 16. mai 2023. a korralduse nr 308 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on vastustaja põhjendamatult eeldanud Maa-ameti poolt 4. aprilli 2023. a vastuses märgitu põhjal, et korraldus nr 180 on õigusvastane, kuna saun-aiamaja paikneb ligikaudu pooles ulatuses maakasutusõigusega, kuid ehitusõiguseta õue-aiamaal ja ülejäänud pooles ulatuses alal, millele ei olnud antud maakasutusõigust õue-aiamaana. Asjaõigusseaduse rakendusseaduse (AÕSRS) § 14 lg 1 kohaselt maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa (juurdeehitis), mis on maaga püsivas ühenduses, on maatüki oluline osa. Seega sätestab eeltoodu sõnaselgelt, et ehitise püstitamiseks on vajalik üks kahest – kas maakasutusõigus või ehitusluba. Kaebajal on juba 2018. a vastustaja korraldusest nr 573 ja kohtulahenditest tulenevalt tekkinud õiguslik kindlus ja teadmine, et temale kuuluv hoone on püstitatud õiguspäraselt. Tänases olukorras kaalub kaebaja isiklik huvi üles avaliku huvi (sh puudutatud isiku huvi). Vastustaja on jätnud huvid kaalumata ja ehitist puudutavad asjaolud tervikuna hindamata. Andes välja vastandlikke korraldusi ja jättes korralduse nr 308 andmisel arvestamata varasemalt asjas tehtud ja täna kehtivad lahendid, on vastustaja rikkunud usalduse arvestamise kohustust.
5.Vastuses kaebusele vaidles Võru vald kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitas, et Lasva Vallavalitsuse 16. jaanuari 2013. a korralduse nr 4 alusel tagastati endisest Xxx talu maast 33,15 ha. Tagastamata jäi 8,04 ha. Nimetatud osa tagastamine on viibinud vaidluse tõttu, kas kaebajale kuuluv Võru vallas Madala külas olev saun-aiamaja asub õigustatud subjektile tagastataval Xxx talu maal ja kas tegemist on seadusliku ehitisega. Maakasutusõiguse ja ehitise õiguspärasuse tõendamiseks ei ole kaebaja vallale ostueesõigusega erastamiseks vajalikke dokumente esitanud. Kuna Võru Vallavalitsusel oli kahtlus kaebaja maakasutusõigust tõendavatele dokumentidele õigusliku hinnangu andmise osas, pöördus Võru Vallavalitsus 7. veebruari 2023. a kirjaga nr 41/595 Maa-ameti poole sooviga saada erastamise korraldaja seisukoht. Soovides mitte rikkuda kohtuasjas nr xxx kohtu poolt määratud toimingute tegemise tähtaega ja arvestades vallavalitsuse istungite toimumise kalendrit, võttis vastustaja 21. märtsi 2023. a korralduse nr 180 vastu enne Maa-ameti 4. aprilli 2023. a kirja nr 6-13/23/2662-3 laekumist. Kohtuasjas xxx tuvastatud asjaolu ei tõenda kaebajale kuuluva ehitise seaduslikkust. See on ümber lükatud ka Tartu Halduskohtu otsusega haldusasjas xxx, kus kohus leidis, et piir erastatava maaüksuse ja tagastatava maaüksuse vahel on kindlaks tegemata. AÕSRS § 14 lg-st 1 tulenevalt on ehitis õiguspärane, kui sellel on nii maakasutusõigus kui ka ehitusluba. Kaebajale kuuluva saun-aiamaja osas puudub vaidlus saun-aiamaja ehitusloa olemasolu üle. Hoone sauna osale ega aiamaja osale ei ole väljastatud ehitusluba ja hoone omanik ei ole esitanud Lasva vallale AÕSRS § 14 lg-st 11 tulenevalt sauna kohta koostatud ja kehtestatud korras enne 1. novembrit 1991. aastat kinnitatud tüüpprojekti või ehitusprojekti.
6.Vastuses kaebusele vaidles kolmas isik kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
Kolmas isik selgitas, et asjas nr xxx jõustunud kohtuotsuse põhjendava osa p-s 15 on kohus lugenud tuvastatuks, et Maa-ameti 27. juulil 2021 teostatud kontrollmõõtmisel tuvastati, et kaebaja kasutuses olev saun-aiamaja jääb vanast talupiirist Xxx katastriüksuse poole ja seega asub saun-aiamaja maal, mille tagastamist kolmas isik taotleb. Õiguspärane ootus ei saa tekkida ebaõiguse alusel ja sellele ebaõigusele tugineda. Kaebaja on igakülgselt teadlik sellest, et kolmas isik on kogu aeg – hetkel juba 30 aastat – võidelnud õiguslike vahenditega oma õiguse eest saada tagasi kogu ulatuses omal ajal õigusvastaselt võõrandatud maa. Nii vaidlusalune saun kui ka selle juurdeehitus asuvad mõlemad maaeraldusel nr 2, seega sellisel maal, kuhu ehitamine oli juba maa eraldamisest saadik keelatud.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
7.21. märtsi 2024. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.
8.Halduskohus sedastas, et Maa-ameti 4. aprilli 2023. a vastusest nähtuvalt on saun-aiamaja hoone sauna osa ebaseaduslik ehitis ja kaebajal ei ole õigust tagastataval maal asuva ebaseadusliku ehitise juurde maad ostueesõigusega erastada.
9.Vastustaja tugines korralduse nr 180 andmisel tema käsutuses olevatele kaebaja maakasutusõigust kinnitavatele tõenditele ja asus AÕSRS § 14 lg-t 1 tõlgendades seisukohale, et ehitis on seaduslik, kui selle ehitamiseks on olemas kas maakasutusõigus või ehitusluba. Sauna alusele maale on antud maakasutusõigus Eesti Põllumajandusprojekti Tartu osakonna poolt 1974. aasta juunis-augustis koostatud ning Võru rajooni Lepassaare sovhoosi õueaiamaade mõõdistamise toimikus sisalduva õueaiamaa skeemi 14 alusel.
10.Vaidlustatud korralduse andmisel leidis vastustaja, et tõlgendas vääralt kaebaja maakasutusõiguse alusel lubatud tegevusi ja tegelikkuses ei olnud sauna osas maakasutusõigust ehitamiseks. Lisaks on AÕSRS § 14 lg 1 tegelikult mõte, et ehitis on ehitatud õiguslikul alusel siis, kui sellel on nii maakasutusõigus kui ka ehitusluba. Seega on saun-aiamaja hoone sauna osa ebaseaduslik ehitis.
11.Usalduse kaitse haldusakti kehtetuks tunnistamise vastu on välistatud selle vaidlustamise perioodil (HMS § 67 lg 4 p 1). Vastustaja tunnistas oma 21. märtsi 2023. a korralduse kehtetuks ajal, mil kolmas isik oli selle vaidemenetluses vaidlustanud. Seega ei saanud kaebajal olla mingit kaitstavat usaldust. Praegusel juhul ei ole ilmnenud sedagi, et kaebaja oleks oma tegevust vaidlustatud sauna teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise kehtima jäämist usaldades korraldanud. Kokkuvõttes on vastustaja põhjendused piisavad HMS § 64 lg 3 kohaldamiseks.
12.Korralduse nr 180 kehtetuks tunnistamise menetlus ei ole iseenesest olnud väga põhjalik. Muuhulgas ei nähtu asja materjalidest, et oleks toimunud menetlusosalise teavitamist menetlusest ega ärakuulamist. Samas ei oleks ka kaebaja põhjalikum ärakuulamine haldusaktide kehtetuks tunnistamise menetluses saanud kaasa tuua teistsugust tagajärge.
13.Tartu Halduskohus kohustas 25. jaanuari 2023. a otsusega asjas nr xxx vastustajat tegema järgmised otsustused (resolutsiooni p 3, otsuse põhjendust p 21 (dtl 214, 222)). Kui vastustaja jõuab järeldusele, et saun-aiamaja on täielikult või osaliselt püstitatud õiguslikul alusel, tuli vastustajal määrata ehitise teenindamiseks vajalik maa 45 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui saun-aiamaja ei ole püstitatud õiguslikul alusel, tuli vastustajal teha sama tähtaja jooksul järgmine toiming või anda haldusakt, mis on suunatud kolmandale isikule maa tagastamisele. Kohtuotsus jõustus 28. veebruaril 2023, seega vastustajale määratud tähtaeg saabus 14. aprillil 2023. Pole põhjust kahelda vastustaja väites, et korralduse nr 180 andmisel tuli lisaks kohtuotsusest tulenevale tähtajale arvestada vallavalitsuse istungite toimumise kalendrit.
14.Maa-amet selgitas 4. aprilli 2023. a vastuses nr 6-13/23/2662-2 (dtl 187), et õueaiamaa skeem 14 ei ole käsitletav ehitamiseks vajaliku maakasutusõigusena AÕSRS § 14 lg 1 mõistes. Vald on tõendanud, et maakasutusõigus oli olemas, kuid II maatükki võis kasutada ainult põllumaana, mitte ehitamiseks. MaaRS § 222 lg 1 kohaselt korraldab maa erastamist Maa-amet. Kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoiminguid. MaaRS § 38 lg 2 p 1 kohaselt on Maa-ametil maareformi läbiviimisel õigus kontrollida kohaliku omavalitsuse organi tegevust maareformi läbiviimisel. Seega on Maa-ameti seisukohad asja lahendava kohaliku omavalitsuse jaoks määrava tähtsusega. Maa-ameti seisukohad on ka sisuliselt põhjendatud.
15.Piirinaabrite Y.Y. ja X.X.-i vaheline vaidlus piiriküsimuses on kestnud aastaid. Maa erastamise ja tagastamise menetlustes on läbi mitme aastakümne olnud menetluses mitmed kohtuasjad (mh haldusasjad nr xxx, 3-16-2400, xxx, xxx, xxx). Ühes haldusasjas tehtud jõustunud kohtuotsused võivad olla teises asjas dokumentaalsed tõendid, mida kohus hindab koos teises asjas kogutud tõenditega. Tõendite vastuolu korral hinnatakse vastuolulisi tõendeid kogumis ning otsustakse, millised tõendid on kohtu jaoks veenvad. Kohustuslik on üksnes kohtulahendi resolutsioon. Varasemate kohtuotsuse resolutsioonis ei ole siduvalt kindlaks tehtud, et kaebajale kuuluv saun-aiamaja ei asu kolmandale isikule tagastataval õigusvastaselt võõrandatud maal. Kuigi kohtuotsuses haldusasjas nr xxx on halduskohus leidnud, et Y.Y.-le kuuluv saun-aiamaja ei asu kaebajale tagastataval õigusvastaselt võõrandatud Xxx talumaal, on kaebaja esitanud vastutõendid, et saun-aiamajaks on kohtuotsuses nimetatud valet hoonet.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
16.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et on näidanud korduvalt valmidust pakkuda kolmandale isikule hüvitist või sama väärtusega maad asemele, kuna ta ei soovi lammutada enda kätega ehitatud saun-aiamaja, mida kasutab perega tänase päevani tihedalt ning millesse on ta investeerinud nii enda raha kui aega. Hoone lammutamine tekitaks talle nii materiaalset kui ka moraalset kahju. Kaebaja hooldab ja korrapäraselt kasutab enda maad ning on rajanud sinna ka saun-aiamaja. Kolmanda isiku maal kasvab rinnuni umbrohi ning maa on aastaringselt täielikult hooldamata ja kasutamata. Antud juhul ei ole hinnatud huvitatud isikute huvisid korrektselt ja igakülgselt. Maa tagastamisega kolmandale isikule võetakse ära kaebajalt praktiliselt ligipääs enda hoonetele ja piir jookseks sõna otseses mõttes maja räästa alt. Hoone lammutamisega ja maa tagastamisega sunnitakse kaebaja sisuliselt oma sünnikodust lahkuma, kuna saun-aiamaja lammutamise tulemusel puuduks talus pesemisvõimalus- ja veevarustuse tagamine. Kaebaja hinnangul on võimalik asja lahendamine kompromissiga selliselt, et saun-aiamaja jääb kaebajale ja kaebaja maksab kolmandale isikule kompensatsiooni, mis arvutatakse välja sealkandis asuva 150 m2 maa keskmise hinna järgi või alternatiivselt kaebaja mõõdistab enda maast välja 150 m2 puudutatud isikule, mille asukohas ja sobivuses lepitakse puudutatud isikuga ühiselt kokku.
17.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja leiab, et kohus on otsuses punktides 18-31 põhjalikult analüüsinud Võru Vallavalitsuse 16. mai 2023 korraldusega nr 308 varasema korralduse kehtetuks tunnistamise asjaolusid ja korralduse kehtetuks tunnistamisega kaasnevaid mõjusid kaebajale ning menetluse õiguspärasusust ning jõudnud õigesti järeldusele, et vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja õigusi.
18.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kolmas isik apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kolmas isik selgitab, et kaebaja teadis juba algusest peale, et maa, kuhu ta ehitas, oli vaid põllumajanduslikuks otstarbeks kasutada antud, sinna ehitamine oli keelatud. Ta on olnud pahauskne ehitaja, kes ehitas nimelt vanale Xxx talumaale, et saun-aiamaja abil erastada talu maad. Inimesega, kes ei suuda oma käitumist kontrollida, on vägivaldne, on ähvardanud kolmandat isikut ja tema perekonda, s.h tulirelvaga, ei saa mitte mingisugust kompromissi sõlmida. Kaebaja elumaja asub mitukümmend meetrit vanast Xxx talu piirist eemal. Maja juures on kaebajal olemas ka kaev, mida ta pole viitsinud puhastada. Maa tagastamisega endistes piirides säilib kaebajal endiselt ligipääs kõikidele hoonetele, tal on endiselt võimalus kasutada vana eestiaegset teed avalikule teele pääsemiseks. Kaebaja on jätnud märkimata, et ta ise on juba ammu oma sünnikodust lahkunud. Ta on ehitanud mitu kilomeetrit eemale uue maja koos kõrvalhoonetega. Seal on tema loomad ja majapidamine juures ka saun.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on selgitanud, miks maa ostueesõiguse erastamine hoone juurde on võimalik üksnes juhul, kui samaaegselt on hoone omanikul nii maakasutusõigus kui ka ehitusluba. Samuti on halduskohus ammendavalt põhjendanud, miks vaidluse asjaoludel tuleb järeldada, et kaebaja saun-aiamajal puudus maakasutusõigus ehitamiseks ning, miks kaebajale sauna teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise korralduse kehtetuks tunnistamine ca kaks kuud hiljem oli õiguspärane ega rikkunud kaebaja õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
20.Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja, et vaidlusaluse hoone lammutamine tekitaks talle kahju, kuna tegemist on kaebaja enda ehitatud ja hooldatud hoonega, ning ühtlasi kaotaks kaebaja pesemisvõimaluse ja veevarustuse ja takistatud oleks juurdepääs kaebaja elamule. Kokkuvõttes ei ole huvitatud isikute huvisid korrektselt ja igakülgselt hinnatud.
21.Ringkonnakohus mõistab apellatsioonkaebuse väiteid selliselt, et kaebaja heidab vastustajale ette seda, et vaidlustatud korraldusega Võru Vallavalitsuse 21. märtsi 2023. a korraldust nr 180 kehtetuks tunnistades ei arvestanud vastustaja piisavalt kaebaja huvide ja õigustega. Halduskohus ei ole aga sellele minetusele tähelepanu pööranud.
22.Samas ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud vastustaja ja halduskohtu ka kohtupraktikas tunnustatud1 seisukohta, et MaaRS § 6 lg 2 p-st 3 ja lg-st 3, § 20 lg-st 1, § 22 lg-st 1 ja AÕSRS §-st 14 tuleneb, et ehitise omanik saab ostueesõigusega maad erastada vaid õiguslikul alusel püstitatud ehitise juurde. Vaidlusalune saun-aiamaja ei ole aga õiguslikul alusel püstitatud ehitis, kuna hoone aiamaja osa on ehitatud pärast kolmanda isiku õiguseellase maa tagastamise osas õigustatud subjektiks tunnistamist ning saun on püstitatud kaebaja õiguseellase kasutusse antud maatükile, millele ehitamine ei olnud lubatud. Seega on saun-aiamaja tervikuna ebaseaduslik ehitis. Ehitis asub endise Xxx talu tagastataval maal ja selle juurde maa ostueesõigusega erastamine ei ole lubatud. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga. Vastustaja on kaevatavas korralduses arusaadavalt põhjendanud, miks ta erinevalt 21. märtsi 2023. a korraldusest nüüd leiab, et saunaiamaja tervikuna on ebaseaduslik ehitis. Olukorras, kus halduskohus on sauna ehitamise õigusvastasuse kindlaks teinud ning kaebaja apellatsioonimenetluses ei väida, nagu oleks saun1
Vt RKHK 24. mai 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-23-10 (p 13).
aiamaja püstitatud õiguspärase maakasutuse alale, millel ehitamine oli lubatud, ei analüüsi ringkonnakohus seda küsimust täiendavalt apellatsioonkaebuse lahendamisel. Kaebaja on küll palunud ringkonnakohtul hinnata tõendeid uuesti, kuid ei ole osutanud, kas või millised tõendeid halduskohus kaebaja arvates ekslikult hindas. Eelkõige ei väida kaebaja, nagu oleks halduskohus vääralt leidnud, et varasemate kohtulahenditega ei ole siduvalt tuvastatud praeguse asja lahendamisel olulisi asjaolusid, s.t et saun-aiamaja asub endisel Xxx talu õigusvastaselt võõrandatud maal ning on rajatud kaebaja õiguseellasele künnimaana eraldatud õueaiamaa maatükil II, millel Eesti ENSV maakoodeksi § 92 kohaldamispraktika kohaselt ei olnud ehitamine lubatud. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et halduskohus oleks eeltoodu tuvastamisel eksinud asjaolude tuvastamisel või teinud neist põhjendamatud järeldusi.
23.Kokkuvõttes mõistab ringkonnakohus kaebaja seisukohta selliselt, et kaebaja hinnangul oli õigusvastane vaidlustatud korraldusega vastustaja 21. märtsi 2023. a korralduse kehtetuks tunnistamine, sest kaebajal oli tekkinud usaldus korralduse kehtima jäämise suhtes ning korralduse kehtetuks tunnistamine riivab intensiivselt kaebaja õigusi ja huve. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
24.Halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et HMS § 64 lg-d 2 ja 3 ning § 67 lg 1 andsid vastustajale ulatusliku kaalutlusruumi haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamisel ning nimetavad mitmeid asjaolusid, millega kehtetuks tunnistamise otsustamisel tuleb arvestada. Samas praegusel juhul ei saanud kaebajal olla kaitstavat usaldust vastustaja 21. märtsi 2023. a korralduse kehtima jäämiseks, kuna kolmas isik oli vaidlustanud korralduse vaidemenetluses ning korralduse kehtetuks tunnistamiseks halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg ei olnud seega veel möödunud (HMS § 67 lg 4 p 1). 21. märtsi 2023. a korralduse kehtetuks tunnistamisel oli asjakohane arvestada sellegagi, et vastustaja otsustas saun-aiamaja juurde teenindusmaa määramise kohtuotsusega talle selleks pandud kohustust täites ajalise surve all. Õue-aiamaa erineva otstarbega maatükkidele ehitamise lubatavus selgus seetõttu vastustaja jaoks alles pärast korralduse andmist Maa-ameti 4. aprilli 2023. a kirjast. Kaebaja peab korralduse kehtetuks tunnistamisest tulenevat riivet oma õigustele ja huvidele intensiivseks. Seejuures jätab kaebaja aga tähelepanuta, et vaidluse asjaoludel ei ole tal õigust saunaiamaja juurde maa erastamiseks. Vastavalt ei riiva saun-aiamaja teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise korralduse kehtetuks tunnistamine kaebaja seadusest tulenevat subjektiivset õigust. Mõistetav on, et kaebaja huvides on sauna kasutamise jätkamine ning sellega seotult ka endise Xxx talu maal asuva kaevu ja elamule juurdepääsutee jätkuv kasutamine. Kuid tegemist on huvidega, mille arvestamist ei ole seadusandja omandireformi raames maa ostueesõigusega erastamisel ette näinud. Liiati osutab kolmas isik, et kaebaja tegelikult ei kasuta vaidlusalusel maatükil asuvat elamut elukohana, sellele elamule on avalikult kasutatavalt teelt olemas teine juurdepääs ning elamu lähedale on rajatud kaev, mis on kasutusest välja langenud kaebaja tegevusetuse tõttu. Kummagi menetlusosalise väited ei ole tõendatud. See ei ole aga asja lahendamisel ka oluline, kuna kaebaja ega kolmanda isiku väidete tõesusest ei sõltu kaebajale maa ostueesõigusega erastamise võimalikkus.
25.Pidades silmas, et kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks asunud tegutsema või kandnud kulutusi
21.märtsi 2023. a korralduse täitmiseks ning korralduse andmise ja selle tühistamise vahele jäi vähem kui kaks kuud, ei saa järeldada, et korralduse kehtetuks tunnistamine oleks kaebaja huvisid ülemääraselt kahjustav. Vastustajal ei olnud maareformi regulatsioonist tulenevalt õigust anda kaebaja poolt oluliseks peetud asjaoludele (saun-aiamaja on kaebaja ehitatud, asub kaebaja lapsepõlvekodus ning ehitisel on nii praktiline kui ka emotsionaalne väärtus) suuremat kaalu, kui sellele, et kolmandal isikul on õigus nõuda, et maa erastamine hoone juurde toimuks kehtiva õiguse kohaselt ja ei piiraks alusetult õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist kolmandale isikule.
26.Vastupidist väites vaatab kaebaja mööda sellestki, et sauna teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramisega ei otsustanud vastustaja veel selle maa ostueesõigusega erastamist kaebajale. Vastustaja otsustas sauna teenindusmaa suuruse ja piirid olukorras, kus kaebaja ega kolmas isik ei nõustunud valla 3. mai 2022. a sauna teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanekuga. Seetõttu on maakorralduslikud toimingud maatükiga teostamata. Sauna teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamise lõpule viimiseks pidanuks kaebaja seega tellima katastriüksuse moodustamise tööd, seejärel vastustaja otsustama maatüki erastamise kaebajale ning kaebaja sõlmima riigiga maatüki müügilepingu ning tasuma erastatava maa eest. Pärast seda, kui selgus, et vaidlusalune saun-aiamaja on tervikuna õigusliku aluseta püstitatud ehitis, puudus aga vastustajal õiguspärane võimalus lahendada vaidlusaluse maatüki ostueesõigusega erastamise ja tagastamise konkurentsi küsimus selliselt, et eelistada kolmandale isikule maa tagastamisele maa ostueesõigusega erastamist kaebajale. MaaRS § 6 lg 2 p 3 ja lg 3 ei luba ostueesõigusega erastada maad ebaseaduslikult püstitatud ehitise juurde. Seetõttu oli vastustaja kaalutlusõigus 21. märtsi 2023. a korralduse kehtetuks tunnistamise otsustamisel sedavõrd ahenenud, et tegelikkuses ei saanud vastustaja õiguspäraselt otsustada asja vaidlustatud korraldusest erinevalt.
21.märtsi 2023. a korralduse kehtima jäämisel oleks tekkinud olukord, kus kaebaja oleks olnud kohustatud korraldama sauna teenindamiseks vajaliku maa katastriüksuse moodustamise (MaaRS § 23 lg 11) ja kandma selleks kulutusi ilma võimaluseta omandada see maatükk ostueesõigusega erastamise teel. Selliselt oleks 21. märtsi 2023. a korralduse kehtima jäämine võinud kahjustada kaebaja õigusi. Kindlasti oleks korralduse kehtima jäämine aga takistanud endise Xxx talu õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluse lõpuleviimist (MaaRS § 23 lg 2), kuna seadusest tulenevalt on vastustajal kohustus arvestada maa tagastamisel maa ostueesõigusega erastamise menetluses antud maa suuruse ja piiride kindlaks määramise korraldusega. Seetõttu tingis 21. märtsi 2023. a korralduse kehtetuks tunnistamise juba ainuüksi vajadus jätkata kolmandale isikule maa tagastamise menetlusega.
27.Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata.
28.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuses ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kaebajale erastatakse sauna teenindamiseks vajalik maa ning kaebaja hüvitab maa väärtuse kolmandale isikule rahas või samaväärse maatüki omandiõiguse üleandmisega. Kolmas isik lükkas ettepaneku tagasi, leides, et kompromissi sõlmimine ei ole ühelgi tingimusel võimalik. Nendel asjaoludel ei näe ringkonnakohus tegelikku võimalust suunata menetlusosalisi lahendama vaidlust kokkuleppel. Kokkuleppe sõlmimine kaebaja ja kolmanda isiku vahel on iseenesest võimalik ka pärast endise Xxx talu õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluse lõpule viimist. Menetlusosaliste avaldatut silmas pidades on kokkuleppe takistuseks eelkõige kaebaja ja kolmanda isiku omavaheline vaen. Seega juhul, kui kaebaja peab kokkuleppe sõlmimist oluliseks, on eelkõige tema huvides veenda kolmandat isikut selles, et kaebaja ja kolmanda isiku heanaaberlikud suhted on võimalikud vaatamata minevikusündmustele.
29.Kaebaja esitas ühes apellatsioonkaebusega täiendavate tõenditena fotod vaidlusalusest saun-aiamajast ja selle ümbrusest. Ringkonnakohus võtab tõendid selgitava taustainfona asja materjalide juurde.
30.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 8). Arvestades asjaolu, et vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kolmas isik on esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendi, mille kohaselt kandis ta apellatsioonimenetluses õigusabikulusid 240 eurot. Need kulud on tervikuna vajalikud ja
põhjendatud ning tuleb kaebajalt kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
kasuks
välja
mõista.
Kaebaja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.