lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-2528/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 27.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2528/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
939
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineVangS § 67Kinnipeetavale keelatud aine tarvitamise kontrollimineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 43Korduv kaebusRÕS § 15 lg 8Riigi õigusabi andmise otsustamineRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2528

Määruse kuupäev

27.11.2024

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla vastu

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, RÕS § 15 lg 8 ja HKMS § 204 lg 1).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (kaebaja) esitas 9.9.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 2000 eurot seoses arstiabiga Tartu Vanglas. Kaebaja kurdab, et ravimeid jagavad vangla ametnikud, kes ei peaks üldse kursis olemas tema tervislikust seisundist ning tarvitatavatest ravimitest, ravimeid peaks jagama arstid ise; psühhiaater Liisi Graf väitis vastuvõtul, et nad narkomaanidele ravi ei paku; ei pakutud isegi alternatiivset ravi jj. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus ja riigi õigusabi taotlus.
2.Tartu Vangla esitas kohtule 24.9.2024 ja 12.11.2024 vastused kohtunõuetele, märkides kaebaja on esitanud sel aastal 16 kahjunõuet, lisaks hulganisti pöördumisi meditsiiniosakonnale (sh peale 01.07.2024, mil tervishoiuteenust asus osutama SA Viljandi Haigla) jne. Vangiregistris on kaebaja kontaktandmetena märgitud: Kontaktandmed:XXX, XXX, tel XXX RR elukoht: XXX.

KOHTU SEISUKOHT

3-24-2528

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub eeltoodud alusel tagastamisele.
4.Asjaolu, et kaebaja sai ravimeid vanglaametnikelt, mitte arstidelt (nagu Ta sooviks), ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata ning talle ülemääraseid ebamugavusi põhjustada. Kirjeldatust ei tulene kaebajale ühegi õigushüve, sh eraelu puutumatuse olulist riivet, ning seda ei saa pidada kaebaja väärikust alandavaks. Vanglaametnikud teostavad ravimite manustamisel ja jälgimisel oma teenistusülesandeid ning nad on niikuinii kinnipeetavate ravivajadustest teadlikud.
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lgst 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
6.Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 38 lg-te 1-3 kohaselt jagavad kinnipeetavatele ravimeid vanglateenistuse ametnikud, järgides vangla tervishoiutöötaja poolt ettenähtud kogust ja aega, psühhotroopsete ja narkootiliste ravimite jagamise juures peab viibima tervishoiutöötaja ning vanglateenistuse ametnik on kinnises vanglas kohustatud kontrollima, et kinnipeetav ravimi manustab. Eelsätestatud korda täpsustab Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“ (TVK). TVK p 20.7 kohaselt annavad ravimeid kinnipeetavatele vangla poolt ette nähtud aegadel osakonna valvurid ning kinnipeetavad peavad ravimid manustama koheselt vanglaametniku juureolekul. TVK p 20.8 kohaselt antakse narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja kuuluvaid ravimeid purustatud kujul õe poolt ning kinnipeetav manustab ravimi õe juuresolekul. Seega peab kaebaja eelnimetatud õigusaktidest lähtudes manustama ravimid vanglaametniku või õe juuresolekul ning vangla on kohustatud veenduma, et kaebaja ravimid manustab. Arvestades eeltoodut ei saa vangla anda kaebajale ravimeid päevases annuses kambrisse, et kaebaja tagaks ise nende õigeaegse ja korrektse manustamise. Näiteks vangla peab tagama ravimite korrektse manustamise ning selle eesmärgi täitmiseks on proportsionaalne nõuda ravimite manustamist videokaamerate vaateväljas. TVK p 20.12.1 seletuskirja kohaselt on ravirežiimist kinnipidamine tulemi saavutamiseks äärmiselt oluline, ravimite kontrollimatu tarvitamine võib endaga kaasa tuua fataalseid tagajärgi, ka on oluline, et ravimid on kallid ja nende tarvitamine peab täitma vaid tervenemise eesmärki. Ravimi manustamine vastavalt arsti ettekirjutusele ja ka videokaamera vaateväljas suurendab järelevalve efektiivsust. Tartu Vangla ei ole ravimite manustamise korra muutmisel õigusvastaselt käitunud, kaebaja on VangS § 67 p 1 kohaselt kohustatud vanglateenistuse ametnike korraldustele alluma ning puudub alus kahjunõuet rahuldada. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

3-24-2528

7.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
9.Kaebaja on kohtule esitanud ka riigi õigusabi taotluse, millest kohus saab aru selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Samuti, kuivõrd kohtu hinnangul tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastada, on asjaoludest tulenevalt kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
10.Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium