Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Viktor Bome
Määruse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-15625
Tsiviilasi Menetlustoiming
XXXX AS -i hagi XXXXEesti filiaal ́i vastu võla nõudes kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
XXXX AS (registrikood XXXX, aadress:
Hageja esindaja Dagne Niit (e-post: [email protected]) Kostja XXXXEesti Filiaal (registrikood XXXX, aadress:
Kostja esindaja Mauro [email protected] )
XXXX
(e-post:
Kostja lepinguline esindaja v adv Rainer Ratnik (AB
I.
Kinnitada XXXX AS ja XXXXEesti Filiaal vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
2-16-15625
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-15625 XXXX AS -i hagi XXXX Eesti filiaal ́i vastu võla nõudes.
Menetluskulud
Harju Maakohtu menetluses on XXXX AS -i hagi XXXXEesti filiaal ́i vastu võla nõudes. Pooled on Harju Maakohtu 27.12.2016 esitanud kompromissi ja paluvad selle kinnitada ning tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 430 ja §-s 432.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi
2-16-15625 lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on esitanud taotluse hagejale menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub tagastamisele pool tasutud riigilõivust. Seega tuleb hagejale tagastada pool tema poolt tasutud riigilõivust. Pooled on vähendanud määrusele edasikaebamise aega 1-le päevale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.