Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-24-890

3-24-890 jaoks varjatud. Selgusetuks jääb, mida üleüldse tahetakse, et kaebaja tõendaks. On arusaamatu, miks on RAB lihtsalt jätnud uurimiskohustuse teostamata, veeretades selle (tõendamiskoormuse varjus) täielikult kaebajale. Isiku õigused ei ole tagatud, kui ta peab pimesi esitama tõendeid selgitamata asjaolude kohta või tegema täieliku eraviisilise uurimise samal ajal teadmata, mida ta uurima peab.

3-24-890

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-24-890 tähelepanuta, et RahaPTS § 57 lg 8 puhul on tegemist ümberpööratud tõendamiskoormisega. Kaebaja peaks ise kõige paremini teadma, millised tõendid võiksid tõendada piiratud vara legaalset päritolu, sest kaebaja teab, mis on piiratud vara allikaks. Seega vara legaalse päritolu tõendamiseks võib kaebaja sisuliselt esitada mistahes seaduslikke tõendeid. RAB hindab esitatud tõendeid kogumis koos kõikide faktiliste asjaoludega ja enda tehtud analüüsiga ning annab hinnangu, kas esitatud tõendid tõendavad vara legaalset päritolu või mitte, seega finantsluureinfona asutuste vahel edastatud teave ega järeldused ei aita kaebajal kuidagi vara legaalset päritolu tõendada. Seevastu sellise info avaldamine aitab isikul tegelikkust moonutada või tegevusi ümber planeerida. Dokumentide kinnikaetud punktides on kirjeldatud eelkõige asjaolusid, mis kajastavad RAB-i uurimiskohustuse täitmiseks tehtud pingutusi ja järeldusi. Kaebaja positsiooni kujundamiseks ja vara päritolu tõendamiseks pole seda teavet vaja. On tõendamata, et läbiotsimise käigus äravõetud tõendid on asja, sh juurdepääsupiirangute lahendamiseks üldse olulised ja/või neid tõendeid ei ole võimalik mitte mingil teisel moel saada või asendada. Isegi kui äravõetud tõendid olid olulised, pole usutav, et kogu ära võetud dokumentatsioon oli eranditult paberkandjal, mitte digitaliseeritud ja hoitud pilveteenuses, ning puudub võimalus täiendavat infot äripartneritelt küsida vms. Halduskohus on jätnud vajalikul määral analüüsimata RahaPTS § 55 lg 3 p 2 koostoimes § 60 lg-ga 1 ja § 63 lg-ga 8 kehtestamise aluseks olnud seadusandja tahte, rahvusvahelised kokkulepped ja hiljutise kohtupraktika. Halduskohus ei ole RAB-ile teatanud, et kohtu hinnangul on vaja kaebajale piiratud teavet vältimatult kogu ulatuses kättesaadavaks teha. Samuti ei ole kohus pidanud vajalikuks kontrollida teistelt rahapesu andmebüroodelt saadud nõusoleku olemasolu ja selle ulatust ega andnud RAB-ile aega täiendavate nõusolekute küsimiseks (vt Riigikohtu 23.05.2024 määruse nr 3-23-671 p 19). Iseasi on, kas nõusoleku küsimine on praegu siiski asjakohane, kuna lisaks vältimatu vajaduse puudumisele läheb see ka vastuollu rahapesu andmebüroode fundamentaalse loogika ja ülesannetega. Rahapesu andmebürood edastavad teavet ainult uurimisasutusele. Andmete vahetamine põhineb vastastikusel usaldusel, et saadud ja vahetatud informatsiooni hoitakse saladuses (sh andmesubjekti eest). Kui usaldus peaks katkema, võidakse usaldust rikkunud rahapesu andmebüroo õigused Egmont Groupis peatada või ta üleüldse sellest võrgustikust eemaldada, samuti ei ole riik sellisel juhul koostkõlas ka rahvusvaheliste standarditega. Finantsluureteave on ka info selle kohta, kas mõni rahapesu andmebüroo omab andmesubjekti kohta infot ning kas ja millises etapis on asjakohaste asutuste menetlus. Halduskohtu määrusest ei nähtu, et kohus on vastanduvaid huve piisavalt kaalunud. Kohus on jätnud arvestamata, et kui RAB ei hoia teavet saladuses, võidakse peatada tema õigused Egmont Groupis, misjärel muutuks võimatuks rahvusvaheline infovahetus ning seega efektiivne võitlemine rahapesu ja sellega seotud kuritegude ning terrorismi rahastamise vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-890 alustel, sh riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitset (HKMS § 79 lg 1 p 1). Tutvumisõiguse piiramine on lubatud vaid tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. Kuna tutvumisõiguse piiramine tähendab piirangut menetlusosalise põhiõigusele olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2), on seda lubatud teha üksnes eeldusel, et sellega ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23‒24). Kohtul tuleb HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel igal konkreetsel juhul kaaluda, kas huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam menetlusosalise huvist toimikuga tutvuda (vt nt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19).

3-24-890 tal siiski mingeid takistusi esitada oma tõendid, mis kinnitavad, et tema on pangakontol oleva vara tegelik kasusaaja ja vara päritolu on legaalne.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.