Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X OÜ (registrikood XXXXXXX)
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 22.10.2024 taotlus ja anda luba arestida X OÜ ettemaksukonto (viitenumber XXXXXX) Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) käibemaksu enammakse 112 347,50 euro ulatuses.
2.Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte X OÜ-le .
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 203 lg 1 ja § 265 lg 5).
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette selgituse või vastuväidete küsimist isikult, kelle suhtes otsustatakse sooritatavaks toiminguks luba anda, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
6.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,
3-24-2918 võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.
7.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatav maksuotsus ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise seega olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosotsusega, mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
8.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
9.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Kohtu hinnangul võib eeldada, et pärast rahalise kohustuse määramist oleks maksukohustuse sundtäitmine oluliselt raskem või isegi võimatu.
9.1.Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on MKS § 136 1 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Maksuhaldur on 02.08.2024 korralduse nr 12.2-3/064572-1, 02.09.2024 korralduse nr 12.2- 3/064572-2 ja 11.10.2024 korralduse nr 12.2-3/064572-9 aluse alustanud X OÜ maksustamisperioodi juuni kuni august 2024 käibedeklaratsioonide esitamisel tekkinud käibemaksu tagastusnõuete õigsust ja maksustamisperioodide juuni kuni august 2024 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust.
9.2.Taotlusest ja selle lisadest nähtub ka, et kontrollimenetluste eesmärgiks on koostada maksuotsus, mille tulemusena on tõenäoline maksukohustuse määramine X OÜ-le summas 112 347,50 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine X OÜ-le oleks välistatud. MTA kahtluse kohaselt kajastas X OÜ kontrollitaval perioodil raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid Y OÜ-ga, deklareerides juuni kuni august 2024 KMD-l alusetult Y OÜ rekvisiitidega arvete alusel sisendkäibemaksu ja tekitas seeläbi alusetud käibemaksu tagastusnõuded kokku summas 112 347,50 eurot. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul MTA piisavalt põhistanud, miks kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on X OÜ-le rahalise kohustuse määramine.
9.3.MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus on seisukohal, et see eeldus on täidetud. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes 2(4)
3-24-2918 tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c ja nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selline kahtlus võib tugineda näiteks maksumenetluses kogutud tõenditele, mis viitavad isiku ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).
9.4.Maksuhaldur on kohtule esitatud taotluses ära näidanud, et X OÜ-l ei pruugi maksu määramise hetkeks olla piisavaid rahalisi vahendeid määratava maksukohustuse täitmiseks. X OÜ-l puuduvad Eesti väärtpaberite registri andmete alusel väärtpaberid ja väärtpaberi kontod, mille arvelt tulevikus tekkivaid nõudeid täita. X OÜ-l puudub kinnisvara, Seisuga 16.09.2024 on X OÜ AS LVH Pank pangakonto jääk vaid 83,33 eurot. Liiklusregistri andmetel on hetkel X OÜ märgitud registreerimismärgiga XXXXXX Subaru, registreerimismärgiga XXXXXX respo haagise ja registreerimismärgiga XXXXX Krone madel haagise omanikuks, kuid MTA kahtluse kohaselt liiklusregistrisse tehtud sõiduki omaniku kanne võib olla fiktiivne ja ei kinnita, et X OÜ ka tegelikkuses sõidukite omanik on. Kuna X OÜ ei ole käibedeklaratsioonidel deklareerinud maksustatavat käivet, ei ole tõenäoline, et käibemaksu enammaksete tagastamisel oleks ettevõte võimeline peale maksuotsuse väljastamist alusetult tagastatud käibemaksu tagastama.
9.5.Ka on MTA põhjendanud kahtlust, et sundtäitmise võimatus võib tuleneda maksukohustuslase tegevusest. MTA kahtlustab, et X OÜ kaudu sooritatakse maksupettust. Taotluse kohaselt, kuna isik on kasutanud skeemi, mille tulemusel soovib isik alusetult vähendada oma maksukohustust ja tagasi saada käibemaksu, siis on alust arvata, et kui isik on juba kasutanud võimalusi sellises ulatuses maksukohustuse vähendamiseks, siis suure tõenäosusega ta ei asu peale menetluse lõppemist tekkinud maksukohustust tasuma. MTA kahtlused on kohtu arvates piisavalt põhjendatud. Taotluse p 2 alapunktides 1‒17 on kajastatud tuvastatud asjaolud, mis MTA järeldusteni viisid. MTA seisukohti toestavad taotluse lisad. MTA väljatoodud asjaoludel on maksupettuse hilisem tuvastamine võimalik. MTA kahtluse põhjustasid asjaolud, et X OÜ ei esitanud MTA-le dokumente, millele on arvesaatelehtedel viidatud (alap 1) , arved ei olnud nõuetekohased ‒ kontrolli käigus kahe Y OÜ arve alusel ei olnud võimalik tuvastada, millist konkreetset kaupa soetati ning kas, millist, millal ja millises mahus konsultatsiooni teenust soetati (alap 2), arvetel on eksitud haagiste valmimisaastatega (alap 3), X OÜ ja Tšehhi ettevõtte A vahel sõlmitud finantsleping nr 2724 on vastuolulise sisuga, üldsõnaline ja lepingus viidatud dokumente MTA-le ei esitatud (alap 4), arvetel on ebamõistlikud tähtajad (alap 5), arvelduskontol rahade liikumine ei tõenda arvete eest tasumist (alap 6), finantseerimislepingu kohaselt ei toimitud ja dokument tehingu kohta on koostatud tagantjärele (alap 7), kaupade soetamismaksumus ületab väidetavalt finantseeritud summat ja X ei nimeta, millega tagab kaupade eest tasumise (alap 8), X OÜ juhatuse liikme X ütlused finantseerimistehingu tegemise kohta ei ole usutavad (alap 9), X ja Y OÜ juhatuse liikme Y ütlused on vastuolulised (alap 10), X ütlused ei kinnita X OÜ poolt müügidokumentide koostamist ega kaupade müümist (alap 11), Y OÜ ei esitanud kaupade soetamist tõendavat teavet ega dokumente (alap 12), Y OÜ tühistas menetluse käigus kauba soetuse arved (alap 13), Liiklusregistis sõidukite omaniku staatus ei kinnita, et X OÜ sai sõidukite omanikuks (alap 14), tehinguahelas ei toimu reaalset käibemaksu tasumist riigieelarvesse (alap15), samade kaupade müüki ja soetust on näidatud ka varem eesmärgiga käibemaksu tagasi saada (alap 16), ) august 2024 ostudokumentidel kajastatud kaupu ei kasutatud X OÜ ettevõtluse tarbeks (alap 17). MTA-l on kahtlus, et arvetel kajastatud vara on isikute grupi kontrolli all, kes kajastab neid endale sobivalt erinevatel arvetel ja liigutab vara isikute vahel selliselt, et tekitada alusetuid käibemaksu enammakseid ja rikastuda seeläbi alusetult, kuigi tehinguid reaalselt ei toimu. Kohtu arvates on MTA maksupettuse kahtlust piisavalt põhistanud.
3(4)
3-24-2918 Olukorras, kus maksuhalduril on seni kogutud tõendite alusel tekkinud ratsionaalne kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks (Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2016 määrus nr 3-16-321, p 11). Eelneva põhjal saab eeldada isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse Seetõttu on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.
9.6.Eeltoodu alusel ei saa kohtu hinnangul põhjendamatuks pidada maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Seetõttu on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.
10.Rakendatava täitmist tagava toimingu valiku otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel (vt ka Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 14; 09.04.2013 otsus nr 3-3-1-82-12, p 52; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 21) ning halduskohus ei hinda taotletud täitetoimingu otstarbekust. Kuigi ettemaksukonto arestimine on äriühingu majandustegevust tugevalt riivav abinõu, puudub X OÜ-l muu vara, mille arvel oleks võimalik ja otstarbekas tulevikus tehtavat maksuotsust täita. Valitud meedet pole põhjust pidada ebaproportsionaalseks, kuna puudub isiku õigusi vähem piirav samatõhus alternatiiv.
11.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui täitetoimingu sooritamist tinginud asjaolu on ära langenud või kui X OÜ esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus on vähemalt summas 112 347,50 eurot. Maksuhaldur on täiendavalt märkinud, et tagatise tasumisel tuleb tasuda ka võimalikud sundtäitmise kulud, mis sõltuvad tagatise liigist, mida äriühing saab tagatise andmisel ise arvestada. Kui X OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 112 347,50 eurot.
12.Eeltoodu põhjal nõustub kohus MTA-ga, et täitmist tagavate toimingutena on põhjendatud kohaldada aresti seadmine X OÜ ettemaksukontole (viitenumber XXXXXX) Eesti Vabariigi kasuks selliselt, et arestitakse käibemaksu enammakse 112 347,50 euro ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.