Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-23-1578 14. oktoober 2024 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Heiki Loot Tõnu Villemsoo kaebus Konkurentsiameti tegevusetuse õigusvastasuse ning võrguettevõtja tuvastamiseks Kaebaja Tõnu Villemsoo Vastustaja Konkurentsiamet, esindajad Marek Piiroja ja Margus Kasepalu Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2023. a määrus Tõnu Villemsoo määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2023. a määrus ja Tallinna Halduskohtu
17.augusti 2023. a määrus.
3.Saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tõnu Villemsoo esitas 12. juulil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus tuvastaks, milline võrguettevõtja on kohustatud täitma enda kohustusi Viimsis Miiduranna külas asuva gaasitarnetorustiku osas, vastutab selle korrasoleku eest ja kellega on võimalik sõlmida nõutav võrguteenuseleping. Kaebuse kohaselt on oht, et Miiduranna külale lõppevad gaasitarned alates
30.augustist 2023 ning küla jääb ootamatult ilma võrguettevõtjata.
2.Tallinna Halduskohus jättis 14. juuli 2023. a määrusega kaebuse käiguta, paludes kaebajal täpsustada, mille tuvastamist kaebaja konkreetselt taotleb ning milles seisneb kaebaja hinnangul Konkurentsiameti tegevuse või tegevusetuse õigusvastasus. Samuti palus kohus täpsustada, kuidas on gaasitarnete jätkumine või lõppemine Miiduranna külas seostatav kaebaja poolt Konkurentsiametile etteheidetavaga.
3.Kaebaja täpsustas 26. juuli 2023. a vastuses (täiendatud 11. augustil 2023), et kaebus on esitatud Konkurentsiameti tegevuse peale osas, mis puudutab maagaasi valdkonnas võrguettevõtja tegevuse üle riikliku järelevalve teostamist. Kaebaja on korduvalt pöördunud Konkurentsiameti poole teabenõuetega. Konkurentsiamet on seniajani olnud tegevusetu ning gaasivõrgud on seetõttu jäänud hooldamata. Kaebus on esitatud selleks, et välja selgitada, milline võrguettevõtja on kohustatud Miiduranna külas asuva gaasitarnetorustiku osas täitma võrguettevõtja kohustusi, kellega oleks võimalik sõlmida võrguteenuseleping.
3-23-1578
4.Tallinna Halduskohus tagastas 17. augusti 2023. a määrusega kaebuse. Määruse kohaselt puudub kaebajal asjas ilmselgelt kaebeõigus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1). Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse, kuid pole õigeaegselt pöördunud kohtusse Konkurentsiameti tegevuse (järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise) vaidlustamiseks. Kohus ei saaks tuvastada eraldiseisvalt fakti, kas Miiduranna küla piirkonnas on kehtiva õiguse kohaselt võrguettevõtja. Kaebajal oli võimalik esitada tühistamis- ja kohustamiskaebus, mis oleks käsitatav efektiivse õiguskaitsevahendina ja kaebaja eesmärgi saavutamiseks vähemalt teoreetiliselt eesmärgipärane. Samuti ei saaks kohus HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangut arvestades tuvastada, kas on õige Konkurentsiameti seisukoht, et Miiduranna ja Haabneeme külas puudub gaasiettevõtja, et kaebaja viidatud gaasitorustik ei kuulu ühegi gaasiettevõtja bilanssi ja et tegemist pole AS-i Gaasivõrk võrgupiirkonnaga. Konkurentsiameti 26. jaanuari 2022. a vastuses sisaldub mh otsustus (p 4), et järelevalvemenetluse alustamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks puudub ametil pädevus. Kuna kaebetähtaeg nii tühistamis- kui ka kohustamisnõudes on ilmselgelt ületatud, ei ole mõistlik uuesti selgitada kohustamiskaebuse esitamise võimalust.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. septembri 2023. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et võrguettevõtja tuvastamine või Konkurentsiameti seisukoha õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaasa kaebaja õiguste paremale kaitsele ja sellel poleks kaebaja jaoks õiguslikke tagajärgi. Piisavaks huviks tuvastamisnõude esitamisel ei saa olla pelgalt huvi veenduda tegevuse õigusvastasuses (vt nt kolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-70-09, p 12). Konkurentsiameti vastuse õigusvastasuse tuvastamise korral ei tekiks ametil kohustust järelevalvemenetlust läbi viia. Kaebajal on õigus esitada Konkurentsiametile uus avaldus ja selle rahuldamata jätmise korral pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtu poole.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebaja taotleb määruskaebuses kohtute määruste tühistamist ja asja tagasisaatmist kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kaebaja taotles kaebuses, et halduskohus kohustaks Konkurentsiametit tuvastama Miiduranna külas asuva gaasitarnetorustiku võrguettevõtja. Konkurentsiamet on seni jätnud enda ülesanded täitmata, sh riikliku järelevalve toimetamata. Kaebaja eesmärk oli, et AS Gaasivõrk või Adven Eesti AS täidaks edaspidi võrguettevõtja kohustusi. Aastaid on kestnud lubamatu olukord, kus gaasitorustikul puudub võrguettevõtja, kelle ülesandeks on tagada elutähtsa teenuse toimimine. Konkurentsiameti pädevuses on võrguettevõtja kohustamine tema kohustuste täitmiseks. Kui omanik ei täida oma kohustusi, peab seda tegema valdaja. Kaebajal puudusid tõhusamad õiguskaitsevahendid. Kohtud ei teostanud korrektselt uurimiskohustust.
7.Konkurentsiamet palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Vastustaja on uurinud, kes võiks olla võrguettevõtja nn Miiduranna põigu piirkonnas, ning leidnud, et võrguettevõtja puudub. Neid asjaolusid on kaebajale selgitatud. Konkurentsiameti seadusest tulenevate pädevuste hulka ei kuulu arveldusteenuse osutamiseks vajaliku isiku leidmine või tema teenuse osutamiseks kohustamine. Vastustajale teadaolevalt toimub võrguteenuse osutamine käesoleval ajal sujuvalt. Seega pole kaebaja õigusi kahjustatud. 2(6)
3-23-1578
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Haldusasjas on vaidluse all, kas kaebajal on kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamine peab olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). Tuvastamiskaebuse esitamine eeldab teisisõnu põhjendatud huvi. Haldustegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud preventiivse kaebuse puhul peab isikul näiteks olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (kolleegiumi otsus nr 3-17-749/24, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Kolleegiumi hinnangul on kaebajal kaebeõigus. I
9.Kaebusest nähtub, et kaebaja on esitanud kaks eraldiseisvat nõuet, milles ta taotleb nii võrguettevõtja tuvastamist kui ka Konkurentsiameti tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist (HKMS § 37 lg 3). Kaebaja täiendas küll enda kaebust Konkurentsiameti tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega, ent ei loobunud algses kaebuses esitatud tuvastamise nõudest (HKMS § 37 lg 2 p 6 kolmas alternatiiv). Kohtul tuleb kaebuse nõuete kindlakstegemisel lähtuda kaebaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4 teine lause).
10.Kaebaja üheks eesmärgiks on kindlaks teha, milline ettevõtja on võrguettevõtja vaidlusaluse gaasitarnetorustiku osas. Faktilise asjaolu võib kohus HKMS § 5 lg 1 p 6 alusel tuvastada. Viidatud sättes ning § 37 lg 2 p-s 6 märgitud sõnu ,,faktiline asjaolu“ tuleb mõista kui volitust teha avalik-õigusliku vaidluse lahendamise raames kindlaks kõiki olulisi asjaolusid, sh õigussuhteid, õigusi ning kohustusi nii avalik-õiguslikes kui ka eraõiguslikes suhetes (erikogu määrus asjas nr 3-3-4-2-13, p 15). Niisuguse tuvastamiskaebuse esitamiseks praeguse vaidluse kontekstis tuleb kaebajal esitada konkreetne väide, kes on tema arvates võrguettevõtja. Neid väiteid võib esitada ka alternatiivselt mitu. Kohus ei saa hakata võrguettevõtjat otsima abstraktse nõude alusel, mille puhul kaebaja konkreetset ettevõtjat ei nimeta (vrd kolleegiumi määrus nr 3-22-1389/64). Kaebaja on praegusel juhul väitnud, et võrguettevõtjaks on AS Gaasivõrk või Adven Eesti AS, vajaduse korral on halduskohtul võimalik paluda nõude täpsustamist. Asjaolu tuvastamise nõude raames saab kohus edasise menetluse käigus hinnata, kas kaebaja väited konkreetse võrguettevõtja olemasolu kohta on õiged.
11.Kui see on halduskohtu hinnangul ebaselge, tuleb kaebajal täpsustada Konkurentsiameti tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõuet ning selgitada, millise haldusakti või toimingu on Konkurentsiamet tema arvates jätnud õigusvastaselt andmata või tegemata. II
12.Energiasektori, sh maagaasituru toimepidevuse ja varustuskindluse tagamise vastu esineb Eesti kliimat arvestades suur avalik huvi (vrd kolleegiumi otsus nr 3-20-1313/52, p 17). Ka Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärgiks on tagada energiaturu toimimine ning energiaga varustamise kindlus (vt Euroopa Liidu toimimise lepingu art 194). Liikmesriigid võivad varustuskindluse tagamiseks kehtestada maagaasisektori ettevõtjatele avaliku teenuse osutamise kohustused (kuni 4. augustini 2024 kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks 3(6)
3-23-1578 direktiiv 2003/55/EÜ art 3 lg 2; vrd ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1788, 13. juuni 2024, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturgude ühiseid norme ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/73/EÜ art 6 lg 2).
13.Tulenevalt inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõtetest (põhiseaduse § 10) peab energiaturgude ja -võrkude nõuetekohase ja kestliku toimimise lõppkokkuvõttes tagama riik. Mõistlike alternatiivide puudumise korral tuleb tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav gaasivarustus (vt ka maagaasiseaduse (MGS) § 1 lg-d 1 ja 2). Maagaasiturul tegutsemiseks on ette nähtud tegevusloa kohustus (MGS 4. ptk). Loa väljastamisel piiritletakse muu hulgas võrguettevõtjate tegevuspiirkonnad (MGS § 21 lg 2). Turuosalisel tuleb Konkurentsiametiga kooskõlastada nt lepingu tüüptingimused (MGS § 101 lg 5) ning võrguga liitumise tasu metoodika (MGS § 20 lg 31) ja võrguteenuste hinnad (MGS § 23 lg 4). Seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Konkurentsiamet (MGS 5. ptk). Lisaks on MGS § 22 lg 16 kohaselt võrguettevõtja üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses ning teatud tingimustel elutähtsa teenuse osutaja (MGS § 22 lg 15). Sel juhul tuleb tagada maagaasiga varustamise toimepidevus (hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lg 11 p 2).
14.Võrguteenust osutavad võrguettevõtjad (MGS § 2 p 9). MGS § 23 lg 1 kohaselt on võrguteenus selle seaduse tähenduses võrgu kaudu gaasi ülekande või jaotamise teenuse osutamine. MGS § 22 lg 1 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud tagama võrguühendust omavate isikute varustamise gaasiga sama seaduse, tegevusloa kõrvaltingimuste ja sõlmitud lepingu kohaselt. Erakapitalil põhinevad võrguettevõtjad sisenevad turule vabatahtlikult ja võivad sealt ka lahkuda, ehkki lahkumisele on seatud mõned eritingimused (vt nt MGS § 22 lg 6; vt ka MGS § 21 lg 4). HOS § 38 lg-st 1 nähtub, et maagaasiga varustamine võib teatud tingimustel olla avalik ülesanne. Lähtudes kolleegiumi senistest seisukohtadest avaliku ülesande määratlemisel, tuleb maagaasiga varustamist käsitada erandina avaliku halduse ülesandena ulatuses, milles võrguettevõtja täidab avalikes huvides riigi või kohaliku omavalitsuse ees tekkinud kohustust (kolleegiumi otsus nr 3-20-1313/52, p 19 ja määrus asjas nr 3-3-1-49-12, p 23), nt kui turutõrke tõttu tekiks vajadus määrata võrguettevõtjaks riigi või omavalitsusüksuse äriühing või riigihankemenetluses leitav ettevõtja. Ainuüksi see, et riik reguleerib raamistiku loomise kaudu võrguettevõtjate tegevust turul, ei tähenda, et riik on andnud ettevõtjale võrguteenuse osutamise üle riikliku ülesandena.
15.Ühelgi juhul ei teosta ettevõtja võrguteenuse osutamisel riigivõimu volitusi ega astu tarbijatega sellest tulenevalt avalik-õiguslikesse suhetesse. Võrguteenuse osutamisel tekib kolmiksuhe, mille osalised on riik, võrguettevõtja ja tarbija (vrd kolleegiumi määrus nr 3-20-1313/52, p 19). Gaasiturgude ja -võrkude reguleerimisel põhinev riigi ja võrguettevõtja vaheline õigussuhe on avalik-õigusliku iseloomuga. Sellel on siiski mõju ka tarbija ja võrguettevõtja vahelisele eraõiguslikule suhtele.
16.Lisaks eelnevale tekivad vastastikused avalik-õiguslikud õigused ja kohustused võrguteenuse reguleerimisega seoses ka tarbijate ja riigi (Konkurentsiameti) vahel. Sellise õigussuhte sisuks on Konkurentsiameti õigus teha vajaduse korral ka tarbijate huvides järelevalvet võrguettevõtjate üle. Seega omab konkreetse võrguettevõtja olemasolu selle õigussuhte raames tähtsust. Kaebajal on õigus nõuda, et riik kutsuks vajadusel korrale võrguettevõtja, kes peaks konkreetses piirkonnas osutama võrguteenust, tagama gaasitarne ja ligipääsu gaasiturule ning hoidma oma võrgu toimimas ja korras (MGS § 22). Kui tarbijal puudub ligipääs toimivale gaasivõrgule, pole võimalik talle tagada ka gaasivarustuskindlust.
4(6)
3-23-1578
17.Kaebaja väitel oli Miiduranna gaasitorustikul võrguettevõtja kuni 2018. aastani, mil Adven Eesti AS teatas oma soovist teenuse osutamine lõpetada. Kohtul tuleb neid väiteid kontrollida, mh lähtudes sellest, kus asus võrku ja tarbijapaigaldist ühendav liitumispunkt. Võrguettevõtja ja tema võrgu ulatuse kindlakstegemisel ei ole määrav gaasitorustiku omand, sest võrguettevõtja võib olla ka isik, kes võrku valdab (MGS § 22 lg 2). Kaebaja on asjakohaselt viidanud MGS § 22 lg-le 6, mille kohaselt võib võrguettevõtja oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud samast paragrahvist tulenevad kohustused üle teisele võrguettevõtjale.
18.Kohtuasja praeguses staadiumis ei saa välistada ka võimalust, et vaidlusalune gaasitarnetorustik jääb võrgu suhtes teisele poole liitumispunkti ning on sellest tulenevalt Miiduranna piirkonna elanike ühine tarbijapaigaldis (MGS § 2 p 3). III
19.Kaebajal on tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Kaebaja on Miiduranna küla piirkonna gaasitarbija ning on selgitanud, et esineb oht, et gaasitarned talle võivad katkeda. Kuigi Konkurentsiameti väitel on käesoleval ajal tarned tagatud, on siiski piisavalt tõenäoline, et see oht võib realiseeruda tulevikus. Võimaliku võrguettevõtja kohustuste mittetäitmine võib tuua kaasa ka selle, et gaasitarneks vajalik torustik amortiseerub ning selle kasutamine gaasitarneks ei pruugi olla enam võimalik. Võrguettevõtja tuvastamisel võib eeldada, et võrguettevõtja asub oma kohustusi täitma või tagab Konkurentsiamet nende kohustuste täitmise riikliku järelevalve meetmetega. Seega aitaks tuvastamiskaebus selle rahuldamise korral kaasa kaebaja õiguste kaitsele.
20.Varasema haldustegevuse tähtaegne vaidlustamata jätmine ei muuda tuvastamiskaebuse esitamist lubamatuks. Varasema efektiivsema õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine ei piira HKMS § 45 lg 2 järgi kaebeõigust. Tõhusam õiguskaitsevahend piirab tuvastamiskaebuse esitamist HKMS § 45 lg 2 järgi vaid siis, kui seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal veel kasutada (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-31-14, p 20). Tuvastamiskaebuse esitamise ajal puudus kaebajal kaebetähtaja ületamise tõttu efektiivne õiguskaitsevahend, et Konkurentsiameti senist tegevust vaidlustada ja enda õigusi muul moel kaitsta. Samas puudub mõistlik vajadus suunata kaebajat esitama Konkurentsiametile uut taotlust järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Kaebaja on Konkurentsiameti poole korduvalt pöördunud ning Konkurentsiamet on seniajani olnud seisukohal, et Miiduranna küla piirkonnas puudub võrguettevõtja. Puudub alus arvata, et ilma kohtu poolt võrguettevõtja tuvastamiseta muudaks Konkurentsiamet uue taotluse esitamisel oma seisukohti.
21.Halduskohus tagastas seega kaebaja kaebuse ebaõigesti. Eelneva tõttu tühistab kolleegium kohtute määrused menetlusõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu (HKMS § 230 lg 5 p 3 ja § 234) ning saadab asja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks (HKMS § 238 lg 2 neljas lause).
22.Kolleegium selgitab, et ettevõtja, kellega seoses on asjaolu tuvastamise nõue esitatud, tuleb vaidlusse kaasata kolmanda isikuna (HKMS § 20 lg 1). Vastustajaks on sellise nõude lahendamisel haldusorgan, kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse. Praegusel juhul on selliseks haldusorganiks Konkurentsiamet. IV
23.MGS § 22 lg 3 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud arendama võrku selliselt, et oleks tagatud tema võrgupiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine. Konkurentsiameti hinnangul ei ole Miiduranna gaasitrasside piirkond käsitatav võrgupiirkonnana ja seal puudub võrguettevõtja 5(6)
3-23-1578 MGS-i tähenduses (26. jaanuari 2022. a kiri, lk 11). Vajaduse korral tuleb selle hinnangu paikapidavust käesoleva asja lahendamisel kontrollida. Kolleegium märgib, et kuigi MGS § 21 lg 1 järgi piiritleb võrguettevõtja oma võrgupiirkonna, ei toimu see õiguslikus vaakumis. Võrguettevõtja privaatautonoomia on avalikust huvist tulenevalt piiratud kohustusega arvestada MGS-i põhimõtteid (mh võrdne kohtlemine, efektiivsus ja tarbijate vajaduste arvestamine – MGS § 1 lg 2). Võrgupiirkonda ei tohi piiritleda võrguettevõtja positsiooni kuritarvitades või tarbijate huve kahjustades, jättes sellest meelevaldselt välja üksikud kohad, kus paiknevad võrguettevõtja tarbijad, kes on võrguga ühendatud ja kellele gaasivarustus tuleb tagada. Võrgupiirkonna ülesanne pole piiritleda võrku tarbijapaigaldistest, vaid võrke ja nende arendusalasid omavahel (vt ka MGS § 21 lg 4). Teatud piirkonna tarbijate väljajätmine võrgupiirkonnast ja seeläbi õigusest gaasivõrgu arendamisele võiks kõne alla tulla siis, kui piirkonna energiavarustus tagatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös muul kohasel viisil, nt kaugküttega, iseäranis kui sellist lahendust toetavad ka energiatõhususe ja kliimasäästlikkuse kaalutlused.
24.Eelnevast tulenevalt ei tohiks võrgupiirkonna ja võrgu arendamise kohustuse piiriks üldjuhul määrata liitumispunkti tarbijaga. Nende nõuete järgimist tuleb kontrollida tegevusloa andmisel (MGS § 2 p 4, § 28 lg 2). Vajaduse korral tuleb tegevuspiirkonna kanne loal muuta tagantjärele nõuetele vastavaks.
25.Liitumispunkt on MGS § 2 p 6 kohaselt mh võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht. Liitumispunkt määratakse kindlaks võrguettevõtja väljastatavate liitumistingimustega (MGS § 18 lg 4 ja lg 6 p 1) ning need peavad vastama tarbija huve kaitsvatele põhimõtetele, olles mh üheselt mõistetavad ja võrgu arendamise huve arvestavad (MGS § 18 lg 5). Võrguettevõtja ei tohi survestada tarbijaid leppima kokku ebamõistlikus liitumispunktis. Konkurentsiameti pädevuses on teha järelevalvet ka nende nõuete üle.
26.MGS § 22 lg-s 3 sätestatud arendamiskohustus võib tähendada ka kohustust korraldada ühendamine ümber selliselt, et muutub senise liitumispunkti asukoht ning seni tarbijapaigaldise koosseisu kuulunud gaasitorustik hõlmatakse osaliselt või tervikuna võrguga. Võrguettevõtjal võib niisuguse liitumistingimuste muudatuse korral tekkida õigus saada põhjendatud liitumistasu (MGS § 20 lg 1). Sellise muudatuse kasuks võiks rääkida ka senise tarbijapaigaldise ajalooliselt kujunenud keerukas struktuur, millele viitab torustiku kulgemine läbi paljude tarbijate kinnistute. Konkurentsiameti ülesanne on konstruktiivse koostöö, kuid vajaduse korral ka järelevalve käigus võtta meetmed, et võrguettevõtja neid asjaolusid kohaselt arvestaks.
27.Kui omandisuhted on segased ja neid ei ole mõistliku aja ja pingutuse juures võimalik selgitada, võib kõne alla tulla võrguettevõtja kasuks torustikule koostöös kohaliku omavalitsusüksusega sundvalduse seadmine (kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus § 1 lg 6, § 4 lg 1 p 2 ja lg 2; vrd kolleegiumi otsus nr 3-20-1313/52, p 21).
28.Kolleegium ei lahenda praeguse määrusega haldusasja sisuliselt ega hinda kaebaja sellekohaseid väiteid, vaid lahendab üksnes kaebeõiguse küsimuse. Kuivõrd haldusasja menetlus jätkub halduskohtus, ei võta kolleegium kaebaja kassatsiooniastmes esitatud tõendite suhtes seisukohta. Halduskohtul tuleb asja edasise menetluse käigus hinnata, kas esitatud tõendid on asjakohased, ning vajaduse korral lisada need toimikusse.
29.Menetluskulude jaotuse otsustab halduskohus asja edasisel lahendamisel. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.