Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-521 teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltika) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“ alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks. PT-ga täpsustatakse teemasid, mida ei olnud võimalik määrata maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus, kergliiklusteed, kogujateed, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus, vms). Projekti koostamise põhieesmärgiks on olemasoleva 2+2 sõidurajaga maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning liiklusohutuse taseme tõstmine, samuti Topi-Kanama lõigu rekonstrueerimine, mis sisaldab uute teerajatiste, teede ja kogujateede rajamist, tee katendi ning muldkeha remonti, ning tehniliselt vajaliku teemaa rekonstrueerimine. Õigusliku alusena viidati ehitusseadustiku (EhS) § 261 lg-le 1 ja § 99 lg-tele 1 ja 2, majandusja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lg 3 p-le 1 ning kooskõlale majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded.“

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(7)

3-24-521 maad ka planeeritava tee pindala väliselt. Nimelt on ehituse vältimatuks osaks materjalide ladustamine, suurte masinate kasutamine jne. Seega mõjutab ehitustegevuskinnistut ja selle ümbrust negatiivselt. 5) Ehitamisega kaasneb paratamatult teiste isikute õiguste riive (müra, vibratsioon, vaatevälja vähenemine jm häiring). Vastustaja peab hoolitsema, et riive oleks võimalikult väike. Praegu seda tehtud ei ole. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Tuuleveski-2 ja Tuuleveski-3 kinnistute kaasomanik, ent arvamuste tabeli järgi on vastustaja jätnud selle asjaolu tähelepanuta. 6) Kaebaja möönab, et tugines algselt kaebuses ekslikult Saku valla kehtetu üldplaneeringu joonisele, mille kohaselt läbib Vaidla kinnistut rohevõrgustik, tegemist on puhke- ja virgestusmaaga, kus asub kaitsevööndi piir. Samas on Vaidla kinnisasi 100% maatulundusmaa. Kinnistule ulatub rohelise võrgustiku koridor, äriettevõtte maa-ala, tiheasustusega ala, perspektiivne kergliikluse läbipääs, samatasandiline või eritasandiline ulukiläbipääs piiranguvööndiga ning ohtlik ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et tema kinnistu on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Kaebaja maa on väga väärtuslik maatulundusmaa, millel on viljakad mullad ning hea reljeef. Mulla viljakuse kirjeldamiseks kasutatakse boniteeti. Väärtuslikuks peetakse üldjuhul maad, mille mulla boniteet on üle 40. Maa-ameti mullastiku kaardi kaardirakenduse andmete kohaselt on Vaidla kinnistu pinnal väärtuslik muld boniteediga 50, 48 ja 43. 7) Kinnistule ulatuva rohelise võrgustiku koridori tõttu on oluline märkida, et rohelise võrgustiku koridorid on oluline rohelise võrgustiku struktuurelement. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on selles piirkonnas sidusa rohelise võrgustiku säilitamise jälgimine eriti oluline (30.05.2024 seisukoha lisa 5, lk 44). Rohevõrgustik on mõeldud olema terviklik. Rohelise võrgusiku koridore tuleb tähtsustada rohelise võrgustiku terviklikkuse ja toimimise tagamisel. Saku valla üldplaneeringu lähteseisukohtadest nähtub, et oluline on säilitada ja parandada rohelise võrgustiku sidusust nii linnalise asustusega ala siseselt kui ka ühendusi teiste rohevõrgu struktuuridega. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel (30.05.2024 seisukoha lisa 6, lk 8). 8) Vastustaja ei ole esitanud analüüsi, kust nähtuks, et avalik huvi kaalub üle kaebaja õiguse omandile ja selle kaitsele. 9) Vastustaja leiab, et käesolevas haldusasjas on võimalik vaidlustada ainult seda osa, mida pole üheselt üle võetud „Mõisavahe tee ja riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 16-18 ühendustee projekteerimine“ põhiprojektiga (haldusasi nr 3-22-2003). Kaebaja vastustaja hinnanguga ei nõustu. Vaidlustatava korralduse lisa 1 p-st 5.2.3. ei selgu üheselt ja täpselt, kuidas ja millised põhiprojekti tingimused on üle võetud, kuna üldisest viitamisest ei piisa. Kaebaja on välja toonud asjakohase analüüsi ja kohtupraktika, mille kohaselt on ilmselgelt kaebajal kaebeõigus konkreetsetes küsimustes. Vastustaja on andnud vale hinnangu kaebaja kaebeõigusele ja selle ulatusele. 10) Asjaolud kogumis annavad aluse selleks, et kohus kontrolliks korralduse õiguspärasust.

3(7)

3-24-521 puudub kinnistule põhimaanteelt juurdepääs (vt väljavõte PT lisa 3 eskiislahendusest, kuhu on kantud Vaidla kinnisasja piirid, dtl 38). Hinnates PT andmise eelset ja järgset olukorda, ei halvene kaebaja õiguslik positsioon PT andmise tulemusena. PT on antud olemasoleva tee rekonstrueerimiseks. 2) Kaebaja kinnistu näol on tegemist maatulundusmaaga, seega ei saa PT kohase lahenduse realiseerimisel rääkida sellest, et kaebaja kinnistu osas väheneks miljööväärtus seoses vaatevälja vähenemisega, samuti ei asu kaebaja kinnistul eluhooneid, mistõttu on alusetu rääkida võimalikust mürahäiringust. Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas vaidlustatud PT mulla viljakust mõjutavad. 3) Poolte vahel ei saa olla vaidlust riigitee 4 asukoha üle, kuna tegemist on olemasoleva, mitte uue teega. PT on antud olemasoleva tee rekonstrueerimiseks, mille ümberehitamine on ette nähtud nii alas kehtiva Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega kehtestatud teemaplaneeringuga kui ka Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega kehtestatud üldplaneeringuga. Rekonstrueerimist vajavate teede, ristmike ja mahasõitude asukohaga seotud huvide kaalumine on praegusel juhul toimunud juba nii teemaplaneeringu kui ka üldplaneeringu menetluses. Kaebaja ei ole planeeringuid vaidlustanud, need on kehtivad ja vastustaja on PT andmisel nendest lähtunud. 4) PT on kooskõlas kehtiva õigusega. Alal kehtib teemaplaneering, 1 millega hõlmatud riigimaantee trassi koridor läbib mitut kohalikku omavalitsust. Sellist planeeringut käsitatakse riigi eriplaneeringuna (EhSRS § 13 lg 2). PT anti selle planeeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks. PT-ga täpsustati teemasid, mida ei olnud võimalik määrata maakonnaplaneeringu täpsusastmes. PT eesmärgiks on liiklusohutuse taseme tõstmine, ka sõidumugavuse tõstmine, katendi kandevõime parandamine ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Tegemist on avaliku huviga, mis kaalub üles kaebaja huvi, et PT-ga nimetatud tegevusi (lõigu rekonstrueerimine, mis sisaldab uute teerajatiste, teede ja kogujateede rajamist, tee katendi ning muldkeha remonti, sh olemasolevad ristmikud, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt) tema kinnistu lähedale ei kavandataks. PT andmise aluseks oli Topi-Kanama teelõigu eskiislahendus, mille koostamisel on arvestatud eelnevalt koostatud liiklusuuringu, mürauuringu ja ulukiuuringu tulemusi. Teemaplaneeringu kohaselt jääb kaebajale kuuluv kinnistu täies ulatuses I klassi maantee trassi koridori ning kinnistule ulatub põhimaantee ja kogujatee poolt teekaitsevöönd (vt väljavõte teemaplaneeringu asendiplaanist, kuhu on peale kantud Vaidla kinnisasja piirid dtl 40). Teemaplaneering ja üldplaneering on sellise üldistuse astmega, mida saab planeeringutes seatud eesmärkide realiseerimiseks täpsustada projekteerimistingimustega. Seejuures on teemaplaneering üldplaneeringu suhtes ülimuslik. 5) Saku valla üldplaneeringu2 maakasutusplaani kohaselt ulatub kinnistule rohelise võrgustiku koridor, äriettevõtte maa-ala, tiheasustusega ala, perspektiivne kergliikluse läbipääs, samatasandiline või eritasandiline ulukiläbipääs piiranguvööndiga ning ohtlik ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala. Saku valla üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt ei ole Vaidla kinnistule ette nähtud hajaasustuse puhke- ja virgestusmaad koos kaitsevööndiga. Kaebaja on ilmselt ekslikult aluseks võtnud kehtetu üldplaneeringu joonise (kaebuse lisa 4), millele viitab ka joonise kirjanurgas toodud aastaarv 2009. PT on antud kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga. 6) PT korralduse lisa 1 p 5.2.3. kohaselt tuleb projekti koostamisel mh arvestada „Mõisavahe tee ja riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 16-18 ühendustee projekteerimine“

https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-mp-tp-via-baltica/ https://www.sakuvald.ee/uldplaneering

4(7)

3-24-521 põhiprojektiga (K-Projekt AS, töö nr 22096), mis on ette nähtud realiseerida enne teelõigu rekonstrueerimist. Eeltoodud põhiprojekt on koostatud vastavalt TRAM 12.05.2022 projekteerimistingimuste korraldusele, mille osas jõustus haldusasjas nr 3-22-2003 Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.02.2023 otsus muutmata. Eeltoodud projektiga pole samuti ette nähtud ehitustöid Vaidla kinnistul, kuid sellega on määratud tee-ehitustegevus Vaidla kinnisasja vahetus läheduses olemasoleva Mõisavahe tee ristmiku sulgemise ja kogujatee rajamise näol, mida on arvestatud ka vaidlustatud PT aluseks oleva eskiislahenduse koostamisel. See tähendab, et antud menetluses on vastustaja hinnangul võimalik vaidlustada ainult seda osa, mida pole üheselt üle võetud eeltoodud projektist. 7) Vastustaja on lähtunud asjakohastest kaalutlustest. Lähtumine kehtivatest planeeringust ahendab kaalutlusõigust PT andmisel. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud ja jääb seadusega antud kaalutlusõiguse piiridesse PT lahendus. 8) Asjaolu, et kaebaja oli nimetatud kinnisasjade omanike hulgas, kes arvamust ei avaldanud, on ilmselge eksitus.

KOHTU PÕHJENDUSED

5(7)

3-24-521

3-24-521 analüüsida teemaplaneeringu käigus (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-222003, p 13). Seega ei pidanud vastustaja esitama korralduses vastavat analüüsi uuesti. Vastustaja on talle PT menetluse käigus esitatud arvamustele ja seisukohtadele vastates vaidlustatud korralduse lisas 2 põhjendanud maanteelõigu liikluslahendust, sh selgitanud kaebajale asjaolu, et teemaplaneeringust tulenevat kiirusrežiimi 120 km/h vaidlustatud PT-ga ei muudeta ning et PT antakse teemaplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks. Rohevõrgustiku puhul on lisaks tegu asjaoluga, mille toimimist kaebaja enda subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebusega kaitsta ei saa. Kaebaja ei saa PT vaidlustada avalikes huvides ega ka teiste isikute kaitseks.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.