lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-1421/8

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 11.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1421/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2273
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PHS § 63Vanemahüvitise ülempiiri muudatuste rakendaminePHS § 39 lg 6, 61Vanemahüvitise arvutamise alusedHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineEelnõu § 1Eelnõu § 2HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebusele

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1421

Haldusasi

Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 31.03.2024 otsuse nr P7-2024-258352 ja 25.04.2024 vaideotsuse nr 5.23/11182-2 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja X Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.
3.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.11.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6). lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 04.09.20263-26-2541/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-1453/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.08.20263-26-128/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-2006/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-24-1169/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 184Vastuapellatsioonkaebuse esitamine
HKMS § 52 lg 1Avalduse vorm
PHS § 34 lg 2Vanemahüvitise liigid ning vanemahüvitise saamise õiguse tekkimine ja lõppemine
PHS § 636
PHS § 88 lg 8Seaduse jõustumine
HKMS § 184
HKMS § 182
HKMS § 116
HKMS § 116
HKMS § 52

3-24-1421

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 31.03.2024 otsusega nr P7-2024-258352 määrati Xile perehüvitise (ema vanemahüvitis) ühe päeva suuruseks 58,12 eurot (bruto).
2.X esitas 04.04.2024 vaide SKA 31.03.2024 otsusele nr P7-2024-258352, mis jäeti SKA 25.04.2024 vaideotsusega nr 5.2-3/11182-2 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Vanema hüvitise suuruse arvutamine toimub perehüvitiste seaduses (PHS) sätestatud korras. Vaide esitaja viitab PHS § 39 lg-le 6 1, mille kohaselt vanemahüvitise arvestusperioodi kalendripäevade arvust tuleb lahutada peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodi töötuna arvel oldud nende päevade arv, mis töövõimetuslehe päevadega ei kattu. PHS muutmise eelnõu seletuskirjas on selgesõnaliselt kirjas, et tegemist on tähtajalise meetmega, mida rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021-31.12.2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamisel. Riigikogu tahe on olnud, et vanematel, kelle laps on sündinud 01.01.2021-31.12.2023 ja kellel on seetõttu õigus vanemahüvitist kasutada kuni 31.12.2026, tuleb vanemahüvitise arvestamisel arvestada referentsperioodist töötuna oldud päevade arv maha. Alates 1. jaanuarist 2024 sündinud laste puhul PHS § 39 lg 61 ei kohaldu. Vaide esitaja laps sünnib 2024 ja seega tema vanemahüvitise arvestamisel PHS § 39 lg 61 alusel arvestusperioodil töötuna arvel oldud päevade arvu enam maha ei arvestatud. PHS § 636 ei ole võimalik tõlgendada viisil, et alates 01.01.2024 puudub vajadus PHS § 39 lg 61 tagasiulatuvaks kohaldamiseks ja selles sätestatu laieneb vahetult ka kõigile neile vanematele, kelle lapsed sünnivad alates 1. jaanuarist 2024. Nimelt PHS § 63 6 ei reguleeri üksnes § 39 lg 61 tagasiulatuvat kohaldumist, vaid selle jõustumise ajal 01.04.2022 reguleeris ka § 39 lg 61 edasiulatuvat kohaldumist kuni 31.12.2023. See tähendab, et PHS § 636 on algusest peale sätestatud § 39 lg 6 1 tähtajalise kohalduvuse üksnes vahemikus 01.01.2021 – 31.12.2023 sündinud laste puhul ja tegemist ei ole üksnes õigusnormi tagasiulatuvat kohaldamist reguleeriva sättega.
3.X esitas 11.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 31.03.2024 otsuse nr P7-2024258352 tühistamise ning SKA kohustamise nõuetes. Ühtlasi taotles kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4.Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane, kuivõrd vanemahüvitise arvestusperioodi sisse on arvestatud tema töötuna arvel oleku periood (131 kalendripäeva).
4.1.Vastustaja oleks pidanud kohaldama PHS § 39 lg-t 6 1. Kaebaja pere oli 26.02.2024 kindel, et ema vanemahüvitise määramise aluseks olev päevamäär tuleb 89,41 eurot, st keskmine kalendrikuu tulu tuleb 2682,44 eurot. SKA kodulehel oleva kalkulaatori abi kasutades otsustas kaebaja, et hüvitise saamise õigust soovib kasutada tema ning tema vanemahüvitis tagaks ka järjestikku teise lapse sünni võimalikkuse (laste vanusevahe jääks väiksemaks kui 30 kuud). Ema vanemahüvitise summa arvutamise aluseks olev arvestusperiood on 01.08.2022-31.07.2023, mille hulgas 131 kalendripäeva töötukassa arvel oldud päevad. Emapuhkus ja ema vanemahüvitise tasumise periood on 01.04.2024-

2(6)

3-24-1421

18.06.2024. Enne emapuhkusele jäämist on emal olemas kehtiv tööleping, töösuhte kestus enne emapuhkuse algust on 224 päeva.

4.2.Vaadates „Perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse 300 SE“ menetlemiskäiku Riigikogus ja võttes aluseks 13.05.2021 teise lugemise seletuskirja, oli Riigikogu tahe 13.05.2021 teistsugune. Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 otsusega nr 76 kuulutas Eesti Vabariigi haldusterritooriumil välja alates 12.03.2020, eriolukorra seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eestisisese leviku tuvastamisega ja laienemise suure tõenäosusega ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga. Vabariigi Valitsuse 14.04.2022 korraldusega nr 124 tunnistati Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldus nr 305 kehtetuks. Kehtestati kord, milles alates 3. aprillist 2022 ei kehti enam Eesti Vabariigi riigisisest tegevust puudutavad COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud ning koos eneseisolatsiooni kohustuse kehtetuks tunnistamisega tunnistatakse kehtetuks ka selle erisusi ja rakendamist puudutavad sätted. Vabariigi Valitsus tunnistas kehtetuks korralduse, millega nõuti kolmandatest riikidest saabunud kodanikelt COVID-i tõendit ehk tõendit vaktsineerimise, läbipõdemise või enne Eestisse saabumist tehtud negatiivse tulemusega koroonatesti kohta. Ühtlasi võttis valitsus teadmiseks, et 1. juulist 2022 lõpetab kehtivuse ka COVID-i karantiinikorraldus.
4.3.Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) algatas Vabariigi Valitsus 14.12.2020. Perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse võttis Riigikogu vastu 19.05.2021 (seadus jõustus 07.06.2021). Riigikogu ei võinud 19.05.2021 ette teada maailmas esmakordselt tuvastatud nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vajalike meetmete ja piirangute ulatust ja/või kestust ning seetõttu tugineti Riigikogus 13.05.2021, SE 300 menetlemisel 2008. a majanduskriisist saadud kogemusele, et majanduse taastumine võttis aega ligikaudu kolm aastat. Seetõttu on ka täna asjakohane lugeda PHS § 39 lg-t 6 1 normitehniline kirje „säte kehtib kuni 31.12.2026“ õigeks, sest Riigikogus 2021. a 300 SE teises menetlustoimingus rakendatud ajavahemik 01.01.2021-31.12.2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamine tuleks käesoleval juhul lugeda õigeks ajavahemikus 01.01.2021-31.12.2026 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamine.
4.4.PHS § 39 lg-t 61 on võimalik tõlgendada mitmel moel, mistõttu tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust (vt Riigikohtu lahend nr 5-23-16/15, p-d 33 ja 44). Kaebaja palub algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse (vt Riigikohtu lahend nr 522-4/13, p-d 29-30).
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
5.1.PHS § 39 lg-t 61 on võimalik rakendada vaid kuni 31.12.2023 sündinud laste puhul. Selline oli ka seadusandja tahe ning sellele on viidatud nii õiguskantsleri kirjas, kaebuses kui ka vaideotsuse. PHS eelnõu seletuskirjast tuleneb selgelt seadusandja tahe ning tagantjärele, aastaid hiljem, ei ole võimalik, seda enam teisiti sisustada, sh ka mitte põhjusel, et järgnevad aastad on toonud kaasa uue teadmise või ka juhul, kui seadusandja sel hetkel ei suutnud kõiki olukordi ette näha.
5.2.PHS § 39 lg-s 61 sätestatud põhimõtet rakendati tagasiulatuvalt, sest seda ei jõutud jõustada enne 01.07.2021. 01.04.2022 muudatuse tõttu muutus PHS-i paragrahvide numeratsioon ja varasemas versioonis § 37 lg-d 41-43 lisati alates 01.04.2022 jõustatud redaktsiooni § 39 lg-teks 61-63. Seega põhimõte, et lisaks töövõimetuslehel oldud päevade arvule lahutatakse arvestusperioodist ka töötuna arvel oleku päevade arv, jõustus PHS-s 01.07.2021 ja seda rakendati tagasiulatuvalt ka nende laste osas, kes olid sündinud alates 01.01.2021.

3(6)

3-24-1421

5.3.PHS § 636 sätestab lisaks tagasiulatuvale rakendamisele regulatsiooni ka edasiulatuva rakendamise kohta ehk põhimõtte, et PHS § 39 lg-te 6 1-63 rakendatakse kuni 31.12.2023 sündivate laste puhul. Seletuskirjas (300 SE) on selgitatud, miks kehtivad PHS § 39 lg 6 1-63 ja PHS § 636 kuni 31.12.2026. Seega oli seadusandja selgeks sooviks rakendada PHS § 39 lg 6 163 perioodil 01.01.2021-31.12.2023 sündinud laste puhul ja sätted kehtivad kuni 31.12.2026 üksnes põhjusel, et neid saaks selles vahemikus sündinud laste puhul rakendada ka pärast 31.12.2023. Lugedes seadust tervikuna ehk PHS § 39 lg-te 61-63 ja § 636 koos, siis on see ainuvõimalik tõlgendusviis.
5.4.Vanemahüvitise kalkulaatori nõuet PHS-st ei tulene ning sellel ei ole siduvat õiguslikku tähendust. Vanemahüvitise tegelik suurus selgub vanemahüvitise määramisel pärast kõigi asjaolude kontrollimist.

KOHTU PÕHJENDUSED

10.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt ema vanemahüvitise arvutamisel võtnud arvesse ka kaebaja töötuna arvel oleku perioodi. Sisuliselt on vaidlus selles, kuidas tõlgendada PHS § 39 lg-t 61.
12.Tulenevalt PHS § 39 lg-st 61, kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvel, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel PHS § 39 lg-s 6 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil töötuna arvel oldud nende päevade arv, mis töövõimetuslehe päevadega ei kattu. Töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötamine tööturumeetmete seaduse § 11 kohaselt loetakse töötuna arvel olekuks ja saadud tulu võetakse arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel.
13.Vastavalt PHS § 636 rakendatakse PHS § 39 lg-tes 61-63 sätestatut tagasiulatuvalt ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini sündinud laste puhul.
14.Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) kaebajale määrati 31.03.2024 perehüvitis (ema vanemahüvitis) perioodi 01.04.2024-18.06.2024 eest, päeva suurusega 58,12 eurot; 2) vanemahüvitise määramise aluseks olev kuumäär on 1743,59 eurot (bruto); 3) töötuna arvel oleku päevade arvu arvestatud ei ole; 4) kaebaja oli töötuna arvel 131 kalendripäeva vanemahüvitise suuruse arvestamise arvestusperioodil 01.08.2022-31.07.2023 ning 5) vaideotsuse kohaselt sünnib kaebaja laps 2024. aastal. Seega vastustaja ei ole kaebaja arvestusperioodist maha arvanud töötuna arvel oleku päevade arvu ning sellest sõltus ema vanemahüvitise suurus.
15.Kohus nõustub kaebajaga osas, et kui lähtuda PHS § 39 lg 6 1 grammatilisest tõlgendusest, siis peaks nimetatud norm laienema ka kaebajale. Samas ei ole grammatiline tõlgendusmeetod ainus tõlgendusmeetod normi mõistmiseks. Nii tuleb analüüsida ka seadusandja tahet ning vaadata seaduseelnõu seletuskirja.
16.Perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse 300 SE (edaspidi PHS muutmise seaduse eelnõu 300 SE) seletuskirjas on märgitud, et tegemist on tähtajalise meetmega, mida rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021-31.12.2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamisel; sel ajal sündinud laste puhul jääb vanemahüvitise arvestusperioodi ajavahemik 01.03.2020-28.02.2023, hõlmates seega koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu kehtestatud eriolukorra ja järgnenud majanduslanguse aja1. Eelnõu §

Perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (300 SE), lk 2. Kättesaadav elektrooniliselt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2c1b7c4c-0670-4937-807e-5a8179e2cae4/

4(6)

3-24-1421

1 punkti 5 kohaselt täiendatakse seaduse 5. peatüki 1. jagu §-ga 63 4 järgmises sõnastuses „§

634.Paragrahvi 39 lõigete 61-63 rakendamine Käesoleva seaduse § 39 lõigetes 61-63 sätestatut rakendatakse ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini sündinud laste puhul.“
17.Eelnõu § 2 lõikega 2 sätestatakse rakendussätted järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 ja 5 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil ja need kehtivad kuni 2026. aasta
31.detsembrini.“ Eelnõu seletuskirjas on selgitatud eelnõu § 2 lõike 2 osas, et eelnõu § 1 punktid 2 ja 5 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil ja kehtivad 2026. aasta 31. detsembrini; sätete kehtimise aeg tuleneb asjaolust, et eelnõuga tehtavat muudatust rakendatakse ajavahemikul 01.01.2021-31.12.2023 sündinud laste puhul, ja reeglist, et vanemahüvitist võib kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (PHS-i § 34 lg 2); seega, kui laps sündis sel ajavahemikul, on vanemahüvitist võimalik kasutada 2026. aasta 31. detsembrini2.
18.Ülaltoodust lähtuvalt nõustub kohus vastustajaga, et seadusandja tahe on olnud kohaldada PHS § 39 lg-st 61 tulenevat töötuna arvel oleku perioodi välja jätmist vanemahüvitise arvestusperioodist ajavahemikul 01.01.2021-31.12.2023 sündinud laste puhul. Rakendussätted ei ole näinud ette selle normi rakendamist kuni 31.12.2026, vaid on reguleerinud normi kehtivust, kuivõrd vanemahüvitist võib kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (PHS § 34 lg 2).
19.Küll aga nõustub kohus kaebajaga, et asjassepuutuvad normid ei ole lihtsasti tõlgendatavad, mistõttu tuleb analüüsida, kas on rikutud õigusselguse põhimõtet. „Õigusselgus tähendab, et seadused ja muud õigusaktid peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad, et isikul oleks mõistlik võimalus riigi tegevust ette näha ja kohandada oma tegevust sellele vastavalt. Mis tahes selgusetus ei too kaasa seaduse põhiseadusvastasust. Õigusselgusetu olukorraga on tegemist juhul, kui normide tõlgendamisel tekkinud küsimusi ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada ka normide eesmärki ja kujunemislugu, teisi õigusakte, õiguse üldpõhimõtteid jms arvesse võttes ning selline selgusetus takistab seadusest tulenevate kohustuste kindlakstegemist ja täitmist.“ (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31.10.2022 otsus nr 5-22-4/13, p 62; 14.10.2015 otsus nr 3-4-1-23-15, p 98; 19.12.2019 otsus nr 5-19-38/15, p 68). Käesoleval juhul leiab kohus, et ehkki PHS § 39 lg 6 1, § 636 ja § 88 lg 8 pole normitehniliselt ega keeleliselt õnnestunud, ei ole need ka sedavõrd selgusetud, et sätteid ei oleks võimalik tõlgendamismeetodeid kasutades mõistlikul viisil sisustada.
20.Nii nähtub eelnevast, et vaadates eelnõu 300 SE seletuskirja, siis selgub sealt seadusandja ühene tahe, et PHS § 39 lg-s 61 sätestatud erand (töötuna arvel oleku perioodi maha arvamine vanemahüvitise arvestusperioodist) rakendub üksnes kuni 31.12.2023, mitte rakendussättes (PHS § 88 lg 8) märgitud kehtivusajani 31.12.2026. Just nimelt seletuskiri on oluline allikas tuvastamaks, milline on olnud normi kujunemislugu ja milline on olnud seadusandja tegelik tahe. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et PHS eelnõu 300 SE seletuskirjast nähtub, et kaebaja suhtes PHS § 39 lg 61 ei rakendu, kuivõrd tema lapse sünniaeg on hilisem kui 31.12.2023. Seetõttu puudub ka vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ning kohus jätab vastava taotluse rahuldamata.
21.Kaebaja on viidanud kaebuses haldusmenetluse seaduse § 55 lg-le 1 ja § 56 lg-le 1. Samas ei ole kaebaja täpsustanud, milles nende normide rikkumine seisneb. Kui kaebaja on silmas pidanud, et vaidlusaluses otsuses ei ole põhjendatud, miks PHS § 39 lg 6 1 ei kohaldu, perehuvitiste-seaduse-ja-toolepingu-seaduse-muutmise-seadus/

Perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (300 SE), lk 6. Kättesaadav elektrooniliselt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2c1b7c4c-0670-4937-807e-5a8179e2cae4/ perehuvitiste-seaduse-ja-toolepingu-seaduse-muutmise-seadus/

5(6)

3-24-1421

siis seda ei pidanud vaidlusaluses otsuses põhjendama. Vastustaja on välja toonud, millisele õiguslikule alusele on otsus rajatud ning kuivõrd vastustaja hinnangul PHS § 39 lg 6 1 ei kohaldunud, siis sellele ka vaidlusaluses otsuses ei viidatud. Küll aga on vaideotsuses selgitatud, miks PHS § 39 lg 61 kaebaja suhtes ei kohaldu.

22.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata, kuivõrd vaidlusalused otsused on õiguspärased.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude välja mõistmiseks taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
24.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuse kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20263-26-119/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja