lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-2185/19

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-2185/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2260
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÕÕS § 5 lg 1, 2, 21, 22, 6Üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamineÕÕS § 51 lg 1, 2PS § 28 lg 2HKMS § 108Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 201Ringkonnakohtu otsuse sisuÕÕS § 1 lg 1Seaduse reguleerimisalaÕÕS § 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-2185/10Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja18.01.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 26. september 2024, Tartu 3-23-2185

Haldusasi

X.X.-i kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi 1. septembri 2023. a otsuse nr 186806 tühistamiseks ja kohustamiseks uuesti läbi vaadata õppetoetuse taotlus

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 18. jaanuari 2024. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. esindaja v.adv Raiko Paas Vastustaja Haridus- ja Teadusministeerium esindaja Maarja-Liisa Vahi

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. jaanuari 2024. a otsus muutmata.
2.Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28. oktoober 2024.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) jättis 1. septembri 2023. a otsusega nr 186806 rahuldamata kaebaja taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks (dtl-d 26-27). Vastustaja tuvastas, et kaebaja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 5 1 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ületab igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära, mistõttu kaebajal ei ole õigust saada toetust.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 27.08.20263-26-2270/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-2347/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20263-26-1747/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.08.20263-26-2560/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1860/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.07.20263-26-452/9
Õppetoetuste liigid
PKS § 97
PS § 37
2.
Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse HTM-i 1. septembri 2023. a otsuse nr 186806 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja toetusetaotlus uuesti läbi. Kaebuse

kohaselt pole vaidlustatud otsusest võimalik aru saada, keda peetakse kaebaja pereliikmeteks ning millist sissetulekut nii kaebaja kui tema pereliikmete puhul arvestatakse. Juhul, kui ÕÕS § 51 mõtteks on arvestada ka üliõpilase nende vanemate sissetulekutega, kes ei ela taotlejaga koos ja ei moodusta ühte leibkonda, siis piirab see ebaproportsionaalselt juurdepääsu haridusele ning on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 37.

3.Vastuses kaebusele vaidles vastustaja kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitas, et ÕÕS § 51 sätestab üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamise alused ning toob ära, keda loetakse üliõpilase perekonnaliikmeteks. Taotlemisel olid kaebajale näha kõik pereliikmed, keda arvatakse pereliikmete hulka. HTM lähtub otsuste tegemisel Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetest, mis saadakse maksukohustuslaste registrist infopäringuna. Kaebaja ei ole viidanud, et esitatud andmed oleksid valed. Taotluse esitamisel kinnitas kaebaja, et esitatud andmed on korrektsed ja taotlusele ei esitatud ka täiendavaid andmeid, mida oleks saanud võtta aluseks otsuse tegemisel.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4.18. jaanuari 2024. a otsusega Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.
5.Halduskohus sedastas, et kaebaja on alla 24-aastane üliõpilane, kes elab koos oma emaga. Vaidlust ei ole, et mõlema vanema arvestamisel pereliikmena on kaebaja pereliikmete koosseis viieliikmeline.
6.Vajaduspõhine õppetoetus on üliõpilasele antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. ÕÕS § 5 lg 21 p 3 sätestab vajaduspõhise õppetoetuse saamise õiguse eeldusena asjaolu, et üliõpilase ÕÕS § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. 2023. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 1 p-ga 1 on üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 762,5 eurot kalendrikuus. Kaebaja leiab, et tema isa sissetulekuid ei oleks tohtinud vajaduspõhise õppetoetuse määramisel arvesse võtta, sest kaebaja ei ela koos isaga.
7.ÕÕS § 51 lg 2 kohaselt loetakse vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel üliõpilase perekonnaliikmeteks teiste hulgas (p 1) kuni 24-aastase üliõpilase vanemad juhul, kui üliõpilane ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja. Säte on konkreetne, tõlgendamisruumi ei jäta. Seetõttu saavutaks kaebaja kaebusega taotletava eesmärgi vaid juhul, kui viidatud säte tuleks selle põhiseadusvastasuse tõttu jätta kohaldamata.
8.Kaebaja pereliikmete sissetulekute summa tema isa tulusid arvestamata oleks jäänud alla 2023. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 1 p-s 1 sätestatud keskmise sissetuleku ülemmäära 762,5 eurot kuus. Järelikult oleks kaebaja isa sissetulekute mittearvestamine mõjutanud kaebaja osas tehtud HTM 1. septembri 2023. a otsuse nr 186806 sisu ning ÕÕS § 5 1 lg 2 p 1 on asjassepuutuv säte.
9.ÕÕS-i ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (236 SE) seletuskirja järgi on vajaduspõhise õppetoetuse eesmärk toetada eelkõige neid peresid, kes elavad allpool vaesuspiiri. Eelnõu koostamisel seati eesmärgiks jääda toetuse tingimuste seadmisel võimalikult olemasolevate andmete põhiseks, et vajaduspõhise õppetoetuse taotlemine oleks üliõpilasele võimalikult vähekoormav ning sellega ei kaasneks administreerimiseks vajalikke kulutusi, mille võrra õppetoetusteks makstavad vahendid väheneksid. Kuna kõrgharidus on ühtlasi nii avalik kui ka erahüve, on mõistlik eeldada, et järeltulijate kindlama tuleviku tagamiseks osalevad üliõpilaste elamiskulude katmisel vanemad (ka juhul, kui vanemad ei ole teineteisega abielus) ning samuti on üliõpilastel võimalus võtta õppelaenu. Administreerimise lihtsust saab pidada legitiimseks eesmärgiks,

millega põhjendada määramisel.

vanemate

sissetulekutest

lähtumist

vajaduspõhise

õppetoetuse

10.Riigil on küll kohustus aidata puudustkannatavaid isikuid, kuid seadusandja on võrdlemisi vaba otsustama, milliste meetmetega seda teha. Vajaduspõhise õppetoetuse maksmise kohustus ei tulene riigile PS-st, vaid riik on endale selle ülesande ise võtnud. Niisugusel juhul ei riivata selle määramata jätmisega kaebaja PS § 28 lg-st 2 ega kaebaja poolt viidatud PS §-st 37 tulenevaid subjektiivseid õigusi.
11.Puudust kannatava isiku nõudeõigus riigi vastu PS § 28 lg 2 alusel langeb täiesti või osaliselt ära, kui tal on perekonnaliikmed, kes on võimelised oma puudust kannatava perekonnaliikme eest hoolitsema (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsused nr 3-4-1-7-03 (p 18) ja 3-4-1-67-13 (p 32)). Ühest vanemast või mõlemast vanemast eraldi elamine üldjuhul ei katkesta üliõpilase majanduslikku sidet vanematega. Kaebaja pole ka ise välja toonud, et temast eraldi elav isa teda ei toeta. Vanematel ei ole küll kohustust pidada ülal oma täisealisi kõrgharidust omandavaid lapsi (PKS § 97), kuid praktikas on see üldteadaolevalt siiski väga tavapärane.
12.Kaebajale pidi olema teada, kelle sissetulekuid hakatakse arvestama ja milline oli perekonnaliikmete sissetulek, kuna vastavad andmed nähtusid taotluse esitamisel. Ka on vaidlustatud otsuses viide, et otsuse alusandmetega on taotlejal võimalik tutvuda haridusportaalis edu.ee.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

13.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses palub kaebaja tuvastada, et ÕÕS § 51 lg 1 ja lg 2 p 1 on vastuolus PS-ga osas, milles need sätted võimaldavad võtta toetuse taotlemisel keskmise sissetuleku arvestamisel aluseks ka vanema sissetuleku, kes ei ela koos toetuse taotlejaga ning jätta need sätted selles osas kohaldamata. Kohus on ebaõigesti kohaldanud õigust, kui on leidnud, et ÕÕS § 5 1 lg 1 ja lg 2 p 1 ei piira ebaproportsionaalselt kaebaja PS-s 37 sätestatud õigust. Näitena tõi kaebaja juba halduskohtus välja just lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja korra, mis lubab toetuse taotlusel võtta aluseks just leibkonnaliikme tulu arvestades ainuüksi leibkonda kuuluvaid isikuid. Vastavust proportsionaalsuse põhimõttele tuleb Riigikohtu pikaajalise praktika järgi hinnata kolmeastmeliselt – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Halduskohus pole sellist hindamist proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamiseks läbi viinud. Piirang ei ole kaebaja suhtes mõõdukas, kuna kohtu selgitatud piirangu eesmärk (nö vältida toetuse väljamaksmisel administratiivseid raskusi) ei saa olla kaalukam, kui sättega haridusele juurdepääsu õigusesse sekkumine.
14.Vastuses apellatsioonkaebusele apellatsioonkaebuse rahuldamata.

vaidleb

vastustaja

selle

vastu

ja

palub

jätta

Vastustaja leiab, et ÕÕS § 51 lg 1 ja lg 2 p 1 ei sätesta isikute õigusi ega vabaduste piiramist. PS § 37 järgi on igaühel õigus haridusele. ÕÕS ei reguleeri hariduse andmist või ei sea piiranguid hariduse kättesaadavusele. ÕÕS puhul on tegemist soodustavate ja toetavate meetmetega hariduse omandamiseks, kuid mitte keelavate või piiravate normidega. Samuti ei saa pidada vajaduspõhist õppetustust sotsiaaltoetuseks, kuna tegemist on selgelt õppimisega seotud toetusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15.Apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on selgitanud vajaduspõhise õppetoetuse eesmärki ning taotlemise tingimusi ja arusaadavalt selgitanud, miks ÕÕS § 51 lg 1 ja lg 2 p 1 on põhiseaduspärased. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.

16.Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja, et ÕÕS § 51 lg 1 ja lg 2 p 1 piiravad ebaproportsionaalselt kaebaja õigust haridusele ja vabale eneseteostusele ja on seetõttu vastuolus põhiseadusega. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaebaja etteheitega, nagu ei oleks halduskohus hinnanud regulatsioonist tuleneva kaebaja õiguste riive mõõdukust.
17.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust, et vastustaja keeldus kaebajale vajaduspõhise õppetoetuse määramisest põhjusel, et ÕÕS § 5 1 lg 1 järgi arvestatud kaebaja keskmine sissetulek kuus ületas 2023. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 1 p-s 1 sätestatud keskmise sissetuleku ülemmäära 762,5 eurot kuus. Seega ei olnud kaebajale toetuse maksmine lubatav tulenevalt ÕÕS § 5 lg 21 p-st 3. Apellatsioonimenetluses ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud, et vastustaja lahendas tema taotluse kehtiva õiguse kohaselt. Kui perekonnast lahus elava isa tulusid ei oleks kaebaja keskmise sissetuleku arvestamisel arvesse võetud, siis kvalifitseerunuks kaebaja toetuse saajaks. Seega on ÕÕS § 51 lg 2 p 1, mis näeb ette, et kaebaja perekonnaliikmeks toetuse taotlemisel loetakse tema vanemad sõltumata sellest, kas nad elavad kaebajaga koos, asjasse puutuvaks normiks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 ja § 14 lg 2 tähenduses.
18.Halduskohus selgitas, et toetuse tingimuste kujundamisel seatud eesmärk jääda võimalikult olemasolevate andmete põhiseks, et toetuse taotlemine oleks vähekoormav ning sellega ei kaasneks administreerimiseks vajalikke kulutusi, mille võrra õppetoetusteks makstavad vahendid väheneksid, on legitiimine eesmärk.
19.Ringkonnakohtu hinnangul on üliõpilase keskmise sissetuleku arvutamisel tema mõlema vanema tuludega arvestamine, sõltumata sellest, kas vanemad omavahel või koos üliõpilasega moodustavad ühise leibkonna, toetuse administreerimise efektiivsuse saavutamiseks sobiv meede. Registriandmetele toetumine soodustab toetustaotluste efektiivset lahendamist ja võimaldab toetuse tarbeks suunatavatest eelarvevahenditest enam kasutada toetuste maksmiseks ja vähem toetusetaotluste administreerimiseks.
20.Meede on vajalik. Taotlejate nende vanemate ühte leibkonda kuulumise kindlakstegemine ei ole võimalik ainuüksi registriandmete põhjal. See nõuaks täiendavate vahendite suunamist toetusetaotluses esitatud andmete kontrollimiseks. Sama eesmärki ei saa vähemalt sama tõhusalt saavutada muude vahenditega. Näiteks taotlejate kinnitused või ka rahvastikuregistri andmed taotlejate leibkonna liikmete kohta võivad olla ebatäpsed ega võimalda lahendada toetusetaotlusi ainuüksi andmete põhjal. Ringkonnakohtule ei ole teada muid meetmeid, mis võimaldaks lahendada toetusetaotlusi sama efektiivselt, kuid oleks kaebaja suhtes vähem koormavad.
21.Meede on kaebaja suhtes mõõdukas. ÕÕS § 1 lg 1 järgi on õppetoetuste eesmärk tagada ligipääs kõrgharidusele ning motiveerida kõrgharidust omandavat üliõpilast täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava nominaalkestusega läbima. Vajaduspõhise õppetoetuse määramata jätmine võib riivata kaebaja õigust haridusele juhul, kui toetuse saamata jäämise tõttu kaebaja ei saa õpinguid jätkata või peab tegema selleks ebamõistlikke pingutusi. Praeguses asjas ei ole kaebaja väitnud, et toetuse saamata jäämise tõttu oleks ta sunnitud loobuma kõrghariduse omandamisest või, et kõrghariduse omandamine oleks oluliselt takistatud, sest kaebaja on sunnitud samaaegselt töötamata või, et seetõttu ei oleks võimalik läbida õppekava nominaalkestusega. Vaatamata sellele, et halduskohus sellele tähelepanu juhtis, ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud sedagi, et kaebajast lahus elav isa ei toetaks teda kõrghariduse omandamisega seotud kulude katmisel. Nendel asjaoludel ei saa järeldada, et kaebaja õigust haridusele oleks riivatud intensiivselt.
22.Riigikohus on selgitanud1, et kutsehariduse edendamine ei kuulu PS § 28 lõike 2 kaitsealasse. Ringkonnakohtu hinnangul saab sama järeldada kõrghariduse kohta. Seega ei saa kõrghariduse omandamise soodustamisel suunatud toetust seostada põhiõigusega riigi abile puuduse korral. Seetõttu on halduskohus põhjendatult selgitanud, et juhul kui kaebaja sooviks oli saada abi puuduse korral, on riik loonud selleks teist liiki toetused (näiteks toimetulekutoetus).
23.Teisalt saab järeldada, et riigil ei olnud vältimatut kohustust näha ette vajaduspõhise õppetoetuse maksmine üliõpilastele. Seetõttu oli seadusandjal kõrghariduse omandamise soodustamiseks meetmete kujundamisel avar otsustusruum. Seadusandja ongi seda kasutanud, nähes ette kõrgharidust omandavatele üliõpilastele ette vajaduspõhise õppetoetuse (ÕÕS § 2 p 4) ja ka vajaduspõhise eritoetuse (ÕÕS § 2 p 5). ÕÕS § 5 lg 22 järgi on üliõpilasel, kelle vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on asjaomasel semestril jäetud rahuldamata põhjusel, et see ei vastanud käesoleva paragrahvi lõike 2 1 punktis 3 nimetatud tingimusele, on õigus taotleda vajaduspõhist eritoetust, kui: 1) tema ja käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu keskmine sissetulek ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära, eelkõige kui nimetatud sissetulek on vähenenud seoses üliõpilase või tema perekonnaliikme töötuna arvele võtmisega või puuduva töövõimega või 2) ta vastab muudele õppeasutuse kehtestatud tingimustele, mis on seotud üliõpilase majandusliku olukorra halvenemisega või muu raske majandusliku olukorraga, mis takistab üliõpilasel õpingute jätkamist. Seega on seadusandja ette näinud vajaduspõhise toetuse saamise võimaluse ka neile üliõpilastele, kelle keskmine igakuine sissetulek ületab riigieelarve seaduse § 2 lg 1 p-s 1 sätestatud keskmise sissetuleku ülemmäära, kuid kellel sellele vaatamata raske majanduslik olukord takistab õpingute jätkamist. Lisaks sätestab ÕÕS § 5 lg 6, et õppeasutus moodustab eritoetuse fondi, millesse suunatakse kuni 50 protsenti põhitoetuse fondi vahenditest. Lisaks suunatakse eritoetuse fondi põhitoetuse fondidest ülejäänud vahendid. Kui ka eritoetuse fondis tekib ülejääk, on õppeasutusel õigus tekkinud jääki fondide vahel jagada. Eritoetuse fondist võib anda toetusi ÕÕS § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud nõudeid arvestamata ning võttes arvesse muid õpilase õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid. Seega võib õppeasutusel olla võimalik maksta vajaduspõhist eritoetust üldkorrast soodsamatel tingimustel. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks taotlenud õppeasutuselt vajaduspõhist eritoetust ja selle määramisest talle oleks keeldutud.
24.Nendel asjaoludel ei saa järeldada sedagi, et kaebajale vajaduspõhise õppetoetuse maksmisest keeldumisega oleks ebaproportsionaalselt riivatud võrdsuspõhiõigust. Kaebajat võidakse kohelda ebavõrdselt, kui tema keskmise sissetuleku arvestamisel arvestatakse perekonnast lahus elava isa tuludega, kes tegelikult ei aita kaebajat kõrghariduse omandamise kulude katmisel. Samas saab eeldada, et perekonnaga koos elav vanem aitab vähemalt kaudselt oma lapse kõrghariduse omandamisele kaasa isegi juhul, kui abi ei ole otseselt rahaline. Samas ei ole kaebaja väitnud, et isa kaebaja kõrghariduse omandamise kulude kandmisel ei aitaks. ÕÕS § 5 lg 2 2 alusel määratav vajaduspõhine eritoetus, eelkõige võimalus maksta vajaduspõhist eritoetust ka sõltumata keskmise sissetuleku suurusest, kui esinevad muud õppeasutuse kehtestatud tingimused, mis on seotud raske majandusliku olukorraga, mis takistab õpingute jätkamist.
25.Nendel asjaoludel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
26.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses.

Vt RKPjK 2. veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-4-1-33-14 (p 35)

Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

27.Kaebaja ja tema perekonnaliikmete eraelu kaitseks tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3) /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1301/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-24-2204/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium