Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

3-24-776

3-24-776 lubatavusega on seotud ka Võru Linnavalitsus, kes võttis ära kaebajalt omavoliliselt allkirjastamise õiguse; 6) mõista välja mittevaraline kahju alandamise, sõnumisaladuse ja eraelu puutumatuse rikkumise tõttu sundravi asutuselt; 7) kuulutada menetlus kinniseks; 8) kui kohus peab vajalikuks määrata advokaat, siis teha seda riigi õigusabi seaduses (RÕS) korras, kuna kaebajal puudub nii riigilõivu kui ka advokaadi teenuse saamise jaoks raha; 9) vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest (riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 4, p 7, p 12).

3-24-776 halduskohtu pädevusse, mistõttu tuleb see tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). SKHS § 5 lg 1 p 5 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vara arestimise või äravõtmisega. Selline kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada prokuratuurile (vt SKHS § 14 lg 2). Seejuures näeb SKHS § 14 lg 3 ette tähtaja kahju hüvitamise taotluse esitamiseks. Kui prokuratuur jätab kaebuse rahuldamata või läbi vaatamata, siis on õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile (vt SKHS § 16 lg 1). Kui Riigiprokuratuur või kohtuväline menetleja jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada Riigiprokuratuuri või kohtuvälise menetleja määruse peale kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas SKHS §-s 5 või 6 alusel antav määrus on koostatud või kelle tööpiirkonnas tekitati kahju SKHS § 7 tähenduses (vt SKHS § 17 lg 1). Seega ei kuulu kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõue lahendamisele halduskohtus. Kaebaja on märkinud, et kahju on tekitanud ka Võru Linnavalitsus, kui võttis kaebajalt allkirjastamisõiguse. Sellest järeldub, et kaebaja soovib kahju väljamõistmist Võru Linnavalitsuselt seoses Võru Linnavalitsuse tegevusega kaebaja eestkostjana. Kohaliku omavalitsuse üksuse kui eestkostja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja see tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 sätestab, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. PKS § 205 kohaselt saab eestkostja olla ka valla- või linnavalitsus. PKS § 206 lg 1 sätestab, et eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Võru Linnavalitsus allus kaebaja eestkostjana samale õiguslikule regulatsioonile nagu iga muu eestkostja. Seega ei teostanud Võru Linnavalitsus kaebaja eestkostjana avalikku võimu, vaid tegemist oli eraõigusliku suhtega kaebaja ja Võru Linnavalitsuse vahel. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused lahendatakse tsiviilasjana tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilasju lahendavad esimese astme kohtuna maakohtud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lg 1). Kaebaja on märkinud, et kahju on tekitatud sundravil viibimise ajal sellega, et kaebajal aeti tahte vastaselt maha juuksed ning telefonikõne ajal seisis tervishoiutöötaja tema kõrval. See seondub tervishoiuteenuse osutaja tegevusega, mistõttu on tegemist eraõiguslikus suhtes kahju väidetava tekitamisega. Tulenevalt RVastS § 1 lg-st 2 ei reguleeri RVastS mh kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes, mistõttu ei kuulu nimetatud osas kahju hüvitamise nõude lahendamine halduskohtu pädevusse. Kaebuse täienduses on kaebaja selgitanud, et TÜK arstid piiravad kaebaja töötamist sellega, et aja jooksul on kaebajale pakutud erinevaid töid, kuid diagnoosi tõttu pole tal lubatud valitud erialal ja kohas töötada. Ka see seondub tervishoiuteenuse osutaja tegevusega (meditsiinilise diagnoosi määramine), mistõttu on tegemist eraõigusliku suhtega ning sellesisulise vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse ei kuulu. Seega tuleb nimetatud osas kaebus tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kuivõrd kaebaja ei ole käiguta jätmise määrusele vastates kinnitanud, et soovib vaidlustada ka Eesti Töötukassa 11.11.2020 otsust nr TVH/20/078957 ja Eesti Töötukassa 12.11.2020 otsust nr TVT/20/056074, siis loeb kohus, et selles osas ei ole kaebaja kaebust esitanud.

4(6)

3-24-776 Riigi õigusabi otsustatakse isiku taotluse alusel (RÕS § 9 lg 1). Kaebaja ei ole nõuetekohast riigi õigusabi taotlust kohtule esitanud, kuigi kohus on kaebajale seda oma 29.05.2024 määruses selgitanud ning edastanud ka taotluse vormi. Kuna kaebus kuulub tervikuna selle esitajale tagastamisele, jääb kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. Kaebaja on taotlenud menetluse kinniseks kuulutamist eraeluliste isikuandmete kaitseks. Taotlus on põhjendatud (vt HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3). Menetluses on esitatud kaebaja eraelulisi andmeid, sh meditsiiniandmeid ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole suurem eraelu kaitsest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-776 5 tuleb tõlgendada kitsendavalt nii, et halduskohus saab kahju hüvitamise kaebuse SKHS-is sätestatud alustel lahendada üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse enne selle seaduse jõustumist menetlusse võtnud (vt Riigikohtu 08.12.2017 määrus nr 3-16-2024, p 14; 07.12.2016 otsus nr 3-3-1-30-16, p 12). SKHS jõustus 01.05.2015. Kuna kaebaja kaebus on esitatud pärast seda, ei ole halduskohus pädev seda lahendama.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.