lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-2448/4

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-2448/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1063
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 37 lg 3Riigi õigusabi osutamine nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes aluselHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 210 lg 1Määruskaebuse lahendamineRÕS § 15 lg 8Riigi õigusabi andmise otsustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-2448/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja02.09.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2448

Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.09.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.09.2024 määruse peale.

Jätta Tallinna Halduskohtu 02.09.2024 määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

Jätta X määruskaebus rahuldamata.

Selgitus Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1, RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (taotleja) esitas Tallinna Halduskohtule 28.08.2024 riigi õigusabi taotluse. Taotleja märkis, et soovib esitada haldusasjas nr 3-24-1939, 3-24-2132, 3-24-2395 (liidetud) ja haldusasjades nr , , , , , , ja Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) taotluse esialgse õiguskaitse tagamiseks. Eesti kohtud on jätnud taotleja ilma igasuguste elatusvahenditeta. Taotleja vajab riigi õigusabi oma õiguste kaitseks, kuna tal puudub raha ja vajalik kvalifikatsioon. Taotleja ja tema tütre esmavajadused (toit ja peavari) on rahuldamata ja puuduvad sissetulekud. Mõlemad on väga haiged. Ravi ei saa, sest pole raha.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
3-23-2405
3-23-2633
3-23-2201
3-24-214
3-24-468
3-24-1240
3-24-1797
3-24-1886
2.Tallinna Halduskohus jättis 02.09.2024 määrusega X riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 3 alusel rahuldamata, sest EIK-le esitatav kaebus oleks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 35 lg 1 kohaselt vastuvõetamatu. EIÕK art 35 lg 1 järgi võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ja nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Kõikides taotleja viidatud haldusasjades on menetlused pooleli. Taotleja ei saa seega praegu EIK poole pöörduda, sest riigisisesed õiguskaitsevahendid ei ole ammendunud.

3-24-2448

3.X palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja rahuldada tema riigi õigusabi taotlus. Halduskohus on segamini ajanud EIK-ile esitatava kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja ja tema tütar saavad taotleda EIK-lt esialgset õiguskaitset, kuna rikutud on EIÕK artiklit 3 (piinamise ning ebainimliku ja alandava kohtlemise keeld). Mõlemal on juba tekkinud pöördumatu tervisekahju, neil pole raha toiduks, raviks ega kaitseks. Igaühel on õigus elule. Aga kohtud on jätnud taotleja ja tema tütre juba 15 kuud ilma elatusvahendita ning tegu on ekstreemse olukorraga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebus tuleb võtta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1 ja RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
5.Halduskohus märkis iseenesest õigesti, et EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, aga taotleja viidatud kohtuasjades ei ole veel jõustunud lahendeid. Seega ei oleks EIK-le praegu esitatav kaebus vastuvõetav ning sellise kaebuse esitamise hõlbustamiseks ei ole RÕS § 37 lg 3 kohaselt alust anda riigi õigusabi.
6.Samas on taotleja välja toonud, et ta soovib riigi õigusabi selleks, et esitada EIK-le mitte kaebus, vaid taotlus esialgse õiguskaitse meetmete võtmiseks. Esialgse õiguskaitse meetmed on vajalikud selleks, et EIK-i pöörduja huvid ei saaks enne kaebuse lahendamist pöördumatult kahjustatud. RÕS § 37 räägib üldisemalt riigi õigusabi andmisest EIK-i pöördumiseks ning selle sätte eesmärk ei ole välistada riigi õigusabi andmist EIK-lt esialgse õiguskaitse taotlemiseks, mis on EIÕK-le kaebuse esitamisega vahetult seotud ja sellega kaasnev õigus.
7.EIK kohtureeglite1 reegel 39 näeb ette, et EIK võib erandlikul, erakorralisel juhtumil (ingl k in exceptional circumstances) kohaldada esialgse õiguskaitse abinõu taotleja huvide kaitseks juhul, kui esineb vahetu oht, et mõni isiku konventsioonis ette nähtud õigus saab pöördumatult kahjustatud, s.o seda ei ole selle olemuse tõttu võimalik heastada, taastada või adekvaatselt hüvitada. Kohtureeglitele lisatud esialgse õiguskaitse taotlemise juhiste p 38 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlus üldjuhul esitada esimesel võimalusel pärast seda, kui riigisisene lõplik otsus on tehtud. Sõna üldjuhul kasutamine viitab sellele, et erandjuhul võib taotluse esitada ka muul ajal. EIK kohtureeglid ei välista esialgse õiguskaitse abinõu taotlemist enne, kui põhiasjas on riigisisesed õiguskaitsevahendid ammendatud. Näiteks on juhiste p 39 kohaselt väljasaatmisasjades mõnikord vältimatult vajalik taotleda EIK-ilt reegli 39 kohaldamist enne, kui riigisiseselt tehakse lõplik otsus väljasaatmise kohta, sest see võidakse seejärel täide viia viivitamatult2. Riigisiseselt poolelioleva kohtuasja menetlemise ajal EIK-lt esialgse õiguskaitse taotlemise võimalusele viitavad ka nt juhiste p-d 17 ja 44.
8.Riigi õigusabi taotlus tuleb vaatamata eeltoodule jätta rahuldamata, kuna X EIK-le esitatav esialgse õiguskaitse taotlus oleks ilmselgelt perspektiivitu. On väga tõenäoline, et sotsiaaltoetuste maksmata jätmise vaidluse korral ei kohalda EIK esialgset õiguskaitset kohtureeglite reegli 39 alusel. Erandliku olukorrana ning erakorraliselt raskete ja pöördumatute tagajärgedena peetakse EIK praktikas silmas näiteks elu kaotamise või füüsilise tervisekahju tekkimise võimalust (välisriigile väljaandmise ja -saatmise asjad, surmanuhtluse asjad). Ehkki

https://www.echr.coe.int/documents/d/echr/rules_court_eng, 23.02.2024 seisuga. Vt ka https://www.refworld.org/policy/opguidance/unhcr/2012/en/85472, lk 12.

2(3)

3-24-2448 reegli 39 kohaldamine pole välistatud ka muudes valdkondades, ei saa selle aluseks olla asjaolu, et kaebaja peab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral pelgalt taluma raskusi (merely endure hardship, juhiste p 6). Järelikult on esialgse õiguskaitse kohaldamise künnis on palju kõrgem ja tõsisem kui nt Eesti halduskohtumenetluses. EIK pole ka esialgse õiguskaitse asjades riigisiseste kohtute suhtes kõrgemalseisvaks kohtuinstantsiks, kes kontrollib, kas riigisisesed kohtud on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel järginud menetlusnorme. Taotleja soovib kohtulikku kaitset vaidlustes toimetulekutoetuste üle, mida Tallinna linn ei maksa talle põhjusel, et ta pole esitanud oma majandusliku olukorra kohta piisavalt dokumente ning ta pole teinud piisavalt selleks, et vähendada oma leibkonna eluasemekulusid ja saada sissetulekut. Tegemist on toimetulekutoetuse maksmisest keeldumise alustega, mis tulenevad seadusest. Tallinna Ringkonnakohus on 11.09.2024 otsuses haldusasjas nr 3-24-214 leidnud, et taotleja nõuded olid 2024. a jaanuari toetust puudutavas osas põhjendamatud ja Tallinna linn kohaldas toetuse maksmisest keeldumisel oma kaalutlusõigust õigesti ning viisil, mis ei rikkunud kaebaja õigusi. Kuigi iga haldusasi võib olla oma nüanssidega ning vaieldavate asjaolude ringiga, on põhiküsimused kohtuasjades ilmselt samad (millele viitab ka EIK-i pöördumiseks riigi õigusabi taotlemine kõikides kohtuasjades korraga). Miski ei takista esialgse õiguskaitse taotlemist ka Eesti kohtutes pooleli olevates kohtuasjades. Kohtud on ka rahuldanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusi. Eeltoodud asjaoludest kogumis võib piisava kindlusega järeldada, et siinsel juhul EIK ei rahuldaks reegli 39 alusel esitatavat taotlust.

9.Riigi õigusabi andmata jätmine ei takista EIK-i pöördumist omal käel. Nii nagu taotleja on olnud võimeline oma probleemi kirjeldama riigi õigusabi taotluses ja määruskaebuses, saab ta seda teha ka avalduses EIK-le.
10.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 02.09.2024 määrus muutmata, kuid määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta ja täiendada. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja