Keskkonnaõigus › Looduskaitse

Antud juhul on vaidlustatud raieloa menetluses enne raieloa andmist tehtud ettepanek sõlmida raieloa kõrvaltingimuseks oleva asendusistutuskohustuse täitmiseks asendusistutusleping. Kaebaja raieloa taotlust ei ole veel lahendatud, seega ei ole veel antud haldusakti, mida saaks vaidlustada tühistamiskaebusega. Samal põhjusel ei saa kaebaja nõuda, et halduskohus kohustaks vastustajat raieloa taotluse uuesti läbi vaatama. Kuna haldusakti pole antud või antud haldusakti selle väljastamisest keeldumise kohta, ei ole käesoleval hetkel kaebajal ka võimalik seda vaidlustada. Tallinna linn on seisukohal, et ettepanek sõlmida raieloa kõrvaltingimuseks oleva asendusistutuskohustuse täitmiseks leping, ei ole käsitatav ka toiminguna haldusmenetluse seaduse § 106 tähenduses. Isegi, kui lepingu sõlmimise ettepanekut oleks võimalik käsitada menetlustoiminguna, ei esine alust selle vaidlustamiseks HKMS § 45 lg 3 alusel. Lepingu sõlmimise ettepanek ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Arvestades, et leping sõlmitakse raieloa kohaste kohustuste täitmise tagamiseks ja raieloa alusel (ehk pärast raieloa andmist), ei saa lepingu sõlmimine kaasa tuua kaebaja õigusi vältimatult rikkuva raieloa andmist. Isegi kui leping sõlmitakse kokkuleppel juba raieloa menetluses, ei olene lepingu sõlmimisest või selle sõlmimata jätmisest raieloa kõrvaltingimuste sisu, mistõttu ei saa ainult lepingu sõlmimine kaasa tuua raieloa andmist. Seega ei ole antud juhul HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks täidetud, mistõttu kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus lepingu sõlmimise ettepaneku vaidlustamiseks. Kuivõrd esitatud kaebuse nõue ei vasta HKMS § 5 lg-tes 1 ja 2 sätestatud halduskohtu volitustele ning §-s 37 sätestatud nõuetele, tuleks see Tallinna linna hinnangul kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel.

Seega vastav asendusistutus kohustus saab tekkida alles raieloa andmisel, mille kõrvaltingimus asendusistutuse kohustuse ette näeb. Hetkel on kaebajale edastatud üksnes vastav lepingu eelnõu. Seega on tühistamiskaebus lepingule esitatud ennatlikult. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku lepingu sõlmimise ettepanek, kuivõrd see ei too veel kaasa mingeid õigusi ega kohustusi. Kaebaja saab vaidlustada peale raieloa väljastamist selle kõrvaltingimust tühistamisnõudega (esitades koos sellega ka põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse). Seejuures juhib kohus vastustaja tähelepanu sellele, et vastustaja enda seisukohtadest ja Korrast tulenevalt ei tohiks vastustaja keelduda ega viivitada raieloa väljastamisega põhjendusel, et kaebaja ei ole lepingut allkirjastanud enne raieloa taotluse lahendamist, sest vastav kohustus saab tekkida alles haldusakti andmisega (selle kõrvaltingimuse kehtestamisega) ning asjaolu, et isik asendusistutuskohustuse lepingut ei sõlmi, on raieloa kehtetuks tunnistamise aluseks, mitte selle väljastamisest keeldumise aluseks (vt Korra § 23 lg 1 p 4). Lisaks nõustub kohus vastustaja seisukohaga selles, et vastava lepingu sõlmimise ettepanekut ei saa käsitleda kui haldusmenetluse toimingut või kui menetlustoimingut, mis rikub iseseisvalt kaebaja õigusi ja mis oleks halduskohtus vaidlustatav. Kohus ei pea vajalikuks selles osas vastustaja seisukohti korrata ning piirdub üksnes viitega nendega nõustumisele.

selgitada välja vastav kord ja võimalik maksumus. Seejuures on detailplaneeringus otsesõnu vastavale korrale ka viidatud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.