lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2147/7

Teenistussuhted › Muud teenistussuhted

HaldusasiJõustunudRiigikohtu üldkogu · 09.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu üldkogu
Kohtuasja number
3-24-2147/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Muud teenistussuhted
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1329
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

ÜLDKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis

Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine

3-24-2147 9. september 2024 Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Hannes Kiris, Ants Kull, Saale Laos, Vahur-Peeter Liin, Heiki Loot, Kalev Saare, Juhan Sarv, Heili Sepp, Nele Siitam, Urmas Volens ja Margit Vutt Viru Maakohtu kohtuniku Andres Hallmäe (Hallmägi) distsiplinaarasi Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi 15. juuli 2024. a määrus Andres Hallmäe kaebus

22.augusti 2024. a istung

RESOLUTSIOON

1.Jätta Andres Hallmäe kaebus Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi 15. juuli 2024. a määruse peale rahuldamata.
2.Jätta Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi 15. juuli 2024. a määrus muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Andres Hallmägi (kaebaja) on olnud Viru Maakohtu kohtunik alates 3. veebruarist 2014.
2.Riigikohtu esimees esitas 25. juunil 2024 kaebajale distsiplinaarsüüdistuse. Samuti esitas Viru Maakohtu esimees 5. juulil 2024 kaebajale distsiplinaarsüüdistuse. Kokkuvõttes leitakse süüdistustes, et kaebaja on täitnud ametikohustusi mittekohaselt, sest ta on 17 kohtuasjas ja 27 järelevalvemenetluses venitanud asjade menetlemise ja lahendamisega. Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium (kolleegium) liitis 8. juuli 2024. a määrusega distsiplinaarasjad ühte menetlusse.

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kolleegiumi esimees teavitas 10. juulil 2024 kaebajat, et arvestades ametialaste minetuste laadi, rohkust ja raskust, kaalub kolleegium kaebaja ajutist teenistusest kõrvaldamist kohtute seaduse (KS) § 95 lg 1 alusel, ja talle anti võimalus esitada oma seisukoht ajutise ametist kõrvaldamise kohta. Kaebaja esitas 12. juulil 2024 seisukoha enda võimaliku teenistusest kõrvaldamise kohta.
4.Kolleegium tegi 15. juulil 2024 määruse, millega kõrvaldas KS § 95 lg 1 alusel kaebaja teenistusest distsiplinaarasja menetlemise ajaks ning vähendas tema palka poole võrra KS § 95 lg 4 alusel.
5.Määruse põhjenduste kohaselt tuleb KS § 95 lg 1 alusel ajutiselt ametist kõrvaldamisel hinnata etteheidetavate distsiplinaarsüütegude raskust, laadi ning nende võimalikku tõendatust. Kohtute infosüsteemist on selgelt näha, et distsiplinaarsüüdistustes nimetatud menetlused on veninud. Kaebaja ei ole menetluste venimise põhjuste kohta selgitusi esitanud. Kuna õigusemõistmine on kohtu põhifunktsioon, siis tuleb neid rikkumisi pidada raskeks. Samuti on kaebajale süüks pandud rikkumised korduvad ja samalaadsed. Praeguses asjas arutatakse kaebajale esitatud neljandat ja viiendat distsiplinaarsüüdistust tema kümneaastase teenistusaja jooksul, mis viitab väljakujunenud käitumismustrile. Seetõttu on kaebajale esitatud süüdistustes taotletud tema ametist tagandamist.

3-24-2147 Arvestades kaebajale distsiplinaarsüüdistuses tehtud etteheidete raskust, mahtu ja korduvust, on kohane kaebaja distsiplinaarasja menetluse ajaks teenistusest kõrvaldada koos palga vähendamisega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kaebaja esitas kolleegiumi määruse peale kaebuse, milles palub muuta määruse resolutsiooni tema teenistusest kõrvaldamise osas ja lubada ta teenistusse palga vähendamisega poole võrra.
7.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole KS § 95 lg 1 kohaldatav olukorras, kus kohtunikule etteheidetav ametikohustuste mittekohane täitmine seisneb asjade menetlemisega viivitamises. Isegi kui see säte oleks praegusel juhul kohaldatav, oleks teenistusest kõrvaldamine kõiki asjaolusid arvesse võttes ebaproportsionaalne meede. Kaebaja teenistusest kõrvaldamisega on teda karistatud enne, kui distsiplinaarasjas on jõustunud süüdimõistev otsus. Kaebajale ei antud ka sisulist võimalust ärakuulamiseks ning arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Lisaks karistatakse kaebajat sama distsiplinaarsüüteo eest korduvalt. Kaebaja teenistusest kõrvaldamisega suureneb teiste Viru Maakohtu kohtunike töökoormus ja halveneb kohtu võimekus asju menetleda.

ÜLDKOGU SEISUKOHT

8.Üldkogu leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja distsiplinaarkolleegiumi määrus muutmata. Kolleegium ei rikkunud kaebaja ajutisel teenistusest kõrvaldamisel menetlusnorme ega kohaldanud valesti materiaalõigust. Vastuseks kaebuse väidetele märgib üldkogu järgmist.
9.Esmalt leiab kaebaja, et KS § 95 lg 1 ei ole praegusel juhul kohaldatav. Kaebaja arvates saaks kohtuniku menetluse ajaks teenistusest kõrvaldada vaid juhul, kui kohtunik on toime pannud vääritu teo (KS § 87 lg 2 teine lause). Üldkogu selle seisukohaga ei nõustu. KS § 95 lg-t 1 on võimalik kohaldada ka juhul, kui kohtunikule etteheidetav distsiplinaarsüütegu seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises (KS § 87 lg 2 esimene lause). KS § 95 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkolleegium kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks oma määrusega teenistusest kõrvaldada. Seejuures arvestab kolleegium selle distsiplinaarsüüteo laadi ja raskust, milles kohtunikku süüdistatakse.
10.Üldkogu hinnangul on kohtuniku menetluse ajaks teenistusest kõrvaldamise üheks eesmärgiks vältida uute distsiplinaarsüütegude toimepanemist. Seda preventiivset eesmärki on võimalik saavutada viisil, et kohtunikule ei jagata enam uusi kohtuasju ning tema menetluses olevad asjad jagatakse ümber. Kaebajat süüdistatakse ulatuslikus venitamises kohtuasjade menetlemisega. Kaebajale uute asjade jagamise lõpetamine ning juba tema menetluses olevate asjade ümberjagamine aitab vältida tema kohtuasjade edasist venimist. Seega on kaebaja teenistusest kõrvaldamine kooskõlas KS § 95 lg 1 eesmärgiga.
11.Üldkogu hinnangul saab KS § 95 lg 1 tõlgendamisel arvestada sarnase sisuga avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 78 lg-t 1, mis näeb ette võimaluse kõrvaldada ametnik distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest, kui distsiplinaarsüütegu esialgu hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule karistusena teenistusest vabastamine. Kolleegium on 15. juuli 2024. a määruses hinnanud distsiplinaarsüüdistustes esitatud etteheidete põhistatust, samuti kaebajale süüks pandavate rikkumiste hulka, raskust ja nende järjepidevust. Distsiplinaarsüüdistuse esitajad on palunud kaaluda kaebaja ametist tagandamist. Lisaks märgib üldkogu, et KS § 95 lg 2 võimaldab kohtuniku ajutiselt teenistusest kõrvaldada isegi juba enne distsiplinaarmenetluse algatamise otsustamist, kui kohtunikuga seostuvad asjaolud, mis oluliselt kahjustavad kohtu mainet. Üldkogu nõustub kolleegiumiga, et kuna õigusemõistmine on kohtu keskne funktsioon, siis kahjustab kohtuniku ametiülesannete järjepidev täitmata jätmine oluliselt kohtu mainet. Kui kohtu mainet kahjustavate tegude tõttu on võimalik kohtunik ametist kõrvaldada juba enne distsiplinaarmenetluse algust, siis on see samal põhjusel võimalik ka KS § 95 lg 1 järgi distsiplinaarmenetluse ajal. Järelikult on kolleegium õigesti leidnud, et kohtuniku ajutist teenistusest kõrvaldamist reguleeriv norm on praegusel juhul kohaldatav.

2(3)

3-24-2147

12.Kaebaja on seisukohal, et isegi kui KS § 95 lg 1 on kohaldatav olukorras, kus kohtunikule pannakse süüks menetlusega venitamist, ei olnud tema teenistusest kõrvaldamine praeguse juhtumi asjaolusid arvestades proportsionaalne meede. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 2 alusel on kõigil menetlusosalistel õigus eeldada, et kohus lahendab tsiviilasja mõistliku aja jooksul. Distsiplinaarsüüdistuste kohaselt ei ole kaebaja suutnud menetlusosalistele seda õigust tagada. Üldkogu leiab, et käesoleval juhul ei ole ühtegi teenistusest ajutiselt kõrvaldamisest leebemat meedet, mis oleks andnud kolleegiumile võimaluse kaitsta sama tõhusalt kaebaja menetletavate asjade menetlusosaliste õigust saada oma kohtuasjale lahendus mõistliku aja jooksul. Üldkogu hinnangul on praegusel juhul kaebaja ametist kõrvaldamise eesmärk – tagada menetlusosaliste õigus menetlusele mõistliku aja jooksul – kaalukam kui kaebaja õiguste riive. Seda põhjusel, et tegemist on vaid ajutiselt ametist kõrvaldamisega, mis kestab distsiplinaarasjas lõpliku otsuse jõustumiseni. Samuti on kaebajale selleks perioodiks tagatud pool ametipalgast. Seega oli kaebaja ametist kõrvaldamine proportsionaalne.
13.Kaebaja leiab, et teenistusest kõrvaldamine on tema karistamine enne süüdimõistva otsuse jõustumist. Üldkogu selgitab, et kohtuniku ajutine teenistusest kõrvaldamine KS § 95 lg 1 alusel ei ole ametist tagandamine KS § 88 lg 1 p 4 mõttes, vaid ajutine abinõu, mida kohaldatakse üksnes distsiplinaarasja menetluse ajaks ning mille puhul on nähtud ette leevendavad meetmed (KS § 98 lg-d 1 ja 2). Sarnased menetluse tagamise abinõud on olemas ka teistes menetlusliikides (vt nt ATS § 78 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 141). Seega ei ole teenistusest kõrvaldamine kaebaja karistamine enne tema distsiplinaarsüüteo eest süüdi mõistmist ega ka süütuse presumptsiooni rikkumine.
14.Kaebaja on seisukohal, et distsiplinaarkolleegium rikkus tema ärakuulamisõigust enne võimalikku teenistusest kõrvaldamist. Üldkogu sellega ei nõustu. Kaebajal oli piisavalt teada, mille kohta ta oma seisukoha peab esitama. Distsiplinaarkolleegiumi kirjast oli üheselt mõistetav, et vaagimisel oli üksnes kaebaja ajutiselt teenistusest kõrvaldamine, mitte distsiplinaarsüüdistus tervikuna. Arvestades selle küsimuse piiritletust ning lahendamise kiireloomulisust, oli kahepäevane vastamise tähtaeg piisav.
15.Üldkogu ei nõustu kaebaja väitega, et teda on karistatud sama distsiplinaarsüüteo eest korduvalt. Esiteks selgitas üldkogu eespool (vt määruse p 13), et distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest kõrvaldamine ei ole karistus, seega ei saa kaebaja kõrvaldamine olla ka kaebaja mitmekordne karistamine sama distsiplinaarsüüteo eest. Teiseks, kuigi kaebajat on kolleegiumi 23. septembri 2022. a otsusega karistatud ametikohustuste mittekohase täitmise eest tsiviilasja nr 2-20-16862 menetlemisel, heidetakse praeguses distsiplinaarasjas kaebajale ette uusi rikkumisi nimetatud tsiviilasja menetlemisel, st menetlemisega venitamist pärast kolleegiumi 2022. a otsust. Kolmandaks ei võta üldkogu seisukohta, kas kaebajale 2022. a määratud distsiplinaarkaristus on KS § 88 lg 6 alusel kustunud või mitte. Isegi kui karistus on kustunud, on ka varasematele kustunud distsiplinaarkaristustele võimalik siiski tugineda kui isikut iseloomustavale teabele, et hinnata, kas varasemad mõjutusvahendid on olnud kaebaja käitumise suunamisel edukad.
16.Kuigi üldkogu nõustub kaebajaga, et tema teenistusest kõrvaldamisega võib kaasneda teiste Viru Maakohtu kohtunike töökoormuse kasv ning ajutiselt ehk ka keskmise menetlusaja pikenemine, ei ole teenistusest kõrvaldamise võimalik negatiivne mõju teiste kohtunike või kohtu kui terviku tööle praegusel juhul asjakohane kaalutlus. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja