X kaebus Transpordiameti kohustamiseks järelevalvet sadama ohutuse asjus
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Transpordiamet, esindaja EL
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.08.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
teha
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.08.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Õhtulehes ilmus 22.06.2024 artikkel, mille kohaselt leiti Kuivastu sadama ala mõõdistustööde käigus sadama akvatooriumist üle saja aasta vanune puidust laevavrakk. X esitas 02.07.2024 Transpordiametile avalduse, märkides, et artiklis avaldatu teeb teda kui tarbijat murelikuks. Vrakk liigub ja eraldab palke, mis ohustab parvlaevu. Kaebaja palus Transpordiametil märkida merekaartidele ohupoi. Kuna tegemist on laevateel asuva ohuga, palus ta seda teha viivitamatult ehk hiljemalt 05.07.2024. Kirjas pöörduti ka Saarte Liinid AS-i, TS Laevad OÜ, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Kliimaministeeriumi jt asutuste poole.
2.Transpordiameti kartograafiaosakonna juhataja selgitas 09.07.2024 kirjas Xle, et vrakk on navigatsioonikaartidel tähistatud. Vrakk asub Kuivastu sadama akvatooriumis, kus veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest vastutab sadama pidaja vastavalt sadamaseaduse (SadS) § 4 lõikele 3. Kui sadama akvatooriumis või sissesõiduteel muutuvad sügavused või on vaja tähistada ohtu uue navigatsioonimärgiga, siis peab sadama pidaja esitama andmed Transpordiametile nende avaldamiseks navigatsiooniteabes.
3.X esitas 09.07.2024 Transpordiametile vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles ei nõustunud Transpordiameti 09.07.2024 vastusega. Tarbijal on õigus saada teavet teenuse ohutuse kohta. Asjaomast laevavrakki pole his.vta.ee kaardil tähistatud. Transpordiamet on kohustatud
3-24-2063 tegema sadama valdajale mittevastavuse korral ettekirjutuse. Uue asjaoluna tõi avaldaja välja, et sadama kaide juures ei ole sügavused ehituprojektiga kooskõlas, kuna ei vasta sadamaregistris olevale teabele. Transpordiamet peab nõudma ehitusprojektile vastavaid sügavusi. Vraki juures on mõõdetud varem 4,6 m, kaardil on 4,8 m.
4.X esitas 13.07.2024 Kliimaministeeriumile taotluse korraldada Transpordiameti üle teenistuslik järelevalve, kuna vrakki ei ole kaartidele kantud, ohupoid pole paigaldatud, sadama süvendused ei vasta ehitusprojektile ja vraki kõrgeim punkt on 4,6 m, mitte 4,8 m.
5.X esitas 13.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Transpordiametit tegema Kuivastu sadama pidajale ettekirjutus järgida sadama hooldamisel kinnitatud asjakohaseid projekte. Ühtlasi palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras: 1) kohustada Transpordiametit tähistama navigatsioonikaartidel vrakk Kuivastu sadamas; 2) peatada ajutiselt veebilehele https://gis.vta.ee/nutimeri/ avalik juurdepääs; 3) peatada ajutiselt Kuivastu kai nr 1 kasutamine, kuni on tagatud mõlema vraki ohutus; 4) kohustada Transpordiametit lubama kaebajal teha Kuivastu sadama meremõõdistusi; 5) peatada ajutiselt kaide 1, 2 ja 3 kasutamine, kuni kaid on süvendatud sadamaregistris olevate andmeteni.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 05.08.2024 määrusega (resolutsiooni p 1) kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebajal puudub kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja ei ole taotlenud Transpordiametilt sadama pidajale ettekirjutuse tegemist järgida sadama hooldamisel kinnitatud asjakohaseid projekte. Teiseks puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda kohtult sellise sisuga ettekirjutuse tegemist isegi juhul, kui kaebaja oleks sellise nõude vastustajale esitanud. Transpordiametil on SadS § 42 lg 3 kohaselt küll riikliku järelevalve pädevus SadS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, kuid kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalve teostamist. Kaebaja on üksnes õigus taotleda järelevalvemenetlust ning õigus saada kaalutletud otsus, kas järelevalvemenetlus algatada või mitte. Kaebajal puudub mistahes subjektiivne õigus nõuda Kuivastu sadama kaide nr 1, 2 ja 3 ajutise kasutamise keelamist nii vrakkide ohutuse tagamiseks kui ka süvendamistööde teostamiseks nimetatud kaide juures. Samuti puudub kaebajal subjektiive õigus nõuda, et Transpordiamet võimaldaks kaebajal teostada meremõõdistustöid Kuivastu sadama akvatooriumis. Kaebajal puudub mistahes omandiõigus või nõudeõigus seoses Kuivastu sadama töö korraldamisega. Transpordiameti 09.07.2024 vastusest nähtub, et vaidlusalune vrakk on navigatsioonikaartidel tähistatud. Samuti nähtub vrakk Transpordiameti veebilehel olevast hüdrograafia infosüsteemist https://his.vta.ee:8443/HIS/Avalik?REQUEST=Main&WIDTH=1280&HEIGHT=593). Seega on kaebaja nõue vraki kaardil tähistamiseks täidetud juba enne kohtusse pöördumist ning selle nõude kohtule esitamiseks puudub mistahes alus. Kohtule jääb täiesti arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel ning milliste kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks taotleb kaebaja leheküljele https://gis.vta.ee/nutimeri/ avaliku juurdepääsu ajutist peatamist. Veesõidukite navigeerimiseks tuleb kasutada kehtivaid (sh pidevalt uuendatud) navigatsioonikaarte, mis on kättesaadavad koos asjaomase seadmega (kaardiplotter) või tarkvarana. Nutimere rakendus kuvab Transpordiameti ametlikke elektroonilisi navigatsioonikaarte Maa-ameti põhikaardi või ortofoto taustal. Siinkohal on oluline, et Transpordiamet soovitab mitte kasutada rakendust esmase navigeerimisvahendina. Kohtul puudub alus kahelda selles, et AS-l Saarte Liinid on olemas navigeerimistarkvara ning 2(5)
3-24-2063 reisijate (sh kaebaja) ohutus on Kuivastu sadama akvatooriumis tagatud. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Asjaolu, et hüdrograafia infosüsteemis on lisaks kaebaja poolt nimetatud vrakile ära märgitud ka meremuuseumi vraki (vrakk 1) asukoht kai nr 1 läheduses ning Nutimere lehelt meremuuseumi vrakki ei nähtu, ei tähenda, et Kuivastu sadamas ei ole tagatud reisijate, sh kaebaja ohutus, millele kaebaja teenuse tarbijana apelleerib. Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 2 p 33 kohaselt on navigatsiooniteave Transpordiameti väljaantav informatsioon navigatsioonitingimuste ja nende muutuste kohta veeteel; navigatsiooniteabe hulka kuuluvad navigatsioonikaardid ja navigatsioonialased väljaanded nagu lootsiraamatud, navigatsioonimärkide nimekirjad, teadaanded meremeestele ning navigatsioonihoiatused ja muud navigeerimiseks vajalikud väljaanded. Siinsel juhul on viidatud andmeid koosmõjus kasutades võimalik saada kogu vajalik teave navigeerimiseks Kuivastu sadamas. Kokkuvõttes on kaebaja seisukohad ning nõuded seoses Kuivastu sadama kaide kasutamisega, akvatooriumi sügavusega ja navigatsiooniteabe puudulikkusega ainetud, sest kaebajal puudub subjektiivne õigus sellekohaste kohustamis- ja keelamisnõuete esitamiseks. Kaebaja ei ole ära näidanud ühtegi rikutud subjektiivset õigust. Asjaolu, et kaebaja soovis kasutada AS Saarte Liinid teenust puhkuse veetmiseks Muhus ja kaebaja kahtles teenuse ohutuses, ei tekita kaebajale veel subjektiivset õigust vaidlustada Transpordiameti või AS Saarte Liinid tegevust/tegevusetust seoses Kuivastu sadamaga. Riivatud subjektiivne õigus ei saa tuleneda tarbijakaitseseaduse (TKS) §-st 4 (tarbija õigus saada teavet). Tarbija ning teenuse pakkuja võimalikud vaidlused lahendatakse tsiviilkorras.
7.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu 05.08.2024 määrus tühistada ja võtta asi menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt soovis kaebaja kohtusse pöördumisel kaitsta enda kui tarbija õigust, et parvlaevateenuse ohutus oleks tagatud. Vastustaja on juba asunud puudusi ise vabatahtlikult kõrvaldama, kuid mitte lõplikult. Kaebaja pöördus vastustaja poole taotlusega paigaldada ohupoi ja märkida merekaartidele seal puuduv vrakk, mis jääb sadama akvatooriumi piiridesse ja on seega laeva navigeerimisalas. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks kaebajal ei ole õigust nõuda teenuse ohutuse tagamiseks järelevalvemenetluse algatamist. Vastustaja ei ole kinnitanud, et ta on ohutuse tagamiseks teinud piisavaid haldustoiminguid. Tema vastusest ei ilmne, et sadamaregistri andmed vastaksid tegelikule olukorrale. Riigikohus selgitas 20.12.2001 määruses asjas nr 3-3-1-8-01 (p 22), et kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Kaebajal on subjektiivne õigus saada vastustajalt teavet, veendumaks parvlaevaühenduse ohutuses. Jääb selgusetuks, millal tähistas vastustaja vraki ja millal märkis selle ohtlikuks. Kaebaja pole lihtsalt mures, vaid on esitanud tõendid vraki ohtlikkuse kohta.
Transpordiamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.
Asjaolu, et Transpordiametil on SadS § 42 lg 3 järgi riikliku järelevalve pädevus SadS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, ei tekita kaebajale subjektiivset õigust nõuda järelevalve teostamist. Kohus on õigesti leidnud, et kaebaja ei saa esitada kohtule kohustamisnõuet Transpordiameti poolt sadama pidajale ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja ei ole ise ka taotlenud Transpordiametilt järelevalve tegemist sadama pidaja üle. Parvlaeval reisijal (tarbijal) ei ole puutumust sadama akvatooriumi navigatsioonimärgistuse ja sügavusandmetega. Seetõttu ei saa need rikkuda kaebaja õigusi. Vrakk on navigatsiooniteabes tähistatud, samuti on Transpordiamet selgitatud, kuidas toimub navigatsiooniteabe edastamine.
3(5)
3-24-2063 MSOS § 47 lg 6 alusel kehtestatud määrusel nr 181 ei ole üksikisiku subjektiivsete õiguste kaitse eesmärki. Kaebus puudutab pigem navigatsioonimärgistuse ja navigatsiooniteabe sisu ning avaldamise tehnilisi üksikasju, mitte õiguslikke küsimusi. Transpordiamet ei käsitanud X 09.07.2024 vastust Transpordiameti 09.07.2024 saadetud vastuskirjale vaidena. Transpordiamet esitas vastuses halduskohtule 25.07.2024 selles küsimuses oma seisukoha ja selgitused. X on saatnud nii Transpordiametile kui ka paljudele teistele riigiasutustele sadamatega seotud teemadel arvukalt e-kirju, mistõttu saatis Transpordiamet X pöördumistele 30.08.2024 koondvastuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
10.Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda riikliku järelevalve menetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, saab nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Sellest tulenevalt on isikul õigus järelevalvemenetluses tehtud otsuse kohtulikule kontrollile, kui järelevalvemenetluse aluseks olevad õigusnormid kaitsevad mh kaebaja subjektiivseid õigusi (nt Riigikohtu 14.03.2022 otsus nr 3-19-509, p 20; 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 16; 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p-d 13–16; 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p-d 12–15; 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 17; 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2023 määrus nr 3-231855, p 11). Isik ei saa kohtu kaudu nõuda järelevalveorganilt järelevalve tegemist üksnes avalike huvide või kolmandate isikute õiguste kaitseks.
11.Siinses asjas kaebaja kaebeõigusele hinnangu andmiseks tuleb tuvastada, mida kaebaja soovis Transpordiametilt. Enne halduskohtusse pöördumist oli kaebaja esitanud 02.07.2024 ja 09.07.2024 Transpordiametile avaldused, mis puudutasid laevavraki kohta ohupoi paigaldamist ja merekaartidele märkimist, samuti kaide juures sügavuse mittevastavust registrisse kantud andmetele. Kaebaja tugineb oma õiguste riive põhistamisel sellele, et parvlaeva reisijateveo teenus peab olema ohutu. Ringkonnakohus märgib, et parvlaeva reisijateveo teenuse tarbija elule, tervisele ja varale ohutuse peab tagama teenuse osutaja (vedaja). Sadama akvatooriumis peab sadama pidaja tagama veeliikluse ohutuse ning selleks vajaliku navigatsioonimärgistuse rajamise ja muutmise. Laevavrakk, mille tähistamist kaebaja Transpordiametilt nõuab, ei puuduta aga parvlaeva reisijateveo teenuse ohutust. Seda põhjusel, et Kuivastu-Virtsu liinil sõitvad parvlaevad ei vaja sadama akvatooriumis ümberpööramisruumi, sest laev sõidab ühtepidi (nt vöör ees) sadamasse kai äärde ja teistpidi (ahter ees) sadamast välja, üksnes laevajuht keerab ennast laevasillas ringi, et hakata laeva teistpidi juhtima. Laevale vajalik manööverdusruum sõltub sadamat kasutavate laevade tüüpidest ja nende omadustest ning sadama pidaja arvestab sellega veesõidukite ohutu sildumise korraldamisel (Transpordiameti 30.08.2024 vastus nr 17.21/24/6469-21). Lisaks on selge, et Transpordiamet ega ükski teine haldusorgan ei paigalda sadamasse navigatsioonimärke, vaid seda teeb sadama pidaja vastavalt vajadusele. Samuti on halduskohus õigesti tuvastanud, ja Transpordiameti 30.08.2024 vastus kaebajale kinnitab seda, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 02.12.2002 määrus nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“.
4(5)
3-24-2063 et kaebaja viidatud vrakk on navigatsioonikaartidel tähistatud. Mis puudutab kai äärseid sügavusi, siis selle kohta on Transpordiamet oma 30.08.2024 vastuses põhjendatult selgitanud, et sadama pidaja peab tagama navigatsiooniteabes avaldatud sügavused akvatooriumil ja sissesõiduteel ning sügavuste mõõdistamise vastavalt MSOS alusel kehtestatud korrale (SadS § 4 lg 2). Kai äärseid sügavusi tuleb osata hinnata, kas need on kuidagi veeliikluse tagamise seisukohast ohtlikud või jääb see koht nii kai äärde, kuhu ükski laev (tulenevalt oma kujust) üldse ei ulatu. Kaebaja viidatud sügavused on kõik alla 1 m kaugusel kaist. Sellest järeldub, et vaidlusalused kaiäärsed sügavused ei mõjuta kaebaja kasutatava (või kasutada soovitava) parvlaeva reisijateveo teenuse ohutust ning nende vastavusse viimine ei ole seega puutumuses kaebaja õiguste riivega.
12.Kaebaja on esitanud Transpordiametile väga palju tähelepanekuid paljudes Eesti sadamates tema arvates esinevate ohutusalaste rikkumiste kohta. Kaebajal on õigus saada Transpordiametilt oma pöördumiste kohta vastus, kuid kohtukaebeõigus esitada kohustamisnõuet Transpordiameti vastu järelevalve tegemiseks või muude meetme võtmiseks on kaebajal üksnes siis, kui võimalikel rikkumistel on piisavalt tihe seos tema enda subjektiivsete õigustega (tema enda kasutatavate teenuste ohutus). Pigem näib kaebaja avaldusi ja tegevust terviklikult hinnates, et ta soovib kaitsta avalikke huve. Kui kaebaja leiab, et Transpordiamet on objektiivselt rikkunud oma järelevalvekohustusi avalike huvide tagamisel, on tal õigus esitada taotlus ministeeriumile Transpordiameti tegevuse üle teenistusliku järelevalve tegemiseks, ja kaebaja ongi seda võimalust kasutanud. Kaebust Transpordiameti kohustamiseks ei saa ta esitada selleks, et tal tekiks endal võimalus pakkuda oma teeneid sadamatele jt ohutuse parandamiseks.
13.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 05.08.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.