Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 05.09.2024, Tartu 3-24-1481 Wats OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 20.02.2024. a otsuse nr 17-6/24/9 ja 17.04.2024. a vaideotsuse nr 17-22.2/24/5 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 29.08.2024. a määrus Wats OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Wats OÜ Volitatud esindaja v.adv. Margo Norman Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebaja määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 29.08.2024. a määruse resolutsiooni punkt 8.
3.Teha asjas uus määrus, millega rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 20.02.2024. a otsuse nr 17-6/24/9 täitmine kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ning kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit esitama täiteasjas nr 175/2024/1892 kohtutäiturile avaldus täitemenetluse peatamiseks ja AS-s SEB Pank oleva kaebaja arvelduskonto aresti alt vabastamiseks.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) rahuldas 22.04.2019. a otsusega nr 17-6/19/293 Wats OÜ taotluse nr 811519790146 ning määras maaeluministri 17.04.2017. a määruse nr 74 "Püügivahendi parendamise toetus" alusel toetust tegevuse "AMA-535 EST040331157 Enam kui ühe mõrrakerega mõrra soetamine (0,5 m kahe kerega rivimõrd 7 tk)" elluviimiseks 15 000 eurot. PRIA maksis toetuseosa välja 10.05.2021.
2.PRIA tunnistas 20.02.2024. a otsusega nr 17-6/24/9 kehtetuks PRIA 22.04.2019. a otsuse nr 17-6/19/293 taotluse nr 811519790146 osas nii, et Wats OÜ-le määratud toetuse summaks jäi 8071,60 eurot ning nõudis Wats OÜ-lt tagasi taotluse nr 811519790146 alusel välja makstud toetuse summas 6928,40 eurot.
3.PRIA jättis 17.04.2024. a vaideotsusega nr 17-22.2/24/5 rahuldamata Wats OÜ vaide PRIA 20.02.2024. a otsuse nr 17-6/24/9 peale.
4.Tallinna Halduskohus registreeris 17.05.2024 Wats OÜ kaebuse PRIA 20.02.2024. a otsuse nr 17-6/24/9 ja 17.04.2024. a vaideotsuse nr 17-22.2/24/5 tühistamiseks.
5.Tallinna Halduskohus otsustas 08.07.2024. a määrusega anda Wats OÜ kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule.
6.Wats OÜ esitas 27.08.2024 Tartu Halduskohtule taotluse, milles ta palus peatada kuni haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni PRIA 20.04.2024. a otsuse täitmine kohtutäitur R. Liitmaa juures täiteasjas nr 175/2024/1892. Kaebaja selgitas, et kohtutäitur on asunud haldusakti täitma – arestitud on kaebaja pangakonto AS-s SEB Pank, 4 kinnistut ja 4 mootorsõidukit. Kaebaja leidis, et kuigi tagasinõutav summa 6928,40 eurot ei ole suur, on täitemenetluse tõttu ettevõtte tegevus paralüseeritud ja on oht, et ettevõtte vara realiseeritakse. Vältimaks ettevõtte majandustegevuse täielikku seiskumist on vajalik peatada PRIA 20.04.2024. a otsuse täitmine.
7.PRIA leidis 29.08.2024. a seisukohas, et ei ole alust kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. PRIA väitel on täitemenetluse algatamise ja varade arestimise põhjustanud kaebaja enda hooletus ja tegevusetus, kuna ta jättis kasutamata võimalused varade arestimise vältimiseks. Kaebaja ei kasutanud ühtegi täitmisteates märgitud võimalust nõude täitmiseks või selle suurenemise vältimiseks. Käsutuskeeld kinnistutel ja sõidukitel ei halva kaebaja majandustegevust, kuna tal on endiselt võimalik neid igapäevases tegevuses kasutada. Vara arestimine aitab tagada PRIA nõude täitmise, kuid käsutuskeelu eemaldamise korral võib see osutuda hiljem võimatuks. Avalikes huvides on mitte anda kaebajale täiendavat võimalust kohustuste täitmisest kõrvale hoiduda.
8.Tartu Halduskohus võttis 29.08.2024. a määrusega kaebaja kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 8). Kohus nõustus kaebajaga, et vara arestimisel ja käsutuskeeldude seadmisel on mõju tema varalisele sfäärile ja majandustegevusele. Samas nõustus kohus vastustajaga, et kinnisasjade ja sõidukite puhul kohaldatud käsutamiskeelud ei välista kaebajal enda vara vallata ja kasutada. Kohus möönis, et arvestades kaebaja majandusaasta aruannetes kajastatud majandustegevust ja finantsseisu võib selle summa arestimine kaebaja majandustegevusele halvavalt mõjuda. Seega võib kaebaja võimalus kohtuotsusega enda õiguste kaitseks esialgset õiguskaitset kohaldamata väheneda. Kohus märkis, et kaebaja ei kasutanud vastustaja selgitatud võimalusi vältida tagasinõutava summa suurenemist viivise võrra ning tema suhtes täitemenetluse algatamist. Tagasinõutava toetuse tagasimaksmise ajatamise võimalust selgitas vastustaja ka vaidlustatud otsuse p-s 4. Kaebaja selline tegevus ei tekitanud kohtus veendumust, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel (täitemenetluse keelamisel) täidaks kaebaja talle PRIA kehtivast otsusest tuleneva kohustuse. Esineb kaalukas avalik huvi, et toetuse saajad täidaksid õiguspäraselt Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuse saamise nõudeid ja kasutaksid toetusi sihipäraselt ning liikmesriik (läbi selle pädeva asutuse) tagaks alusetult saadud toetuse tagasimaksmise.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Wats OÜ esitas 02.09.2024 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.08.2024. a määruse p 8 ning peatada kuni kaebuse kohta kohtulahendi jõustumiseni PRIA 20.04.2024. a otsuse täitmine. Määruskaebuse põhjendused: Kohtu kaalutlusõigus on vigadega. Kaebaja ei taotlenud arestide või keelumärgete eemaldamist, vaid haldusotsuse täitemenetluse peatamist. Peatamisel jäävad kohtutäituri toimingud kehtima (v.a arvelduskonto kasutamise õigus) ja puudub oht, et haldusakti hilisem täitmine muutuks võimatuks. Menetluse lõppedes võib tekkida olukord, kus vaatamata haldusakti ebaseaduslikkusele on kaebajal ainult rahalised vahendid ja nõudeõigus PRIA vastu, kuid puudub muu majandustegevuse teostamiseks vajalik vara. Kohus ei hinnanud kaebuse perspektiivikust. Ka PRIA ei ole selle kohta midagi avaldanud. Kaebaja soovib kindlust, et tema vara täitemenetluses ei võõrandata, mitte ei soovi hiljem riigilt raha tagastust saada. Täitemenetluse peatamine kõrvaldab kaebaja kontolt kasutamise piirangud, ülejäänud arestid ja keelumärked jäävad kehtima. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaasnevad kaebajale ebaproportsionaalsed tagajärjed võrreldes vastustajaga, kelle hilisem võimalus täita haldusotsus säilib täielikult. Kohtu viited ülekaalukale avalikule huvile, et toetust kasutataks sihipäraselt ja liikmesriik tagaks alusetult saadud toetuse tagasimaksmise, on kohatud ja eelotsustuslikud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada.
11.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida vastustajalt arvamust kaebaja määruskaebusele, vaid saab lähtuda vastustaja poolt halduskohtule esitatud seisukohast.
12.Käesolevas haldusasjas on põhivaidluse esemeks PRIA 20.02.2024. a otsus, millega otsustati nõuda kaebajalt tagasi välja makstud toetus summas 6928,40 eurot. Esialgse õiguskaitse taotluses soovis kaebaja vaidlustatud otsuse täitmise peatamist kohtutäituri juures täiteasjas nr 175/2024/1892. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on täiteasjas arestitud kaebaja arvelduskonto AS-s SEB Pank ning lisaks on seatud käsutamise keelumärked 4 kinnistule ja 4 sõidukile. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt kaebaja määruskaebuses väidetut arvestades soovib kaebaja PRIA 20.02.2024. a otsuse täitmise peatamist selliselt, et täitemenetluses kinnistute ja sõidukite käsutamise keeld jääb kehtima, kuid et seda vara täitemenetluses ei võõrandata ning lisaks soovib kaebaja, et taastataks arvelduskonto kasutamise õigus.
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse eesmärk on eelkõige tagada, et kaebaja olukord kohtumenetluse ajal ei halveneks.
14.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti tuvastanud kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse, kuid jätnud ebaõigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohtupraktikas on sedastatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel peab kaebus olema ilmselgelt perspektiivitu (RKHKm 14.12.2004, 3-3-1-85-04, p 16; 22.09.2014, 3-3-1-59-14, p 16). PRIA ei ole 29.08.2024. a seisukohas väitnud, et kaebaja kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu ning halduskohus ei ole kaebuse perspektiivikust kontrollinud.
Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis kaebuse perspektiivikuse ilmselgelt välistaksid. Seega ei saa käesoleval juhul järeldada, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, millisel juhul esineks alus esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamata jätmiseks.
15.HKMS § 251 lg 1 p 1 järgi võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti täitmise ning p 3 järgi võib kohustada haldusorganit mingit toimingut tegema. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks olukorras, kus kohtutäitur on täitemenetlust juba alustanud, kuid mitte veel lõpule viinud, et kohus kohustab haldusorganit esitama kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse (RKHKo 22.04.2015, 3-3-1-72-14, p 15). Eeltoodu kohaldub ka täitemenetluse peatamise avalduse osas (TrtRKm 16.11.2021, 3-21-2299, p 14). Seega on ringkonnakohtul võimalik kohustada vastustajat esitama kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avaldus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 lg 1 p 1 kohaselt kohtutäitur peatab täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. TMS § 47 lg 1 kohaselt täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse.
16.Kaebaja määruskaebuses väidetust ilmneb, et ta peab võimalikuks jätta täiteasjas käsutamise keelumärgetega koormatud kinnistutele ja sõidukitele keelumärked peale, kuid ta soovib, et seda vara täitemenetluses ei võõrandataks enne lõplikku kohtulahendit. PRIA leidis 29.08.2024. a seisukohas, et käsutuskeeld kinnistutel ja sõidukitel ei halva kaebaja majandustegevust, kuna tal on endiselt võimalik neid igapäevases tegevuses kasutada ning käsutuskeelu eemaldamise korral võib PRIA nõude täitmine osutuda hiljem võimatuks. Arvestades, et kaebaja ei ole vastu tema kinnistutele ja sõidukitele käsutamise keelumärgete seadmisele, siis lähtudes TMS § 46 lg 1 p-s 1 sätestatust loeb ringkonnakohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada vastustajat esitama kohtutäiturile avaldus täitemenetluse peatamiseks kaebaja nimele registreeritud ja täiteasjas käsutamise keelumärgetega koormatud sõidukite ja kinnistute osas. Eeltoodud osas täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse (TMS § 47 lg 1), seega jäävad kaebaja nimele registreeritud sõidukitele ja kinnistutele käsutamise seatud keelumärked alles, kuid kohtutäituril ei ole võimalik jätkata nimetatud varade võõrandamist.
17.Kaebaja soovib määruskaebuses, et taastataks tema arvelduskonto kasutamise õigus AS-s SEB Pank. PRIA ei ole 29.08.2024. a seisukohas arvelduskonto osas kaebaja väidetele mingeid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus küll ei nõustu kaebaja väitega, et äriühingu arvelduskonto arestimine halvab ettevõtte tegevuse, kuid möönab, et arvelduskonto arestimist saab lugeda ettevõtlust takistavaks meetmeks, kuna see avaldab tegutseva äriühingu igapäevasele majandustegevusele negatiivset mõju. Arvestades, et kaebaja puhul on tegemist tegutseva äriühinguga, samuti silmas pidades PRIA poolt nõutava summa suurust ning täiteasjas kaebaja varale (kinnistud ja sõidukid) seatud käsutamise keelumärkeid ning et PRIA ei esitanud 29.08.2024. a seisukohas vastuväiteid kaebaja arvelduskonto kasutamise õiguse taastamise osas, on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval juhul puudub kaebaja arvelduskonto arestimiseks vajadus ning avalik huvi selle summa tagasinõudmise suhtes ei ole ülemääraselt riivatud olukorras, kus kohus kohaldab esialgset õiguskaitset. Ka ei riiva see kolmandate isikute õigusi. PRIA ja halduskohtu väited, mille kohaselt ei kasutanud kaebaja võimalust taotleda tagasinõutava toetuse tagasimaksmise ajatamist, on pooleliolevat kohtuvaidlust arvestades ainetud ega saa mõjutada esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamist.
18.HKMS § 210 lg 3 lause 1 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse.
19.Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 29.09.2024. a määruse resolutsiooni p-i 8 ning teeb asjas uue määruse,
millega peatab PRIA 20.02.2024. a otsuse täitmise kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ning kohustab PRIA-t esitama täiteasjas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse peatamiseks ja AS-s SEB Pank oleva kaebaja arvelduskonto aresti alt vabastamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.