3-24-442/12 - Rahvastik - Välismaalased - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

3-24-442 juures, sh tutvuda kohtulikul uurimisel kõigi kogutud tõenditega. Avalikuks huviks on huvi tagada julgeolekuasutuste töö efektiivsus, mis kogutud andmete avaldamisel saaks oluliselt kahjustatud, kuivõrd neist andmetest võivad selguda teabehanke meetodid ja allikad, mille kaudu teabe saamine on põhimõtteliselt võimalik vaid seni, kuni need püsivad saladuses. Seega tuleb haldusasja menetlus kuulutada memo ja selle aluseks olevate dokumentide osas kinniseks (HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1) ning piirata HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg-te 2 ja 7 alusel kaebaja ja tema esindajate (sh tulevikus määratavatele esindajatele) ning vastustaja esindajate (v.a need esindajad, kellel on olemas vastava taseme riigisaladuse luba) ja muude menetlusväliste isikute juurdepääsu riigisaladust sisaldavatele dokumentidele. Juurdepääsupiirang kohaldub ka kaasatud haldusorgani isikute protokollitud selgitustele, kui kohus peaks otsustama selliseid küsimusi kaasatud haldusorgani esindajatelt küsida. Kohus piirab üksnes selliste esindajate õigust dokumentidega tutvuda, kellel riigisaladuse luba ei ole. Õigus otsustada, kas ja millistel tingimustel riigisaladuse luba omavatele vastustaja esindajatele riigisaladust avaldada, jääb kaasatud haldusorganile. Memoga tutvumata jätmine ei piira kaebaja võimalusi enda õiguste kaitsel. Kaasatud haldusorgan ja vastustaja esitasid vastuseks kaebusele väga põhjaliku ülevaate, miks kujutab kaebaja tegevus ohtu Eesti julgeolekule ja esineb välismaalaste seaduse § 124 lg 2 p-s 3 nimetatud alus elamisloa pikendamisest keeldumisele. Kaebajal on selle teabe alusel võimalik esitada täiendavaid tõendeid ja seisukohti ka riigisaladust teadmata. Kohus peab tõendile andma hinnangu kohtuotsuses. Ehkki juurdepääsupiiranguga hõlmatud tõendites sisalduvat teavet ei ole võimalik detailselt kohtuotsuses kajastada, peab kohtuotsusest nähtuma kohtu järeldus esitatud tõendite kohta (Riigikohtu 20.04.2011 otsus nr 3-3-1-94-10, punkt 18). Kohtu järelduste ja tõendite alusel on ka kõrgema astme kohtul võimalik haldusorganite ja halduskohtu järelduste õigsust kontrollida. Seega on pooltel õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus, vaidlustades mh ka kohtu antud hinnangu tõenditele, mille uurimisest nad osa võtta ei saanud. Selles osas ei saa nõuda pooltelt apellatsioonkaebuses ka oma vastuväite põhjendamist, piisab vaid mittenõustumise deklareerimisest.

9.KAPO palub 19.07.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Riigikohus on 23.05.2024 määruse nr 3-23-671 p-s 17 viidanud asjale nr 3-17-911 ja selgelt öelnud, et riigisaladusega kaetud dokumentidele ei saa kohus juurdepääsu lubada, kui menetlusosalisel sellekohast luba ei ole. Kaebajal ja tema esindajal ei ole juurdepääsu õigust riigisaladusele. Seega puudus halduskohtul kaalutlusõigus lubada menetlusosalistel tõendiga tutvuda. Kaebaja eest riigisaladuse varjamine ei kahjusta tema kaitseõigust. PPA ja KAPO on esitanud kaebajale põhjaliku ülevaate, miks kaebaja tegevus kujutab ohtu Eesti julgeolekule ja esineb alus kaebaja elamisloa pikendamisest keeldumiseks. Kaebaja on kaebusele lisanud KAPO 28.12.2023 teatise nr 10597, mille amet esitas PPA-le. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega, millega kaebaja ja tema esindaja on saanud tutvuda. Teatises, PPA otsuses ning kaebusele esitatud vastustes toodud seisukohtade pinnalt on kaebajal võimalik esitada enda seisukohti ja täiendavaid tõendeid ka riigisaladusele juurdepääsuta. PPA otsusega ja KAPO 28.12.2023 teatisega nr 10597 on kaebajale ja tema esindajale avaldatud see osa teabest, mis ei ole riigisaladusega kaitstud. Kaebajale ja tema esindajale ei ole võimalik tutvustada salajast teavet ka pärast julgeolekukontrolli läbimist. Avalik huvi riigisaladuse kaitse vastu kaalub üles kaebaja ja tema esindaja õiguse tutvuda kohtulikul uurimisel kõigi kogutud tõenditega. Avalik huvi on huvi tagada julgeolekuasutuste töö efektiivsus, mis kogutud andmete avaldamisel saaks oluliselt kahjustatud, kuivõrd neist võivad selguda ameti varjatult teabe kogumist kajastavad meetodid ja allikad. Asjaolu, et halduskohus ei ole enne juurdepääsu piiramist riigisaladust sisaldava dokumendiga ise tutvunud, ei muuda halduskohtu määrust automaatselt õigusvastaseks. Kohtul on võimalik pärast riigisaladusega tutvumist uuesti kaaluda kaebaja ja tema esindaja teadmisvajadust või jätta memo tõendikogumist välja.

12.HKMS 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (sh riigisaladuse kaitseks – HKMS § 79 lg 1 p 1) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. HKMS § 88 lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse menetlusosalise põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (nt Riigikohtu 10.05.2016 otsus nr 3-4-1-31-15, p 48), mis on seadusreservatsioonita põhiõigus ja mille piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib piirata eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada tema õiguste tõhus kaitse (nt Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 29; 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 39; 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23-24). Dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks ei piisa üksnes viitamisest juurdepääsu piiramise võimalikule õiguslikule alusele, vaid kohtul tuleb analüüsida konkreetse juhtumi asjaolusid. Kohus peab konkreetsel juhul kaaluma õiguste piiramise vajalikkust ning veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on ilma kõhklusteta ülekaalukas, selgitades ühtlasi sellisele veendumusele jõudmise põhjendusi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882; 11.09.2020 määrus nr 3-20-786, p 14; 31.05.2023 määrus asjas nr 4-23-439, p 18; 09.01.2024 määrus asjas nr 3-22-2646, p 9).