lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-260/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 02.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-260/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1770
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 45 lg 1, 2Kaebeõiguse piirangudHKMS § 100 lg 1Kohtumenetluse kiirendamise taotlusHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 179 lg 4Määruse teatavakstegemine ja jõustumineHKMS § 19 lg 1Poolte paljususHKMS § 38 lg 4Kaebuse sisu

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-735/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja13.03.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-24-260 2. september 2024 Karin Jõks Sergei Martõštšenko ja X kaebus Viru Vangla vastu seoses avalduste tagastamisega neid sisuliselt läbi vaatamata Kaebaja X Kaebaja Sergei Martõštšenko, esindaja X Vastustaja Viru Vangla

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebajate vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajatele.
5.Kaebajatel on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 13).

Asjaolud

1.Kaebajad Sergei Martõštšenko ja X esitasid 29.01.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse nõudeks oli tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus: kaebajate taotluste, teabenõuete, vaiete ja kokkusaamise taotluste mittemenetlemine, tähtaegselt vastamata jätmine ja tagastamine. Kaebuse kohaselt on kaebajad 01.01.2023-15.01.2024 esitanud vastustajale erinevaid avaldusi (taotlusi, vaideid, teabenõudeid), mille vastustaja on jätnud lahendamata. Avaldused tagastatakse põhjendusel, et suur hulk pöördumisi häirib vangla tööd. Kaebajad ei saa teostada oma õigust pöörduda avaliku võimu poole informatsiooni saamiseks ja haldusmenetluse algatamiseks. Tegemist on järjepideva ja süsteemse probleemiga. Kaebajatel on preventiivne ja rehabiliteeriv huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, et vangla lõpetaks edaspidi õigusvastase tegevuse ja ei rikuks kaebajate õigusi. Vastuseks kohtu küsimustele esitasid kaebajad 17.07.2024 andmed nelja konkreetse vastustaja otsuse kohta, mida kaebajad peavad õigusvastaseks. Kaebajate väitel on otsustes välja toodud nende pöördumised, mis on kaebajatele tagastatud. Viidatud otsustest kaks on tehtud pärast kaebuse esitamist. Kaebajad palusid need haldusaktid vastustajalt välja nõuda. Kaebajad ühtlasi soovisid täiendada kaebust nõudega keelata vastustajal taotluste, teabenõuete, vaiete,

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

selgitustaotluste ja märgukirjade tagastamine ja nende menetlemata jätmine.

2.Viru Vangla edastas kohtule kaebajate nimetatud otsused: - Viru Vangla 15.06.2023.a otsuse nr 6-10/13331-2, millega tagastati X (varasem perekonnanimi Y) avaldused. Kaebaja oli esitanud perioodil 26.05-15.06.2023 120 pöördumist. Otsuses on loetletud 50 erinevat dokumendi registreerimisnumbrit; - Viru Vangla 24.01.2024.a otsuse nr 6-10/24/24679-2, millega tagastati X avaldused. Kaebaja oli esitanud perioodil 27.12.2023-23.01.2024 35 pöördumist (otsuses loetletud); - Viru Vangla 11.04.2024.a otsuse nr 6-10/24/3768-2, millega tagastati X avaldused. Kaebaja oli esitanud perioodil 05.03-11.04.2024 120 pöördumist. Otsuses on loetletud 119 erinevat dokumendi registreerimisnumbrit; - Viru Vangla 02.05.2024.a otsuse nr 6-10/24/5588-3, millega tagastati Sergei Martõštšenko avaldused. Kaebaja oli esitanud perioodil 04-05.04.2024 ja 08-11.04.2024 kokku 17 pöördumist. X avalduste suhtes tehtud otsustes põhjendas vastustaja, et kaebaja avaldustele vastamisega on vangla halduskoormus häiritud. Kaebaja avalduste arv kasvab hüppeliselt ajal, mil kaebaja suhtes kohaldatakse piiranguid või ta ei ole rahul vangla toimingu või haldusaktiga. Kaebaja on ka varem sarnaselt toiminud. Samuti on kaebaja korduvalt tagasi võtnud suures koguses pöördumisi, tundmata huvi nende sisu või vastuste saamise vastu. Osad avaldused kattuvad varasemate avaldustega, millele vastustaja on juba vastanud. Vastustaja hinnangul kaebaja tegelikult ei soovinud saada nõutud teavet, vaid avaldused on esitatud rahulolematuse väljendamiseks, vangla koormamiseks ja töö takistamiseks. Tegemist on oma õiguse pahatahtliku teostamisega. Sergei Martõštšenko avalduste suhtes tehtud otsuses põhjendas vastustaja, et kaebaja avaldustele vastamisega on vangla halduskoormus häiritud. Kaebaja viibis avalduste esitamise ajal distsiplinaarkaristuse täitmiseks kartserikambris ning pöördumised olid enamuses seotud kartserikambris kehtivate piirangutega. Osad avaldused kattuvad varasemate avaldustega, millele vastustaja on juba vastanud. Vastustaja hinnangul kaebaja tegelikult ei soovinud saada nõutud teavet, vaid avaldused on esitatud rahulolematuse väljendamiseks, vangla koormamiseks ja töö takistamiseks. Tegemist on oma õiguse pahatahtliku teostamisega. Vastustaja otsused sisaldavad vaidlustamisviidet, mille kohaselt sai otsustele 30 päeva jooksul esitada vaide ning pärast vaidemenetluse läbimist esitada kaebuse kohtule.
3.Viru Vangla teatas vastuseks kohtu küsimusele, et X esitas 16.04.2024 vaide Viru Vangla 11.04.2024.a otsuse nr 6-10/24/3768-2 kehtetuks tunnistamiseks ja avalduste lahendamiseks. 06.05.2024 esitas kaebaja avalduse, et ei soovi perioodil 01.04.-06.05.2024 esitatud pöördumistele kirjalikke vastuseid saada, sellesse ajavahemikku kuulub ka eelnimetatud vaie. Muudele vastustaja otsustele ei ole kaebajad vaideid esitanud. Kohtu seisukoht
4.Kohus tõlgendab kaebust järgmiselt.
4.1.X on esitanud kaebuse nõudes tuvastada vastustaja 15.06.2023.a otsuse nr 6-10/13331-2, 24.01.2024.a otsuse nr 6-10/24/24679-2 ja 11.04.2024.a otsuse nr 6-10/24/3768-2 õigusvastasus ning keelata kaebaja avalduste tagastamine neid sisuliselt läbi vaatamata.
4.2.Sergei Martõštšenko on esitanud kaebuse nõudes tuvastada vastustaja 02.05.2024.a

otsuse nr 6-10/24/5588-3 õigusvastasus ja keelata kaebaja avalduste tagastamine neid sisuliselt läbi vaatamata.

4.3.Kohus põhjendab, et kohus ei saa abstraktselt tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasust mingi perioodi osas. Kohus saab tuvastada konkreetse identifitseeritava haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 alusel saab isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks ehk kummalgi kaebajal on õigus vaidlustada tema suhtes tehtud otsuseid. Kohus käsitleb kaebust sellisena, nagu see on pärast kaebajate täiendava avalduse esitamist. Kuna esinevad allpool toodud alused kaebuse tagastamiseks, siis ei hinda kohus menetlusökonoomia kaalutlustel seda, kas HKMS § 19 lg 1 sätestatud ühise kaebuse esitamise eeldused on täidetud või tuleks kaebajate kaebused eraldada.
5.Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus. Tuvastamiskaebuse rahuldamisel ei ole kaebaja jaoks mingit otsest tagajärge - kohus ei saa kohustada vastustajat midagi tegema (näiteks haldusakti andma või tühistama, toimingut tegema, haldusmenetlust uuendama) ning vaidlustatud haldusakt jääb kehtivaks ka juhul, kui kohus tuvastab selle õigusvastasuse. Seda arvestades on seadusandja piiranud tuvastamiskaebuse esitamise õigust ja kaebusele on esitatud lisatingimusi. Tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4, § 44 lg 1). Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kohtupraktika kohaselt on tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks eriline preventiivne huvi, mis tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 14.02.2023.a määrus asjas 3-192164, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul praegu niisugust olukorda ei esine.
6.Kohus märgib alustuseks, et õige ei ole kaebajate väide, et vastustaja on jätnud nende avaldused lahendamata. Ka avalduse tagastamine seda sisuliselt läbi vaatamata on lahendus. Vastustaja on X avalduste lahendamisel välja toonud, et avalduste arv oli - 26.05-15.06.2023 (21 päeva) 120 avaldust. See tähendab, et kaebaja esitas keskmiselt 6 avaldust kalendripäevas ja 40 avaldust nädalas; - 27.12.2023-23.01.2024 (28 päeva) 35 avaldust, mis teeb keskmiselt 8,7 avaldust ühes töönädalas; - 05.03-11.04.2024 (38 päeva) 120 avaldust, mis teeb keskmiselt 3 avaldust ühes tööpäevas ja 16 avaldust ühes töönädalas. X ei ole vaatamata kohtu nõudmisele välja toonud ühegi avalduse konkreetset sisu ja eesmärki, s.h mitu avaldust oli suunatud haldusmenetluse algatamisele (tema suhtes haldusakti andmisele või toimingu tegemisele) ning millise sisuga haldusakti andmist või toimingu tegemist ta avalduste tagastamise tõttu ei saavutanud. Vastustaja otsuste põhjal oli tegemist valdavalt märgukirjade ja selgitustaotlustega. Sergei Martõštšenko esitas 2+4=6 päeva kohta 17 avaldust ehk keskmiselt 2,8 avaldust kalendripäevas ning ei ole samuti välja toonud ühegi avalduse konkreetset sisu või eesmärki.
7.Kaebajate preventiivne huvi saab eeltoodut arvestades olla suunatud sellele, et kui kaebajad tulevikus esitavad sarnase ajavahemiku jooksul sarnases koguses avaldusi, siis vastustaja ei tagasta neid kogumina, vaid vaatab kõik avaldused sisuliselt läbi. Kohus nõustub sellega, et kui tulevikus kordub sarnane olukord, siis vastustaja tõenäoliselt toimib samamoodi. Kohus ei võta käesoleva kohtuasja raames seisukohta, kas selline toimimise viis on õiguspärane. Samas on kaebajatel igati võimalik kõrvaldada väidetav rikkumine tavapärase järelkontrolli vormis. Kaebajatel on võimalus (pärast kohtueelse menetluse läbimist) esitada kohtule kaebus avalduste sisuliseks lahendamiseks kohustamise nõudes. Kui sisuliselt lahendamata jäetud avalduseks on vaie või kahju hüvitamise taotlus, siis tuleb avalduse sisuliseks lahendamiseks kohustamise nõude asemel esitada kohtule vastav sisuline vaidlus, kuna kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvalt kohtus maksma pandavat õigust kohtueelsele menetlusele.
8.Kaebajatel on tõhusama nõude esitamise võimalus ka avalduste suhtes, mis jäeti sisuliselt läbi vaatamata käesolevas kohtuasjas vaidlustatud vastustaja otsustega. Kaebajad on praeguseks küll mööda lasknud võimaluse esitada vaidlustatud otsuste peale vaie ja seejärel kaebus kohtule. Kuid kaebajatel on võimalus esitada vastustajale uuesti need avaldused, mis ei ole korduvad ja mille sisulist lahendamist nad soovivad saavutada. Kui kaebajad ei saavuta avalduste sisulist lahendamist kohtueelses menetluses, siis tekib kaebajatel võimalus esitada kohtule kohustamiskaebus. Vastustaja on kaebajate avalduste lahendamisel tuginenud sellele, et kaebajad ei soovi tegelikult esitada märgukirju või saada küsitud teavet või selgitusi, vaid on kuritarvitanud oma õigust pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste ja ametiisikute poole (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 46). Kui kaebajatel on tegelik huvi saada sisulised vastused oma avaldustele, siis saavad kaebajad eeltoodud viisil esitada tõhusama nõude ehk kohustamisnõude.
9.Kohtupraktikas on selgitatud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks anda aluse ka rehabiliteeriv huvi, kui toimunud kaebaja õiguste riive on intensiivne ning isik ei soovi esitada kahjunõuet (Riigikohtu 14.02.2023.a määrus asjas 3-22-721, p 11). Kaebajad ei täpsustanud vaatamata kohtu nõudmisele, milles seisneb nende rehabiliteeriv huvi tuvastamiskaebuse esitamisel. Kohtule ei ole äratuntav, et esineks kaebajate õiguste sedavõrd intensiivne riive, et põhjendatud oleks tuvastamiskaebuse menetluse läbiviimine. Kaebajad ei ole välja toonud ühtegi sisulist probleemi, mille nad avaldustes tõstatasid ja mille sisuliselt läbi vaatamata jätmine võiks kaebajate õigusi intensiivselt riivata. Kui läbi vaatamata jäetud avalduste hulgas oli taotlusi haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks, siis ei saanud taotluste tagastamine kaebajate õigusi riivata intensiivsemalt kui taotluse rahuldamata jätmine, kuna kaebajatel tekkis õigus esitada vaie ja seejärel kaebus kohtule.
10.Kohus tagastab kaebuse keelamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 45 lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamise kolme kumulatiivse eeldusega: on põhjust arvata, et 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel, s.o õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu

tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline (Riigikohtu 21.10.2021.a otsus asjas 3-20-286, p 11). Kuna tegemist on kumulatiivsete eeldustega, ei ole keelamisnõue lubatav juhul, kui vähemalt üks eeldustest on täitmata. Kohus leidis eespool, et isegi kui möönda vastustaja sarnase tegevuse kordumist tulevikus, on kaebajatel võimalik tõhusalt kaitsta oma õigusi haldusakti või toimingu vaidlustamise teel. See tähendab, et keelamisnõue ei ole lubatav.

11.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebajate taotlusi riigilõivust vabastamiseks või muid menetluslikke taotlusi.
12.Kohus jätab rahuldamata kaebajate 23.08.2024.a vastuväite kohtu tegevusele. Kaebajatel ei ole veel tekkinud õigust esitada menetluse kiirendamise taotlust (HKMS § 100 lg 1), seetõttu ei käsitle kohus vastuväidet menetluse kiirendamise taotlusena. Kaebajate õigusi ei mõjuta eraldi võetuna kaebuse menetlusse võtmise aeg, vaid pigem asja lahendamise aeg tervikuna. Kaebajad ei saa esitada nõudmisi sellele, millise aja jooksul peab toimuma kaebuse menetlusse võtmine. Kaebajad esitasid kaebuse 20.01.2024 ning kohus on teinud menetlustoiminguid kaebuse nõude ja aluse väljaselgitamiseks ja dokumentide kogumiseks. Kaebust on menetletud mõistliku aja jooksul.
13.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajatel on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige oma nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja