lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-2131/14

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-2131/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
657
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 110Menetlusabi andmineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 235 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaegRÕS § 4 lg 3Riigi õigusabiRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-2131/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.08.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-840/23Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium17.09.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

30.08.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-2131

Haldusasi

Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahu hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.08.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 06.08.2024. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel.
2.Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses Xi nimi tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 235 lg 1). RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJALE

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 06.08.2024. a määrus. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 06.08.2024. a määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamist, millega halduskohus tagastas tema kaebuse. Ringkonnakohus märgib, et kontrollides üle kaebajale Tartu Halduskohtu 06.08.2024. a määruse kättetoimetamise aega, ilmnes, et kaebaja sai halduskohtu määruse kätte 07.08.2024, nagu ta 29.08.2024 ringkonnakohtusse saabunud kirjas väidab. Kuigi kaebaja on kirja (s.o halduskohtu 06.08.2024. a määruse) väljastuslehel kättesaamise kuupäevana märkinud 06.08.2024, ilmneb siiski väljastuslehelt, et kiri jõudis vanglasse 07.08.2024, seega saab

järeldada, et kaebaja eksis kirja kättesaamise kuupäevas ning ringkonnakohus loeb halduskohtu 06.08.2024. a määruse kättesaamise kuupäevaks 07.08.2024.

2.Kaebaja palub anda talle advokaat. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on RÕS § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anda, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja ise nii kaebuse halduskohtule kui ka määruskaebuse ja täiendavad seisukohad ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. X riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Ringkonnakohtule ei nähtu kaebaja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Eeltoodut arvestades ei ole riigi õigusabi andmine lubatud ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.
3.Kaebaja terviseandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja