lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-2291/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 21.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-2291/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1540
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 88 lg 2, 5Menetlusosalise tutvumine toimikugaHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 77 lg 1Kohtumenetluse avalikkus ja tagamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-2291/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja12.08.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-24-3096/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja21.03.20253-24-2927/18Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium04.02.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 21.08.2024, Tartu 3-24-2291 X kaebus Tartu Vangla keelamiseks teda sunniviisiliselt lahti riietuda Tartu Halduskohtu 12.08.2024. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X

RESOLUTSIOON

1.Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.08.2024. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3 muutmata.
2.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses X nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-i 1 peale osas, millega jäeti rahuldamata määruskaebus halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 peale, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 88 lg 5 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 08.08.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud taotlusena), milles ta heidab Tartu Vanglale ette, et teda tahetakse vägivallaga ähvardades alasti võtta. Kaebaja soovis valvur J. Heeringu suhtes lähenemiskeelu kohaldamist. Samal päeval esitatud kaebuse täienduses märkis kaebaja, et 2 valvurit tahavad teda alasti võtta ning teda ähvardati elektrišoki relva ja pisargaasiga. Kaebaja soovis esialgse õiguskaitse kohaldamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKS § 121 lg 2
TsMS § 38 lg 1Menetluse kinniseks kuulutamine
2.Tartu Vangla selgitas 09.09.2024 seisukohas, et kaebaja viibis kuni 05.08.2024 kartserirežiimil. 08.08.2024 avastati, et ta kannab jätkuvalt kartseririietust ning kaebajale anti korraldus vahetada kartseririided isiklike riiete vastu. Kaebaja isiklikud riided jäeti kambrisse, kuid ta keeldus neid selga panemast. Vangla väitel ametnikud ei sunni ega kohusta kinni peetavaid isikuid kambris alasti olema. Kaebaja ise valis alasti olemise. Vangla leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav. Ka ei ole esialgse õiguskaitse taotlus põhjendatud ja kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vangla taotles seisukoha lisana edastatud videosalvestite osas kohtumenetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 alusel kinniseks tunnistamist ning palus videosalvestisi kaebajale ja kolmandatele isikutele mitte näidata.
3.X esitas 11.08.2024 pöördumised, milles ta kirjeldas vahepealsel ajal aset leidnud sündmusi ning soovis lähenemiskeelu kohaldamist ka teistele vanglaametnikele.
4.Tartu Halduskohus tagastas 12.08.2024. a määrusega X kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2); kuulutas menetluse kinniseks osas, mis puudutab Tartu Vangla poolt 09.08.2024 kohtule esitatud tõendeid (2 videosalvestist) ning piiras kaebaja õigust tutvuda selles osas haldusasja toimikuga (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Kuna lähenemiskeelu kohaldamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja kaebaja tegelik eesmärk on ära hoida tema alasti võtmine, siis tõlgendas kohus kaebust nii, et selles on esitatud Tartu Vanglale keelava ettekirjutuse tegemise nõue, et kohus keelaks vanglal kaebaja alasti võtmise (HKMS § 37 lg 2 p 3). Pärast kaebuse esitamist riietati kaebaja 08.08.2024 sunniviisiliselt lahti (09.08.2024. a õiend (dtl 16); videosalvestis (dtl 21)) ning keelamiskaebuse esitamisega ei ole seda võimalik enam ära hoida. Ei ole põhjust arvata, et vastustaja rikuks sarnase toiminguga kaebaja õigusi lähitulevikus. Kaebajale anti korduvalt võimalus võtta kartseririided seljast ja panna selga teised riided, kuid ta ei teinud seda (09.08.2024. a õiend; 08.08.2024. a ettekanne (dtl 18); videosalvestised (dtl 21 ja 22)). Seega oli kaebaja sunniviisiline lahti riietamine tingitud tema allumatusest vanglaametnike korraldustele. Vangla 08.07.2024. a käskkirjast (dtl 11-14) nähtub, et kaebaja ei ole soovinud end ka varem riidesse panna. Eeldusel, et kaebaja täidab edaspidi vanglaametnike seaduslikke korraldusi tagastada kartseririided, puudub oht, et vangla asuks kaebajat sunniviisiliselt lahti riietama. Kaebaja saab tema õigusi riivava tegevuse õiguspärase käitumisega ise ära hoida. Keelamiskaebuse esitamise eeldused ei ole täidetud. Kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 2) Keelamiskaebuse puhul ei ole võimalik vaidemenetlust läbida. Seega ei ole vaidemenetluse puudumine takistuseks esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav. Kuna kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse 08.08.2024 ja vahetult pärast seda samal päeval toimus tegevus, mille ärahoidmiseks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist soovis, on esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. 3) Tulenevalt asjaolust, et vangla esitatud videosalvestised on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kuulutas kohus videosalvestiste osas menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel kinniseks ning piiras HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel selles osas kaebaja õigust haldusasja materjaliga tutvuda. Vajadus kaitsta vangla asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet vangla töömetoodika, taktika ja turvasüsteemide kohta ning seeläbi vangla julgeolekut kaalub üles kaebaja menetluslike õiguste riive. Kinnipidamisasutuste videosalvestistele juurdepääsu piiramist on tunnustanud järjekindlalt ka kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.X esitas 13.08.2024 määruskaebuse, milles ta märgib, et tegemist ei ole keelamiskaebusega, vaid kaebusega lähenemiskeelu kohaldamiseks. Veel märgib kaebaja, et kohus rikkus menetlusnormi, kuna ei kuulanud teda üle. Lisaks märgib kaebaja, et kohus keelas tal videomaterjaliga tutvumast. Kaebaja väitel soovis ta kohtuistungil näidata, et tema riided haisevad ja vangla keeldub neid pesemast ning alandab teda. Kaebaja sai sinised riided selga, sest ametnik nägi, kuidas tema riided haisevad, aga ta oli 4 päeva alasti ja valvur vägivallaga ähvardades käskis tal toidujagaja ees poseerida ja voodist välja tulla.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 12.08.2024. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas ning on resolutsiooni p-i 3 osas vaidlustatav kaebaja õiguse piirangu osas kahe videosalvestisega tutvumise kohta. Eeltoodust lähtudes ja arvestades määruskaebuse põhjendusi ringkonnakohus tõlgendab, et X taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 12.08.2024. a määruse resolutsiooni p-i 1 ja p-i 3 (s.o piirangu osas kahe videosalvestisega tutvumise kohta) tühistamist.
7.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu 12.08.2024. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale (I) ja seejärel halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 3 peale (II). I
8.Tartu Halduskohus tagastas 12.08.2024. a määruse resolutsiooni p-i 1 kohaselt kaebaja kaebuse HKS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest keelamiskaebuse eeldused ei ole täidetud. Halduskohtu hinnangul soovis kaebaja, et kohus keelaks vanglal tema alasti võtmise. Halduskohus sedastas, et kuna pärast kaebuse esitamist riietati kaebaja 08.08.2024. a sunniviisiliselt lahti, siis ei ole keelamiskaebusega seda võimalik enam ära hoida. Ka ei ole põhjust arvata, et vastustaja rikuks sarnase toiminguga kaebaja õigusi lähitulevikus ning kaebaja saab tema õigusi riivava tegevuse õiguspärase käitumisega ise ära hoida. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Kaebaja märgib määruskaebuses lakooniliselt, et tegemist ei ole keelamiskaebusega, vaid kaebusega lähenemiskeelu kohaldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eelmärgitut mõista väitena, et halduskohus on ebaõigesti kaebuse nõuet tõlgendanud. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt soovib kaebaja eelväidetuga väljendada enda mittenõustumist halduskohtu poolt kaebuse tagastamisega. Ringkonnakohtu arusaama toetavad asjaolud, et kaebaja määruskaebuses jätkuvalt kirjutab enda alasti võtmise kohta vanglas ning et kaebaja ei ole määruskaebuses vaidlustanud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Nimelt esialgse õiguskaitse taotlus peab seonduma põhivaidluse sisuga. Halduskohus ka esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tõlgendas, et kaebaja soovib, et kohus keelaks esialgse õiguskaitse korras vanglal tema alasti võtmise (HKMS § 251 lg 1 p 2), millega ka seondub halduskohtu tõlgendus kaebuse nõudena, et kohus keelaks vanglal kaebaja alasti võtmise (HKMS § 37 lg 2 p 3).
10.Kaebaja jätab tähelepanuta halduskohtu selgituse, et lähenemiskeelu kohaldamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Seejuures halduskohus ka asjakohaselt märkis määruses (põhjenduste p 5), et kaebaja viitab ka ise sellele, et lähenemiskeeldu saab rakendada tsiviil- ja kriminaalmenetluses (vt 08.08.2024. a kaebuse 2. lõik, dtl 1). Seega lähenemiskeelu kohaldamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et juhul kui ta esitanuks halduskohtule kaebuse lähenemiskeelu kohaldamiseks, siis kuulunuks kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest sellise vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
11.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.08.2024. a määruse resolutsiooni p-i 1 muutmata. II
12.Tartu Halduskohus piiras 12.08.2024. a määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebaja õigust tutvuda Tartu Vangla poolt 09.08.2024 halduskohtule esitatud tõenditega, s.o kahe videosalvestisega. Eeltoodu peale esitatud kaebaja määruskaebuse rahuldamiseks puudub ringkonnakohtu hinnangul alus. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Kaebaja väitel soovis ta videosalvestisega tutvuda, et näha, kas on olemas video selle kohta, kuidas aken lukku pandi, kamber pipragaasi täis lasti ja kaebaja seejärel kambrisse toodi. Tartu Vangla poolt halduskohtule esitatud videosalvestistest nähtuva kirjeldus on toodud vangla 09.08.2024. a seisukohas (lk 1 lõpus ja lk 2 alguses, dtl 7-9). Vangla seisukoht on kaebajale ka kätte toimetatud. Kuna kaebaja osales intsidendis, on ta ilmselgelt ise ka teadlik toimunust. Arvestades, et vangla edastatud videosalvestised on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, piiras halduskohus põhjendatult HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel selles osas kaebaja õigust haldusasja materjalidega tutvuda. Ringkonnakohus selgitab, et kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et vangla ja kinnipeetava vahelistes vaidlustes esitatud videosalvestiste osas on kolmandatele isikutele, s.h ka kaebajaks olevale kinnipeetavale keelatud videosalvestisega tutvuda ükskõik millises vormis, s.t keelatud on olla kohtuistungil salvestise uurimise juures, tutvuda vastavas osas istungiprotokolliga ja helisalvestise endaga, saada sellest koopiaid (TrtRKm 30.04.2021, 3-20-2109; 26.01.2021, 3-20-556; 19.02.2020, 3-19-2282; 06.04.2016, 3-15-1780; 24.03.2016, 3-14-50481).
14.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.08.2024. a määruse resolutsiooni p-i 3 muutmata.
15.Ringkonnakohus märgib, et kaebaja etteheide tema üle kuulamata jätmise kohta, on asjakohatu. Kaebaja ei ole halduskohtule vastavasisulist taotlust käesolevas asjas üldse esitanud.
16.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtumääruses kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja