X kaebus Tallinna Haridusameti juhataja 20.05.2024 käskkirjale ja 18.06.2024 vaideotsusele
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.07.2024 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X, seaduslikud esindajad Q ja C, volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja LF
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.07.2024 määruse resolutsiooni p 4 muutmata, kuid muuta osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X seaduslik esindaja C esitas Tallinna Haridusametile taotluse määrata kaebaja elukohajärgseks kooliks Gustav Adolfi Gümnaasium (GAG).
2.Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/199 määrati kaebaja elukohajärgseks kooliks Kalamaja Põhikool. GAGi on enda taotluses soovinud oma lapse elukohajärgseks kooliks 207 lapsevanemat. Arvestades õppekohtade arvu GAGi esimestes klassides ning laste arvu, kellele see kool on lähim, samuti GAGi määramiseks esitatud taotluste arvu, ei ole kõigile lastele GAGi määramine elukohajärgseks kooliks võimalik. Taotluste läbivaatamise komisjon tegi ettepaneku määrata GAG elukohajärgseks kooliks lastele, kellele see kool on elukoha lähedal ja kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud enne 20.02.2020. Rahvastikuregistri andmetel on kaebaja elukohaks Vana-Kalamaja tn XXX, Tallinn, Eesti alates 07.08.2021. Määrata
3-24-1959 elukohajärgne kool, arvestades lapse elukoha lähedust koolile ja arvestades sama pere teiste laste õppimist samas koolis.
3.Kaebaja esitas 06.06.2024 Tallinna Haridusametile vaide, mille Tallinna Linnavalitsus jättis 18.06.2024 korraldusega rahuldamata.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti juhataja 20.05.2024 käskkirja osaliseks tühistamiseks, vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks määrata kaebaja elukohajärgseks kooliks GAG. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus 20.05.2024 käskkirja kehtivuse peatamiseks ning vastustaja kohustamiseks määrata kaebaja elukohajärgseks kooliks GAG. EÕK kohaldamine on vajalik, sest kohtuvaidluse ajal saabuks kaebajale käskkirjast tulenev kahjulik tagajärg, milleks on koolis käimine neli korda kaugemal kui GAG ja keskkonnas, mis on kaebajale võõras. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. EÕK kohaldamine ei kahjusta ülemääraselt avalikku huvi ei kolmanda isiku huve. Kaebajale teadaolevalt ei lõppe Tallinna linnas klasside lõplik komplekteerimine 1. klassidesse enne algavale õppeaastale eelnevat augustikuud. Samuti on tavapärane, et veel kooliaasta alguses vabaneb kohti tulenevalt sellest, et mõni lastest loobub pakutud kohast. Kaebaja taotluse rahuldamine ei tähenda, et mõni teine laps jääks koolikohast õigusvastaselt ilma.
Vastustaja palus vastuses jätta EÕK taotlus rahuldamata.
Kaebajale on õiguspäraselt määratud elukohajärgseks kooliks Kalamaja Põhikool. Vastustaja lähtus käskkirja andmisel asjaolust, et lähim eesti õppekeelega kool kaebaja elukohale on GAG (152 m). Kaebaja varasema sissekirjutuse alusel oleks kaebaja elukohale lähim eesti õppekeelega kool olnud Pelgulinna Gümnaasium (sellest veel varasema sissekirjutuse alusel oleks lähim eesti õppekeelega kool olnud Tallinna Õismäe Gümnaasium). GAGi on enda taotluses soovinud lapse elukohajärgseks kooliks 207 lapsevanemat. Vastustaja sai kooli ruumiressurssi ja õppekorraldust ning kooli klassikomplektide üldarvu arvesse võttes määrata 2024/2025 õppeaastal GAG elukohajärgseks kooliks 96 lapsele. Esmajoones pakutakse koolikohti neile lastele, kellele on GAG elukohale kõige lähedam asuv kool ning kelle õde või vend selles koolis juba õpib. Kaebaja õde ega vend GAGis ei õpi. EÕK korras põhivaidluse ette ära otsustamine ei ole põhjendatud. Kaebaja oli koolikohast ilma jäänud taotlejate nimekirjas
15.positsioonil. EÕK andmine kaebajale rikuks ka kaasamata kolmandate isikute ehk 14 lapse õigusi, kellele samuti on GAG kõige lähem kool ning kes sinna koolikohta ei saanud tulenevalt rahvastikuregistri kande hilisemast ajast.
6.Tallinna Halduskohus jättis 08.07.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4). Lapsel ega tema vanematel ei ole subjektiivset õigust nõuda kohta konkreetses koolis ega ka konkreetse õppekava järgimist. Kodust 608 m kaugusel asuv kool vastab elukohajärgse kooli mõistele, st asub elukoha lähedal. Lapse koolikeskkonnaga harjumine ei ole EÕK vajaduse jaatamise aluseks. Vastustaja käskkirjast ei tulene kaebaja jaoks pöördumatuid negatiivseid tagajärgi. Isegi EÕK vajaduse möönmise korral ei oleks selle kohaldamine põhjendatud, sest kaebuse eduväljavaated on vähesed. Valla- või linnavalitsus võib elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamisel otsustada, et elukohajärgse kooli väljaselgitamisel tuleb peale seaduses nimetatud kolme asjaolu kaaluda muid asjaolusid (vt ka Riigikohtu 31.03.2017 otsus 2(6)
3-24-1959 nr 3-4-1-16-16, p 21). Määruse nr 132 § 6 kohaselt on selliseks seaduses sätestamata lisaargumendiks isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aeg ning eelistatakse neid, kelle registrikanne on varasem. Vastustaja ei pidanud GAG koha taotlejaid järjestama lähtuvalt nende elukoha kaugusest GAG-st. Elukoha lähedus PGS § 10 lg 1 ja määruse § 6 esimese lause mõttes ei tähenda tingimata lähimat kooli. Vastustaja on kõikide laste puhul lähima kooli tuvastamisel tuginenud elektroonilisele kaardile. Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja viitamine ametnike võimalikule eksimusele lähima kooli määramisel. Kohtupraktika järgi võib kahe kriteeriumi (elukoha lähedus koolile ja õe või venna õppimine samas koolis) väärtustamine peresidemete tugevdamise ja vanemate töö- ja pereelu ühitamise eesmärgil anda õiguspärase tulemuse (Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2020 otsus asjas nr 3-20-926, p 16, 17). Avalikes huvides ja kolmandate isikute õigusi arvestav ei ole kohtumenetlus, mille tulemusel on kaebuse esitanul EÕK korras võimalik saada koolikoht talle meelepärases koolis. Isegi kui keegi loobub kohast, siis ei ole tõenäoline, et neid on sellisel arvul, et kaebajale (kes on kohata jääjate järjekorras 15. kohal) EÕK korras koha andmine ei suurendaks klassi täitumust (24 õpilast – PGS § 26 lg 1). Kaebajale EÕK korral koolikoha andmine võib klassikomplekti täitumuse korral tähendada ka seda, et need, kes kaebajast on järjekorras eespool, ei pruugi kohta saada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 4 ning uue määrusega kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebajal on õigus nõuda, et elukohajärgse kooli määramine toimuks õigusaktides kehtestatud korda järgides. PGS § 10 lg 1 loob seega iseseisva subjektiivse õiguse menetlusele, mis on suunatud sellele, et laps saaks alustada kooliteed koolis, mis on tema elukohale lähim. EÕK kohaldamata jätmisel ei oleks kaebuse rahuldamise korral käskkirja ebasoodsate tagajärgede kõrvaldamine võimalik või oleks kaebajale ebamõistlikult raske, kuivõrd kätkeks kooli vahetust, mis ei pruugi olla lapsele, arvestades viimase iga, vastuvõetav. Kohus ei ole sisuliselt hinnanud kaebuse peamisi põhjendusi ning jõudnud seeläbi ebaõigele järeldusele kaebuse eduväljavaate osas. Tallinna Haridusamet on oluliselt eksinud menetluse läbiviimisel, mis on tagajärjena toonud kaasa õigusvastase käskkirja andmise. Kohus on ekslikult leidnud, et elukoha lähedust tuleb sisustada läbi PGS § 7 lg 3 ning määruse „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ § 7 lg 1. Sätetest ei järeldu, et seni kuni lapse koolitee pikkus on lühem kui 60 minutit / 3 kilomeetrit, on kohalik omavalitsus elukohajärgse kooli määramisel nõudeid täitnud. Elukohajärgse kooli määramisel on elukohalähedusel kui kriteeriumil autonoomne tähendus, mida tuleb ka vastavalt sisustada. Vastustaja ei saanud arvestada rahvastikuregistri kande ajaga. PGS § 10 lg 1 ei võimalda kehtestada kohaliku omavalitsuse määrusega elukohajärgse kooli määramiseks lisatingimusi. PGS § 10 lg-st 1 tuleneb otsesõnu vaid see, et valla- või linnavalitsus kehtestab elukohajärgse kooli määramise tingimused ja korra. Tingimused ja kord saavad puudutada taotluse menetlust, taotluse läbivaatamiseks komisjoni moodustamist jm menetluslikke üksikasju, kuid ei saa reguleerida asjaolusid, mida valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel. Volitus selleks saab tulla üksnes seadusest. Isegi juhul, kui PGS § 10 lg 1 annaks volitusnormi täiendavate asjaolude kehtestamiseks, mida elukohajärgse kooli määramisel arvestada, ei ole rahvastikuregistri kande aeg kooskõlas volitusnormi eesmärgiga. Rahvastikuregistri kande aeg on asjaoluna täielikult meelevaldne ega aita kuidagi tuvastada elukoha kaugust koolist.
3(6)
3-24-1959 Vastustaja rakendatud metoodika elukohaläheduse tuvastamisel on õigusvastane. Kohus ei ole hinnanud kaebaja üht põhiväidet, et vastustaja „linnulennu“ põhimõttel arvestatud elukoha kaugus koolist on õigusvastane. Vastava metoodika ebaõiglusele on juhtinud tähelepanu ka vastustaja sisekontroll. „Linnulennu“ meetodil elukoha kauguse mõõtmine ei ole kooskõlas PGS § 10 lg-s 1 toodud normi eesmärgiga. Õigusaktidega ei ole ette nähtud, kuidas lapse elukoha kaugus koolist tuvastatakse. Kohus on eksinud huvide kaalumisel. Kohus on juhindunud vastustaja tõendamata väidetest, et GAG-is puudub võimalus kaebajale õppekoha loomiseks. Kaebaja on kontrollinud andmeid GAG-i kohta avalikest registritest ning tuvastanud, et täiendava õppekoha loomine on võimalik ning kooskõlas õigusaktides toodud nõuetega. Kuigi PGS § 26 lg 1 kohaselt on klassi täitumuse piirnormiks 24 õpilast, siis saab seda vastavalt sama paragrahvi kolmandale lõikele suurendada, kui tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud. Õppehoone rajamisel on arvestatud, et ühes tavaklassis saab õppida ka rohkem kui 24 last. Kuigi vastustaja käskkirja kohaselt määrati GAG elukohajärgseks kooliks lastele, kellele GAG oli elukohale lähim kool ning kelle rahvastikuregistri kande aeg oli hilisemalt 20.02.2020, ei vasta see tõele. Vastustaja poolt kohtule esitatud andmetest nähtub, et tegelikkuses on GAG määratud elukoha järgseks kooliks ka lastele, kelle rahvastikuregistri kande ajaks on 19.04.2021, 23.09.2023, 06.12.2023, 05.07.2022.
Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Kaebaja elukohast 608 meetri kaugusel asuv kool vastab elukohajärgse kooli mõistele, st asub elukoha lähedal. Elukoha lähedus PGS § 10 lg 1 ja määruse nr 132 § 6 esimese lause mõttes ei tähenda tingimata kõige lähimat kooli. Kaebaja õde ega vend GAGis ei õpi. Kuigi GAG (152 m) asus kaebaja elukohale küll 456 meetri võrra lähemal kui kaebajale määratud Kalamaja Põhikool (608 m), oli Kalamaja Põhikool läheduselt järgmine kool, mis asus lapse elukohast mõistlikul kaugusel. Lapsel ei ole igal juhul õigust saada koolikohta lähimas koolis, küll aga elukoha läheduses asuvas koolis. Väär on kaebaja väide, mille kohaselt elukohajärgse kooli määramise regulatsiooni ei või kehtestada lisatingimusi (arvestada rahvastikuregistri kande aega). Riigikohus on kohtuasjas nr 3-4-1-16-16 p-s 21 kinnitanud, et muid asjaolusid (käesoleval juhul rahvastikuregistri kande aega) võib elukohajärgse kooli määramise kriteeriumiks seada, kui lapsi, kes vastavad PGS § 10 lõike 1 kolmandas lauses nimetatud tingimustele, on rohkem, kui koolis kohti. Rahvastikuregistri kande aeg lisatingimusena ei ole meelevaldne. Kõikide koolikohta taotlevate laste elukohtade kaugus on menetluses selgeks tehtud. Vastustajal ei ole võimalik koolikohti jagada selliselt, et rivistab taotlejad lähtuvalt nende elukoha kaugusest koolimajast, kuna lapsi peab kohtlema võrdselt (sõltumata sellest, kas see lähim kool asub lapse elukohast 40 või 3000 meetri kaugusel). Rahvastikuregistri kande arvestamine tiheasustusalal on vajalik. Vastustaja jaoks jääb arusaamatuks, mida peaks tõendama määruskaebuse lisana esitatud võrdlev tabel. Mõned lapsed on loobunud määratud kooli kohast. Asjaolu, et nimekirjas on toimunud muutusi, on loomulik osa elukohajärgse kooli määramise protsessis, kuna lapsevanemal ei ole kohustust panna enda laps määratud elukohajärgsesse kooli. Kaebaja on määruskaebusele lisanud koolimaja korruste plaanid eesmärgiga põhjendada, et kaebajale saaks sinna täiendava õppekoha luua. Kaebaja esitatud korruste plaanid ei kajasta õpperuumide pindala hetkeseisu (õppeklassidesse on lisandunud infotehnoloogiline inventar, kapid jms). Isegi kui eeldada kaebaja väite õigsust, et kõiki 1. klasse saaks suurendada 2 õppekoha võrra (24 õppekoha asemel 25 + 1), siis ei saabuks siiski olukord, et selle koha saaks 4(6)
3-24-1959 kaebaja, sest koha saaksid järgmised 8 last (4 korda 2). Kaebaja oli koolikohast ilma jäänud laste nimekirjas 15. kohal. Vastustaja kasutas ühtset Maa-ameti Maainfo kaardirakendust, mille mõõtmismeetodiks on kahe aadressipunkti vaheline sirgjoon. Nimetatud kaardirakendust kasutati kõikide laste osas, kellele elukohajärgset kooli määrati (ühegi lapse osas ei kasutatud mõnda teist meetodit).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde määruskaebusega esitatud dokumendid, kuna need ei ole ilmselgelt asjakohatud.
10.Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu määrus on kokkuvõttes õige ja põhjendatud, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi esialgse õiguskaitse vajadust puudutavas küsimuses.
11.Halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja eesmärk on asuda õppima GAGis, kuhu ta saab oma kodust minna mõistliku vaeva ja ajakuluga ning ohutult. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral peab kaebaja asuma õppeaasta algusest õppima Kalamaja Põhikoolis, mis asub kaebaja hinnangul ebamõistlikult kaugel, ning liikuma selle kooli ja oma kodu vahel kõigil koolipäevadel. Kaebaja eesmärgiks ongi vältida eelnevalt nimetatud olukorra tekkimist. Kuigi kaebuse rahuldamise korral on tulevikus võimalik kaebaja õpingute jätkamine GAGis, ei kõrvalda see iseenesest kahjulikku tagajärge, mis seisneb selles, et teatava aja jooksul peavad nad igapäevaselt käima koolis, mis asub kaebaja arvates ebamõistlikult kaugel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.07.2024 määrus asjas nr 3-24-1960, p 12 ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.07.2024 määrus asjas nr 3-24-2023, p 12).
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuse eduväljavaated ei ole head. Keskne vaidlus seisneb eeskätt selles, kas vastustaja on elukohajärgse kooli määramisel õigesti kohaldanud PGS § 10 lg-t 1 ehk lähtunud elukohajärgse kooli määramisel seadusega kooskõlas olevatest kriteeriumitest ja neid kriteeriume õigesti ja mittediskrimineerivalt rakendanud. PGS § 10 lg-ga 1 on seadusandja jätnud kohalikule omavalitsusele teatava kaalutlusruumi elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamisel. Olukorras, kus teatav kool on lähimaks kooliks rohkematele lastele, kui see kool õpilasi vastu võtta saab, tuleb kohalikul omavalitsusel leida ühelt poolt võimalikult õiglane ja seaduse eesmärgiga kooskõlas olev, teisalt aga ka võimalikult selgetel kriteeriumitel põhinev ja arusaadavat rakendamist võimaldav kord, mille alusel õppekohti kui piiratud ressurssi jagatakse. PGS lubab peale kooli elukohale läheduse, õdede-vendade samas koolis käimise ja vanemate soovide arvesse võtta ka muid argumente (vt Riigikohtu 31.03.2017 otsus asjas nr 3-4-1-16-16, p 21 ja Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2020 otsus asjas nr 3-19-1394, p 20). Määruse nr 132 §-s 6 sätestatud n-ö elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aja kriteeriumi kasutamist ei ole kohtupraktikas vähemalt esmahinnangul peetud meelevaldseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.07.2024 määrus asjas nr 3-24-1960, p 14 ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.07.2024 määrus asjas nr 3-24-2023, p 17). Halduskohtu esmahinnang asjassepuutuvatele õigusnormidele on seega olnud kooskõlas kohtupraktikaga. Kaebaja tõstatatud küsimusele, kas PGS § 10 lg 1 võimaldab kehtestada kohaliku omavalitsuse määrusega elukohajärgse kooli määramiseks lisatingimusi ja kas rahvastikuregistri kande aeg on kooskõlas volitusnormi eesmärgiga, saab halduskohus anda kaebuse sisulisel lahendamisel.
13.Kaebaja on väitnud, et vastustaja rakendatud metoodika elukohaläheduse tuvastamisel on õigusvastane ja tegelikkuses on GAG määratud elukoha järgseks kooliks ka lastele, kelle 5(6)
3-24-1959 rahvastikuregistri kande ajaks on 19.04.2021, 23.09.2023, 06.12.2023, 05.07.2022. Ringkonnakohtu esmahinnangul kaebaja ei ole veenvalt näidanud, et vastustaja on eksinud koolikoha elukohast kauguse kindlaksmääramisel. Kaebaja väidetud asjaolusid tuleb siiski kontrollida asja sisulisel läbivaatamisel. Kaebaja esitatud kahtlused ei anna alust esialgse õiguskaitse korras kaebaja asetamiseks olukorda, mille saavutamine on kaebuse eesmärk ning mis tooks kaasa klassi täitumuse piirnormi ületamise või kolmandate isikute õiguste kahjustamise. Kohustamisnõude rahuldamine eeldab lisaks selle tuvastamisele, et vastustaja on vaidlustatud käskkirja andmisel teinud vigu, ka selle tuvastamist, et nõuetekohaseid kriteeriume rakendades oleks vastustaja vääramatult pidanud määrama kaebaja elukohajärgseks kooliks GAGi. Sellisele seisukohale jõudmine aga on vähetõenäoline, sest kaebaja on kohata jääjate järjekorras alles 15. kohal.
14.Halduskohus leidis õigesti, et GAG-is täiendava õppekoha loomine oleks vastuolus avaliku huvi ja kolmandate isikute õigustega. Vastustaja on kinnitanud, et 2024/2025 õppeaastal alustab GAGi 1. klassides õppetööd 96 õpilast, kusjuures igas alustavas 1. klassis on 24 õpilast, mis on PGS § 26 lg 1 kohaselt klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis. PGS § 26 lg-s 3 on sätestatud, et kooli pidaja võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle eelviidatud piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud. Tegemist on aga erandiga, mille kohaldamiseks peab olema väga kaalukas põhjus. PGS § 26 lg-st 1 tuleneb igale põhikooli õpilasele subjektiivne õigus omandada haridust klassis, kus ei ole rohkem kui 24 õpilast, välja arvatud PGS § 26 lg-s 3 nimetatud erandjuhtudel. See säte kaitseb ka avalikku huvi tagada igale õpilasele hariduse omandamist soodustav õpikeskkond, mis hõlmab ka klasside optimaalset suurust, millisena seadusandja on põhikooli puhul näinud 24 õpilast. Vastustaja on kohtutele esitatud seisukohtades märkinud, et GAG-is ei võimalda klassiruumide pindala täiendavate õppekohtade loomist, mistõttu esialgse õiguskaitse kohaldamine läheks vastuollu eelkõige vastavas klassis õppivate laste õigusega omandada haridust tervislikus ja ohutus õpikeskkonnas ja ka avaliku huviga.
15.Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebajale on tagatud võimalus saada haridust. Kalamaja Põhikooli minek (608 m) on kaebajale küll ajakulukam võrreldes GAG-iga (152 m), kuid mõnevõrra pikemat ajakulu ei saa pidada kaebaja õigusi ja huve ülemäära kahjustavaks. Kokkuvõttes ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi pidada kaebajale sedavõrd raskeks, et see õigustaks kolmandate isikute õiguste ja avalike huvidega vastuolus oleva esialgse õiguskaitse kohaldamist juba enne kaebuse sisulist lahendamist. Halduskohus ei ole eksinud huvide kaalumisel.
16.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi esialgse õiguskaitse vajadust puudutavas küsimuses vastavalt käesolevale määruse põhjendustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.