lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-1874/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 19.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1874/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
981
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 5Ülerahvastatuse keeldVangS § 49 lg 3Tervishoiuteenuse rahastamineHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 4 lg 1PädevusHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusMSVS § 2 lg 2PS § 18VangS § 41Töötamine väljaspool vanglat

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-1874/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.08.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-1864/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.10.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

19.juulil 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-1874

Haldusasi

X. X. kaebus Tallinna Vangla arsti kohustamiseks vastama tema pöördumistele

Menetlusosalised

Kaebaja X. X.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus selle esitajale.

Jätte kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Tallinna Halduskohtus registreeriti 24. juunil 2024 X. X.i kaebus Tallinna Vangla arsti A. K. kohustamiseks vastama kaebaja teabenõuetele.
2.Kaebusele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on esitanud dr A. K. järgmised teabenõudena pealkirjastatud avaldused.
2.1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2. juunil 2024 esitatud avalduses kirjeldas kaebaja üksikvangistusest lähtuvaid ohte inimese vaimsele tervisele. Kaebaja tõi esile, et tal on diagnoositud krooniline depressioon. Kaebaja palus vastata, kes vastutab, kui ta peaks surema.
2.2.9. juunil 2024 avalduses märgib kaebaja, et tema tervisliku seisundi tõttu ei tohiks talle kohaldada üksikvangistust. Kaebaja selgitab oma terviseseisundit ja vanglal lasuvaid kohustusi. Kaebaja palub vastata, millised tema esitatud faktid on õiged ja millised mitte.
2.3.10. juuni 2024. a pöördumises selgitas kaebaja, et on olnud üksikvangistuses 38 päeva. Kaebaja küsib, kus on arstid ja meedikud, kes kontrolliks tema tervist. Kaebaja palub selgitada, miks arstid ja meedikud teda ignoreerivad ega kontrolli tema tervist.
2.4.15. juuni 2024. a pöördumises selgitas kaebaja, et tema tervisliku seisundi tõttu ei tohiks talle kohaldada üksikvangistust. Kaebaja on viibinud üksinda kambris 43 päeva 23 tundi ööpäevas. Kaebaja palub arstil selgitada, milline oleks mõistlik tasakaal ja mis aja jooksul lubab arst kaebajat üksikvangistuses pidada.
3.Tallinna Vangla esitas 16. juulil 2024 vastuse kohtnõudele. Vangla selgitas, et kaebaja esitas vanglale vangiportaalis 24. juunil 2024 pöördumise nr 1-24/2-2/3836. Nimetatud pöördumine on

esimene, mille sisuks on rahulolematus sellega, et psühhiaater ei vasta kaebajale. Seega pole vaiet enne kaebust esitatud. Vangla hinnangul ei oleks vaidemenetlus praeguses asjas ka võimalik, sest kaebaja nõue puudutab tervishoiuteenust. Kuigi HKMS § 4 lg 1 kohaldamisel loetakse kõik kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused avalik-õiguslikeks, tekib tervishoiuteenuse osutamisel kinnipeetava ja riigi vahel lepingulaadne võlasuhe. Tervishoiutöötaja ei osuta tervishoiuteenust haldusmenetluses (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. veebruari 2024. a määrus asjas nr 3-22-2321). Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 osutatud vaidega saab kinnipeetav nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist haldusmenetluses. Kinnipeetav ei saa vanglale esitatava vaidega nõuda tervishoiuteenuse osutamist. Seetõttu ei saa vaidemenetluse läbimine olla kohustamiskaebuse esitamise eelduseks. Riigikohtu seisukoht on asjassepuutuv ka praeguses asjas, sest patsiendi informeerimine arsti poolt toimub tervishoiuteenuse osutamise, mitte haldusmenetluse raames (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2024. a määrust asjas nr 3-24-1870). Alates 1. juulist 2024 korraldab kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamist VangS § 49 lg 3 alusel Tervisekassa. Tervishoiutöötajad ei kuulu vangla koosseisu. Kaebaja küsimused puudutavad ravi sisulist poolt. Neile saab vastata kas Tervisekassa või tema lepingupartner Tallinna Vanglas Lääne-Tallinna Keskhaigla. Vangla ei saa seega olla asjas vastustaja.

4.Kaebaja esitas 17. juulil 2024 vastuväite, milles viitab haldusasjadele nr 3-24-1335, 3-241875 ja 3-24-1870.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Kaebuse saanud kohus selgitab asjas välja vaidluse eseme (HKMS § 120 lg 1 p 1) ning kontrollib, ega ei esine alust kaebust tagastada või käiguta jätta (HKMS § 120 lg 1 p 8).
6.Kinnipeetava tervise eest hoolitsemine, sh üksikvangistuse mõju jälgimine on vangla ülesanne. Riigikohus on selgitanud, et vanglal tuleb silmas pidada seda, et pikaajaline üksikvangistus ohustab kinnipeetavate õigust tervise kaitsele (põhiseaduse (PS) § 28) ning kätkeb endas väärkohtlemise riski PS § 18, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 ja VangS § 41 tähenduses. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi peab olema korraldatud üksikvangistuses viibiva kinnipeetava füüsilise ja vaimse tervise regulaarne jälgimine. Kinnipeetava terviseseisundi jälgimisel võib olla teatav roll temaga igapäevaselt kokkupuutuvatel vanglaametnikel. Olulisem on siiski see, et korraldatud oleks üksikvangistuses viibivate kinnipeetavate füüsilise ja vaimse tervise regulaarne ja piisava sagedusega jälgimine pädeva meditsiinitöötaja poolt (halduskolleegiumi 8. detsembri 2021. a otsus asjas nr 3-18-1896, p-d 23 ja 26).
7.Vanglal lasuva ülesande täitmiseks kasutab vangla tervishoiuteenust pakkuva isiku abi (Riigikohtu erikogu 11. novembri 2022. a määrus asjas nr 3-21-924, p 12). Kaebaja soovis oma pöördumistega arstilt selgitusi, kuidas on korraldatud tema vaimse tervise jälgimine ja kaitse üksikvangistuse ajal. Kaebaja on nõudnud oma küsimustele vastuseid arstilt kui vangla koostööpartnerilt vanglal lasuva ülesande täitmisel, mitte kaebaja ja arsti vahelise arsti-patsiendi suhte raames. Kaebaja küsimustele vastates ei osutaks arsti tervishoiuteenust tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 2 lg 1 tähenduses. Kaebaja nõuab seega kaebusega vanglalt (arsti vahendusel) toimingu sooritamist haldusmenetluses, täpsemalt teabenõuetele vastuste esitamist.
8.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja pöördumised arsti poole siiski teabenõuded, nagu kaebaja ise on leidnud, vaid selgitustaotlused märgukirjadele ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 tähenduses. Kaebaja soovib oma pöördumistes teavet, mis eeldab enne vastamist vangla käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi 2(3)

või lisateabe kogumist (avaliku teabe seaduse § 6; MSVS § 2 lg 2 p 1). Kaebaja küsitud teavet ei ole arstil või vanglal võimalik pelgalt kopeerida või hõlpsalt edastada.

9.Praeguses asjas ei ole seega tegemist olukorraga, kus halduskohus lahendaks sisuliselt eraõiguslikku vaidlust, nagu tervishoiuteenuse puhul, mil kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust pole vaja läbida (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 8. veebruari 2024. a määrus asjas nr 3-222321). Võrreldavas olukorras on ringkonnakohus leidnud, et tervishoiuteenuse andmete vangiregistrisse sisestamine ei kujuta endast tervishoiuteenuse osutamise osa, vaid iseseisvat haldusülesande täitmist, isegi kui sellised andmed kannab registrisse tervishoiutöötaja (Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2024. a määrus asjas nr 3-24-1875, p 8). Kohus ei ole pidanud vajalikuks eristada, kes andmed vangiregistrisse kandis, vaid seda on käsitatud vangla tegevusena (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2024. a määrus asjas nr 3-22-2022, p-d 23–24).
10.Arvestades eeltoodut, on praeguses asjas kohtueelne menetlus VangS § 11 lg 5 alusel kohustuslik. Kaebusest ja vangla vastusest tulenevalt ei ole vaidemenetlust läbitud. Kohtule ei ole ka muul viisil teada, et kohustuslik kohtueelne menetlus oleks läbitud. Seetõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
11.Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja