3.Jätta menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.08.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). 1(6)
1.Xle kuulub Hiiumaa vallas Alma kinnisasi (katastriüksuse tunnus 36802:003:0106) ning Yle Salme kinnisasi (36802:003:0056). Nimetatud kinnisasjade vahel asub Mari kinnisasi (20501:001:1839), mis tekkis Kaljukressi kinnisasja jagamise tulemusena.
2.Käina osavalla vanem pöördus 10.03.2022 Alma ja Salme kinnistute omanike poole ning uuris, kas Alma ja Salme kinnistute omanikud oleksid huvitatud kahe kinnisasja vahel asuva kinnistu omandamisest.
3.Kaebaja X esitas 23.05.2024 taotluse, milles andis teada, et Alma ja Salme kinnisasja omanikud soovivad omandada Kaljukressi kinnisasja jagamisel tekkiva ehitusõiguseta kinnisasja (s.o Mari kinnisasi).
4.Hiiumaa valla Käina osavalla vanem vastas taotlusele 28.09.2023 ning selgitas, et maakorraldustoimingute tulemusena on muu hulgas moodustatud ka Mari kinnisasi. Ühtlasi selgitas osavalla vanem, et Mari kinnisasja võõrandamist arutati Käina osavallakogus ja Hiiumaa Vallavalitsuse istungil ning Hiiumaa Vallavalitsuse 13.09.2023 korraldusega nr 518 otsustati, et Mari kinnistu võõrandatakse avaliku enampakkumise korras.
5.X, F ja Y (kaebajad) esitasid 18.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Hiiumaa Vallavalitsuse 13.09.2023 korralduse nr 518 „Vallavara võõrandamine avaliku enampakkumise korras (Mari kinnistu)“ tühistamiseks ning valla kohustamiseks vastata kaebajate 23.05.2022 esitatud taotlusele. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus vaidlustatud korralduse alusel toimuva enampakkumise peatamiseks.
6.Vastusena Tallinna Halduskohtu 18.10.2023 kohtunõudele teatas Hiiumaa vald 19.10.2023, et Hiiumaa Vallavalitsuse 19.10.2023 korraldusega nr 640 „Hiiumaa Vallavalitsuse 13.09.2023 korralduse nr 518 "Vallavara võõrandamine avaliku enampakkumise korras (Mari kinnistu)" kehtetuks tunnistamine“ tunnistati vaidlustatav haldusakt kehtetuks.
7.Kaebajad selgitasid 26.10.2023, et nõustuvad tühistamisnõude osas menetluse lõpetamisega, kuid jäävad muus osas (s.o kohustamisnõude osas) kaebuse juurde. Ühtlasi täpsustasid nad, et esialgses kaebuses oli ekslikult märgitud kaebajaks ka F ning tegelikult on kaebajateks üksnes X ning Y.
8.Tallinna Halduskohus lõpetas 30.10.2023 määrusega Hiiumaa Vallavalitsuse 13.09.2023 korralduse nr 518 tühistamise nõude osas haldusasja menetluse ning jättis EÕK taotluse läbi vaatamata.
9.Vastusena Tallinna Halduskohtu 21.11.2023 määrusele täpsustasid kaebajad 01.12.2023 kaebuse nõuet.
KAEBAJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED
10.Kaebajad nõuavad Hiiumaa valla kohustamist lahendada kaebajate 23.05.2022 esitatud taotlus sisuliselt.
11.Esitades vallale taotluse, eeldasid kaebajad, et taotlusele vastamine tähendab ühtlasi korrektse haldusmenetluse läbiviimist, s.t järgitakse haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid, viiakse läbi nõuetele vastav menetlus ja tehakse (keelduv) otsus. Vastustaja ei ole aga HMS-i reegleid järginud. Lühikeses vastuses esitatud selgitused olid segased ega vastanud tegelikkuses ammendavalt esitatud küsimustele. 2(6)
12.Kaebajaid ei ole ära kuulatud ega neile võimalikke lahendusvariante selgitatud. Kaebajad ei ole soovinud vallavara omandada alla turuhinna, vaid rääkida läbi sobiva hinna osas. Ühisele arusaamale jõudmiseks läbirääkimisi aga ei ole peetud.
13.Kaebuse eesmärgiks on, et Hiiumaa vald viiks esitatud taotluse alusel läbi haldusmenetluse, selgitaks välja asjas olulist tähtsust omavad asjaolud, kuulaks kaebajad ära ning selgitaks neile endapoolseid tegevusi ja alternatiive. Menetluse tulemusel saaks vald teha sisulise otsuse ning kaebajad seejärel otsustada, kas vastavat otsust vaidlustada või mitte.
14.Kaebajate nägemuses tuleks ehituskeeluga Mari kinnisasja võõrandamisel leida kompromisslahendus vastustaja ja kaebajate vahel. On ebamõistlik viia võimalikud Mari kinnisasja omandajad eksitusse ning neile müüa maa, kus ehitamiseks tuleb vabaneda naabrite kaitseks sätestatud ehituskeelust. On ilmne, et selline tegevus põhjustab täiendavaid vaidlusi.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
15.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.Haldusmenetlus ei ole mitte igasugune haldusasutuse tegevus vaid üksnes see, mis on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega. Need mõisted tähistavad asutuste avalik-õiguslikke, üksikisikut puudutavaid tegevusvorme. Avalik õigus reguleerib riigivõimu teostamist, spetsiifilisi ülesandeid, millega tegeleb esmajoones või ainult riik, sh sellise tegevusega kaasnevaid riigi ja eraisiku vahelisi suhteid. Enamik riigi kui sellise tegevust puudutavaid norme on seega avalik-õiguslikud. Kuid riik astub oma erilise tegevuse – võimu teostamise – kõrval tihti ka eraisikutega võrdväärsetesse suhetesse. Ka riik ostab ja müüb asju, võtab ja annab laenu, hakkab äriühingutes aktsionäriks või osanikuks jne. Sellisel juhul reguleerib riigi tegevust eraõigus, muudel juhtudel avalik õigus, sh HMS. Kuna haldusmenetluse põhieesmärk on kaitsta kodanikke võimu omavoli eest, loetakse haldusmenetluseks vaid see osa riigi tegevusest, mis ka kodanikke puudutab.
17.Vastustaja hinnangul ei ole e-kiri, milles tehakse vallale ettepanek võõrandada kaebajatele otsustuskorras vallale kuuluv kinnisasi, käsitatav haldusmenetlust alustava taotlusena, mille alusel saab isik nõuda haldusorganilt haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Vastustaja hinnangul ei saa väita, et kaebajate huvist või soovist Hiiumaa valla munitsipaalomandisse kuuluv kinnisasi osta, kasvaks välja subjektiivne õigus, mida vastustaja kaebajate soovi rahuldamata jätmisel saaks riivata. Seega on küsitav, kas kaebajatel saab antud ajas olla kaebeõigust HKMS § 44 alusel.
18.Hiiumaa Vallavolikogu 21.06.2018 määruse nr 25 „Hiiumaa valla vara valitsemise kord“ § 49 lg 2 näeb ette juhud, mille esinemisel võib vallavara võõrandada. Korra § 50 määratleb vallavara võõrandamise viisid, millest üheks on otsustuskorras võõrandamine. Korra § 3 sätestab vallavara hindamise korra, aga korra § 51 lg 5 näeb ette, et vallavara võõrandamise viisi ja tasu suuruse määrab võõrandamise otsustaja.
19.Korra § 60 lg 1 annab võimaluse vallavara võõrandada otsustuskorras, kui vald ei vaja seda oma ülesannete täitmiseks ning vara võõrandatakse piirinaabrile (p 4); muul põhjendatud juhul (p 5). Vastustaja näitlikustab eelkirjeldatut – isik esitab vallale taotluse aktsiaseltsi Kärdla Veevärk aktsiate ostmiseks (tegemist on valla varaga ning korra § 51 lg 1 p 4 ja § 60 lg 1 p 5 alusel saaks aktsiate võõrandamisotsuse teha volikogu) või näiteks Kärdla keskväljaku kinnisasja või vallale kuuluva sõiduki ostmiseks. Kaebajad on seisukohal, et otsustuskorras valla vara müügitaotluste korral peab vald viima taotlusele vastamiseks läbi HMS kohase menetluse – kuulama isikud ära,
3(6)
selgitama otsuse sisu ning koostama vastava haldusakti lõppotsuse tegemiseks koos põhjenduste ja kaalutlustega.
20.Vastustaja hinnangul võib igal inimesel olla huvi ja soov osta riigi või munitsipaalomandis olevaid kinnis- või vallasasju, aga kas sellistel juhtudel saab väita, et isikul on ka subjektiivne õigus. Kas vara müügi taotluste lahendamisel teostab kohalik omavalitsus ja riik avalikku võimu. Piltlikult öeldes, vallale tuleb kümne erineva isiku poolt kümme taotlust valla vara neile võõrandamiseks, vald ei ole eelarves kavandanud taotlustes toodud vara võõrandada ning ei soovi seda teha – vald peab koostama kümme keelduvat haldusakti (volikogu otsuse eelnõu). Taotlused esitanud isikud ei ole rahul sellega, et vald nende subjektiivseid õiguseid piiras, ei rahuldanud nende soovi ning isikud pöörduvad oma subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse. Kohus võtab menetlusse kümme kaebust. Vastustaja ei saa nõustuda sellise äärmusliku haldusorganit ja kohut koormavat ning maksumaksja rahalisi vahendeid ebaotstarbekalt kulutava käsitlusega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Vaidlust ei ole selles, et Hiiumaa vallale oli hiljemalt 23.05.2022 teada, et kaebajatel on huvi Mari kinnistu omandada ning et nende nägemuses võiks see toimuda vallavara otsustuskorras võõrandamise kaudu. Ühtlasi ei ole vaidlust selles, et Hiiumaa vald vastas kaebajate 23.05.2022 e-kirjale 28.09.2023 kirjaga nr 8-2/116-1 ning teatas, et arutelu tulemusena otsustati Mari kinnistu võõrandada avaliku enampakkumise korras.
23.Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas Hiiumaa valla tegevus kaebajate 23.05.2022 taotlusele vastamisel oli õiguspärane või mitte ning kas sellest tulenevalt on vastustaja sisuliselt vastamiseks kohustamine põhjendatud.
24.Kaebuse menetlusse võtmise määruses leidis kohus, et asjaolusid arvestades ei ole kaebajate õiguste võimalik riive välistatud. Ka kohtupraktikas on rõhutatud, et kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 08.06.2016 määrus asjas nr 3-3-1-12-16, p 8).
25.Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kuna nii vallavara kasutusse andmist kui ka võõrandamist reguleerivad avalik-õiguslikud normid, on tegemist avalik-õigusliku menetlusega. Seega tuleb nii vallavara kasutusse andmine kui võõrandamine otsustada avaliku õiguse põhimõtetest lähtudes, arvestades diskretsioonireegleid, avalikku huvi ja võrdse kohtlemise põhimõtet (vt ka Riigikohtu 15.06.2021 määrus haldusasjas nr 3-20-1249, p 14 ning seal viidatud Riigikohtu 03.11.2005 otsust asjas nr 3-3-1-35-05, p 7).
26.Asjaolu, et vallavara võõrandamine tuleb otsustada avaliku õiguse põhimõtetest lähtudes, ei tähenda aga seda, et iga vallale tehtavat ettepanekut mõne konkreetse kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks tuleks käsitada haldusmenetluse algatamise taotlusena HMS § 14 lg 1 mõttes.
27.Kohaliku omavalitsuse vara valitsemine lähtub samadest põhimõtetest riigivara valitsemisega. Riigivara valitseja on kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult (riigivaraseaduse § 8 lg 1). Riigivara valitseja peab tegema riigivaraga tehinguid kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt (riigivaraseaduse § 8 lg 1).
28.Seega on vastustajal, isegi kui Hiiumaa valla vara valitsemise kord seda otsesõnu ette ei näe, kohustus vara võõrandamisel eeltoodud põhimõtetest lähtuda. Vara võõrandamine on vastustaja õigus, mitte kohustus. Vastava õiguse teostamisel peab ta eelkõige lähtuma valla finantshuvist 4(6)
kui avalikust huvist. Seega on vastustajal kaalutlusõigus otsustada, milline on parim viis vallavara võõrandamisel.
29.Asjaolust, et Hiiumaa Vallavolikogu 21.06.2018 määruse nr 25 „Hiiumaa valla vara valitsemise kord“ § 60 lg 1 on kaalutlusnorm ning annab vallale õiguse kaaluda vallavara otsuskorras võõrandamist, ei tulene kaebajatele subjektiivset õigust nõuda, et vald vara võõrandaks. Samuti puudub kaebajatel sõnaõigus selles, millise vara võõrandamise viisi vald valib.
30.Nagu kohus eelnevalt märkis, on vara otsustuskorras võõrandamine valla õigus, mitte kohustus. Valla finantshuvidest lähtuvalt ei saa kaebajatel olla õigust eeldada, et vald võõrandab vara otsustuskorras piirinaabritele. See nähtub Hiiumaa valla vara valitsemise korra §-st 50, mis näeb ette võrdväärsed võimalused vara võõrandamiseks (nt avalikul enampakkumisel või otsustuskorras). Praegusel juhul otsustas vallavolikogu avaliku enampakkumise kasuks
31.Kuivõrd kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et vald otsustaks vara võõrandamise otsustuskorras, siis ei ole ka vastava ettepaneku tegemine käsitatav haldusmenetluse algatamise taotlusena HMS § 14 lg 1 mõttes. Sellest tulenevalt puudus vastustajal kohustus kaebajaid täiendavalt ära kuulata, pakkuda neile alternatiivseid lahendusi jm. Seega puudub kaebajatel kohustamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus ning kaebus tuleb jätta rahuldamata (vt eespool viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi määrust asjas nr 3-3-1-12-16
32.Ka juhul, kui kaebeõigust möönda (vt ka Riigikohtu 15.06.2021 määrus haldusasjas nr 3-201249, p 15 ning seal viidatud Riigikohtu 02.04.2014 otsuse nr 3-3-1-72-13, p 23), tuleks kaebus jätta rahuldamata, kuna kaebajate õigusi ei ole rikutud.
33.Kohus selgitab, et kaalutlusõiguse kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas otsus on kooskõlas kehtiva õigusega ja õiguse üldpõhimõtetega ning ei ole tehtud kaalutlusvigu.
34.Praegusel juhul teatati kaebajatele 28.09.2023, et Mari kinnistu võõrandamist arutati Käina osavallakogus ja Hiiumaa Vallavalitsuse istungil ning Hiiumaa Vallavalitsuse 13.09.2023 korraldusega nr 518 otsustati, et nimetatud kinnistu võõrandatakse avaliku enampakkumise korras.
35.Olukorras, kus vallale tehakse ettepanek vallale kuuluv kinnisasi otsustuskorras võõrandada, kuid vald otsustab siiski enampakkumise kasuks ning teatab isikutele ka vastava otsuse tegemisest, ei ole nende isikute õigusi rikutud. Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei ole isikutel subjektiivset õigust nõuda, et vald võõrandaks talle kuuluva vara otsustuskorras. Seetõttu ei saa haldusorgani põhjendamiskohustust väga ulatuslikuks pidada ning isikud ei saa nõuda, et neid täiendavalt ära kuulataks, nendega võimalikke alternatiive arutataks jne.
36.Kuigi vald ei ole praegusel juhul esitanud kaebajatele üksikasjalikke põhjendusi, on ta nende taotlusele vastanud ning kaebajatele ei saanud jääda arusaamatuks, et valla hinnangul pole otsustuskorras võõrandamine põhjendatud. Vald on viidanud osavallavolikogus ja vallavalitsuses toimunud aruteludele ning sellele, et otsustati avaliku enampakkumise kasuks. Kohtu hinnangul järeldub enampakkumise kasuks otsustamisest, et vald valis viisi, mis on talle majanduslikult kasulikum. Kuivõrd haldusorganil on ulatuslik diskretsioon ning õigus lähtuda muu hulgas valla finantsilistest huvidest (vrd eespool), ei nähtu kohtule, et vald oleks teinud kaalutlusvigu.
37.Arvestades eeltoodut ei ole vastustaja kaebajatele üldsõnalise vastuse andmisega õigusvastaselt käitunud ning kohustamisnõude rahuldamiseks ja taotlusele sisuliselt vastamiseks kohustamiseks puudub alus. 5(6)
38.Kaebajad tasusid kaebuse ja esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse eest kokku 80 eurot riigilõivu. Kuivõrd kohus jättis kaebajate EÕK taotluse Tallinna Halduskohtu 30.10.2023 määrusega EÕK vajaduse äralangemise tõttu läbi vaatamata ning seega seda sisuliselt ei lahendanud, peab kohus HKMS § 104 lg 5 p-st 3 lähtudes põhjendatuks tagastada kaebajatele EÕK taotluse esitamisel tasutud riigilõiv (2x20=) 40 eurot. Vaatamata menetluse osalisele lõpetamisele (vrd Tallinna Halduskohtu 30.10.2023 määrust) kaebuselt tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 punkt 4 alusel tagastamisele ei kuulu, kuna kohustamisnõude osas menetlus jätkus ning kohus lahendas selle kohtuotsusega.
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebajate kanda. Ükski menetlusosaline kohtule menetluskulusid tõendavaid dokumente ei esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.