Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

(TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Hageja esitas 03.11.2016 hagiavalduse kostja vastu majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse ning viiviste nõuetes summas 347,35 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 11.11.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 27.12.2016.a TsMS § 322 lg 1 alusel naise vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja ei märkinud hagiavalduses, kas ta soovib tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta. Kohus eeldab hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal on kostja korteriomandi (asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx linn, registriosa number xxxxxxx) omanik. Korteri üldpind on 33,6 m2. Korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ja ühiste huvide esindamiseks on Jõgeva linnas asuva elamu Kivi 3 korteriomandite omanikud asutanud korteriühistu. Hageja on saatnud kostjale igakuuliselt arved, millel on näidatud ka eelnev võlgnevuse summa, kuid kostja ei ole arveid tähtajaks tasunud. Kostja ei ole arveid vaidlustanud. Kostja võlgnevus seisuga 26.10.2016 moodustab 327,56 eurot, millele lisandub viivis 19,79 eurot, kokku 347,35 eurot. Korteriühistu Jõgeva Kivi 3 põhikirja punkti 4.2.6 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Hageja on määranud, et arvete tasumise tähtajaks on arvestuslikule kuule järgneva kuu 25. kuupäev. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele

2 (3)

kohustuslikud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. KÜS § 7 lg 4 näeb ette, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivist perioodil 01.2016-09.2016 19,79 eurot. Hageja on viivist arvestanud korrektselt Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 347,35 eurot, millest 327,56 on põhivõlgnevus ja 19,79 eurot on viivis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 75 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtutud hagihinnast, ning see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 240 eurot (käibemaksuga). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavaldusest nähtuvalt on õigusabile kulunud 4 tundi, tunnitasuga 60€/h. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 315 eurot, millest 75 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 240 eurot õigusabikulud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.