Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi hagi XXXXOÜ vastu nõude tunnustamiseks XXXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. 09.12.2016 esitas hageja kohtule teate, mille kohaselt loobub Eesti Vabariik esitatud hagist tsiviilasjas nr 2-16-15864.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Hageja on esitanud avalduse menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 429 lg 4 kohaselt, kohus ei võta vastu hagist loobumist, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb esitatud hagist loobumine vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab ta selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta menetluskulud hageja enda kanda. Kostja on 21.12.2016 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust tunnihinnaga 130 eurot, 7 töötunni eest kokku summas 910 eurot. Kostja palub kohtul kindlaks määrata menetluskulud summas 910 eurot (summa ilma käibemaksuta) ning need hagejalt täies ulatuses välja mõista. Kostja peab oma lepingulise esindaja kulude suurust põhjendatuks ning kinnitab, et kõik loetletud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga, mistõttu palub need hagejalt välja mõista. Hageja leiab, et mõistlikuks tunnitasuks lepingulisele esindajale on Riigikohtu varasemas praktikas peetud 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Hageja leiab esiteks, et lähtuda tuleb menetluskulude määramisel praegusel juhul mitte 130 euro suurusest (käibemaksuta) tunnihinnast nagu on esitatud 21.12.2016 seisukoha punktis 2.6 ja 2.8, vaid 120 euro suurusest tunnihinnast. Teiseks on hageja seisukohal, et menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulud õigusabile 15.11.2016 hagile vastamisel (3-leheküljeline dokument, millest põhistuslikku osa on ca 1 lehekülg) ning 09.12.2016 kostja seisukoha esitamisel (5-leheküljeline dokument, milles korratakse mh 15.11.2016 dokumendi põhistusi ca 1 leheküljel ning ca 2 lehel esitatakse seisukohad hageja taotluste osas) on ülepaisutatud. Arvestades, et kaasus ei olnud kuigi keerukas, samuti silmas pidades kostja esindaja 15.11.2016 ja 09.11.2016 dokumentide mahtu, sisukust ning osalist korduvust põhistustes, leiab hageja, et põhjendatud ajakuluks on ca 2-3 tundi kohtupraktikas aktsepteeritud keskmise tunnihinnaga 120 eurot. Viidatud 21.12.2016 dokumendi protsessuaalsete taotluste punktis 3 toodud taotluse (viivise välja mõistmine) osas on hageja seisukohal, et viivist tuleks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vähendada nullini. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku 910 euro ulatuses. Kostja esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 130 eurot/tund: XXXXOÜ vastus hagile 3 tundi; XXXXOÜ seisukoht 4 tundi. 2 (3)

Kohus hindab õigusabi teenuste vajalikkust ja põhjendatust osutatud teenuste kaupa. Arvestades kohtule esitatud hagiavalduse mahtu (hagiavaldus koosneb 21-st leheküljest, nendest sisuline osa ca 15-16 lehekülge, lisaks 77 hagiavalduse lisa), leiab kohus, et nimetatud mahukale hagiavaldusele vastuse koostamise esitamisega seotud kulud on 3 tunni ulatuses põhjendatud. Kohus selgitab, et ei pea siinkohal põhjendatuks ajakulu 4 tundi seoses kohtule seisukoha esitamisega. Arvestades kostja poolt esitatud seisukoha sisu ning mahtu on kohtu hinnangul mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks seisukoha koostamisel 2 tundi. Seega on kostja esindaja ajakulu põhjendatud kokku 5 tundi. Kohus leiab, et kostja esindaja töö tunnihind on kõrgem Riigikohtu poolt tavapäraseks sedastatust. Riigikohtu poolt sedastatust kõrgemat (või ka madalamat) tunnimäära võib aktsepteerida ja/või kohaldada vastavalt konkreetse tsiviilasja asjaoludele (raskus, keerukus, eripära jne). Kuivõrd antud juhul on tegemist keskmisest kõrgema tunnimääraga, oleks see õigustatud üksnes juhul, kui käesoleva tsiviilasja puhul oleks tegemist keskmisest keerukama õigusvaidlusega. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14) - kuid viidatud lahendis on Riigikohus jäänud oma lahendis 3-2-1-92-13 toodud seisukohale, et keskmiseks põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasuks on 120 eurot koos käibemaksuga ja 120 eurot ilma käibemaksuta, leides, et tsiviilasjas nr 3-2-1115-14 on tegemist olnud keskmisest keerukama kohtuvaidlusega, mistõttu on keskmiseks suurem tunnihind ka põhjendatud olnud. Kohus leiab, et antud tsiviilasja puhul ei olnud tegemist keskmisest keerukama kohtuvaidlusega, mistõttu ei leia kohus olevat põhjendatud arvestada keskmisest suuremat tunnihinda. Kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel seega tunnihinnana 120 eurot ilma käibemaksuta ja vähendab taotletut vastavalt. Seega on põhjendatud esindaja tasu suuruseks (120*5) 600 eurot. Tuginedes ülaltoodule määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab hagejalt kostja XXXXOÜ kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Hageja on seisukohal, et viivist tuleks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vähendada nullini. Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (600 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Lukiina Vismann kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.