Xi kaebus Keskkonnaameti 17.04.2024 registreeritud metsateatise nr 50000999560 tühistamiseks või alternatiivselt Keskkonnaameti kohustamiseks otsustada metsateatisele kõrvaltingimuste seadmine
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe Lehtme Kolmas isik –
OSAÜHING
SILVANUSMETSATÖÖSTUS, seaduslik esindaja Rain Kirs
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta metsaregistrist asja materjalide juurde metsateatis nr 50000999560.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
6.Tühistada asjas 10.05.2024 kohaldatud esialgse õiguskaitse. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktides 3–6 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OSAÜHINGule SILVANUS-METSATÖÖSTUS kuulub kinnisasi asukohaga Raisma, Võhmuta küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond (kinnistusraamatu registriosa number 541031; katastriüksuse tunnus 78601:001:0244). Nimetatud kinnisasjale registreeris Keskkonnaamet
17.04.2024 metsateatise nr 50000999560, mille kohaselt on 0,16 ha suurusel eraldisel nr 5 lubatud lageraie teostamine.
2.Halduskohtule saabus 10.05.2024 Xi, kes on kolmandale isikule kuuluva kinnisasja ning selle eraldise 5 piirinaaber, kaebus metsateatise tühistamiseks või alternatiivselt Keskkonnaameti kohustamiseks muuta metsateatist selliselt, et tema õigused oleksid tagatud. Lisaks taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras metsateatise kehtivuse peatamist. Kaebaja toob kaebuses välja järgmised asjaolud: Kolmas isik on ka varem raietöid teinud ning kahjustanud tööde käigus kaebaja puid ja ligipääsuteed ning jätnud kinni pidamata kirjalikest kokkulepetest; Kaebuse eesmärk ei ole välistada kolmandal isikul vajaminevate metsatööde teostamist, kuid tööde tegemist on vajalik täiendavalt reguleerida, et töid teostataks ümbritsevate maaomanike vara ja omandiõigust kahjustamata. Sellised tingimused tuleb seada metsateatisesse. Metsateatisega anti luba teostada lageraiet väga pehme pinnasega piirkonnas ning on oht, et eraldise piiril asuvad puud saavad vigastada. Eraldise asukohast tingitult on paratamatu, et kaebaja vara saab kahjustada. Metsateatis ei näe ette mingeid piiranguid ega tingimusi kinnistu piiri ääres tegutsemisele, mis tagaks minu õiguste ja huvide kaitse. Eraldisele puudub ligipääs avalikult teelt ning rasketehnikaga liikumiseks ja maatükile pääsemiseks tuleb eemaldada puid ja põõsaid ka aladelt mis piirnevad metsateatisega kaetud maatükiga ehk minu või teise külgneva naabri kinnistult. Vestluse käigus maatüki omanikuga ei ole õnnestunud jõuda kokkuleppele mis tagaks minu õiguste kaitse.
3.Halduskohus otsustas 10.05.2024 kohaldada esialgset õiguskaitset pealdisega määrusega ning keelas ajutiselt metsateatise kehtivuse.
4.Halduskohtule saabus 21.05.2024 kolmanda isiku kiri1, kus esitati vastuväide esialgse õiguskaitse kohaldamisele ning milles toodi välja, et kolmandale isikule kuuluval kinnisasjal rasketehnikaga liikumiseks ja metsamaterjali väljaveoks on kolmandal isikul sõlmitud suuline kokkulepe kõrval kinnistu omanikuga. Metsatööde tegemistel töötavad giljotiin ja väljavedaja kaebaja kinnistu piirist ca 5 meetri kaugusel ning sellega peaks olema välistatud, et kaebaja vara saab kahjustatud.
5.Kaebaja esitas täiendava seisukoha 29.05.20242, kus jäi esitatud kaebuse juurde. Avalduses kohtule märgib kaebaja täiendavalt järgmist: kõrvalkinnistu omanik ei kinnita kokkulepet kolmanda isikuga; kolmanda isiku kiri kinnitab, et tal ei ole plaani teha pingutusi, et kaebaja vara kahjustamist vältida.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
6.Kaebajal on piirinaabrina kaebeõigus metsateatise vaidlustamiseks, ent see ei ole piiramatu. Kaebaja saab kaebuse esitada üksnes enda õiguste kaitseks. Kaebaja ei saa kaebust esitada teiste
Dtl 16–18 Dtl 22
isikute huvides, mistõttu väited, mis on seotud teiste naabrite õigustega, jätab kohus tähelepanuta.
7.Ehkki kaebajal on enda õiguste kaitseks kaebuse esitamiseks kaebeõigus olemas, siis ei ole kohus kohustatud mitte igat kaebust menetlema. Halduskohtumenetluse seadustik (edaspidi HKMS) § 120 lg 8 kohustab enne kaebuse menetlemist kohut hindama kaebuse tagastamise aluste esinemist ning kui need esinevad, siis kaebuse tagastama. Kaebuse tagastamise alused on toodud HKMS §-s 121. Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 punkti 21 alusel, kuna kohtule esitatud kaebuses toodud asjaoludel on kaebuse eduväljavaated vähesed ning kaebaja õiguste riive väheintensiivne. Kohtu hinnangul saab kaebaja õiguse riive intensiivsuse hindamisel analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
8.Kaebaja selgitab kaebuses, et ta ei ole põhimõtteliselt eraldisel 5 metsa raiumise vastu, kuid tal on hirm, et seda tehakse tema vara ohtu seades. Kohus möönab, et kolmanda isiku antud varasemad alusetud lubadused võivad tekitada kaebajas hirmu, kuid kolmandal isikul ei ole metsateatist realiseerides õigust kaebaja omandit (puid, maatükki) kahjustada ega kaebajale kahju tekitada. Isegi kui mõni üksik kaebajale kuuluv puu võib saada kahjustada, siis on tegemist varaliselt hinnatava hüvega, mille väärtus eelduslikult ei ületa 1000 eurot.
9.Samuti ei ole kolmandal isikul õigus ilma vastava kokkuleppeta kasutada kaebaja vara oma kinnisasjale pääsemiseks või seal metsatööde tegemiseks. Metsateatise väljastamine ei anna selle omanikule õigust igal juhul töid ellu viia, kui naaberkinnistu omanik juurdepääsuta kinnistule pääsemiseks läbi enda kinnisasja luba ei anna. Sellisel juhul tuleb metsateatise realiseerimisest huvitatud isikul saada naaberkinnistu omanikega kokkulepe.
10.Metsaseadus (edaspidi MS) ning selle alusel antud keskkonnaministri 11.08.2017 määrus nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ sätestavad metsateatise olemuse ning selle, mida metsateatise andmisel kontrollitakse ning mida metsateatisele kantakse. Kaebaja pöördus kohtusse selleks, et tagada enda seadusega kaitstud õigusi. Ehkki Keskkonnaametil ei ole välistatud seada metsateatises ennetava meetmena naabrite omandi kaitseks haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 punkti 2 alusel kõrvaltingimust, ent see kohustus saab vastustajal tekkida üksnes siis, kui ilmneb konkreetne oht, et raiumine võib tuua kaasa naabri vara kahjustamise. Kõrvaltingimuse eesmärk ei ole seaduses sätestatud kohustuste uuestisõnastamine haldusaktis. Õigusakti järgmise kohustus on isikul ka siis, kui seda haldusaktis eraldisesivalt märgitud ei ole.
11.Keskkonnaamet saab keelduda metsateatise registreerimisest, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele (MS § 41 lg 8). Keskkonnaamet ei saa keelduda metsateatise registreerimisest, kuna ta eeldab, et metsateatist realiseerides käitab maaomanik pahatahtlikult ja piirinaabrite õigusi kahjustavalt. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis ei anna metsateatis õigust naabritele kahju tekitamiseks. Lisaks märgib kohus, et ilma metsateatises seda välja toomata, on maaomanik metsateatise realiseerimisel seotud MS §-s 42 sätestatud kohustustega metsa majandamisel. Sellisteks kohustusteks on: jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest;
majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest; metsa kõrvalsaaduste varumise korral rakendama ja lubama rakendada üksnes selliseid varumisviise, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste, nagu marjade, seente ja ravimtaimede saagikust; uuendusraie korral panema raiekohas nähtavale kohale kogu raietööde tegemise ajaks teabe raietööde tegija kohta. Nende nõuete rikkumise eest on ette nähtud metsaseaduses ka karistusnormid, nagu on karistusnorm ette nähtud ka ebaseadusliku raie korral (MS 6. peatükk).
12.Kohus märgib, et kui kolmanda isiku tegevus metsateatise realiseerimisel tekitab kaebajale kahju, siis on kaebajal õigus nõuda kolmandalt isikult kahju hüvitamist. Ka õiguspärase tegevusega, millele haldusorgan on loa andnud, on keelatud teistele isikutele kahju tekitamine. Esialgse õiguskaitse taotluse sisuline lahendamine
13.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, punkt 11). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus HKMS § 249 lg‐te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, punkt 15). Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega.
14.Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk on ära hoida olukord, kus põhivaidluse positiivne lahendus ei ole kaebaja jaoks enam efektiivne. Nagu kaebaja ise märkis, siis ei ole tal sisulist vastuseisu eraldisel 5 lageraie teostamiseks, tingimusel, et kolmas isik teostab raie viisil, et see kaebaja vara ei kahjusta. Kuna kaebuse eduväljavaated on sisuliselt olematud ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 punkti 21 alusel tagastada, siis ei pea kohus esialgse õiguskaitse jätkamist põhjendatuks. Ka HKMS § 246 lg 3 kohaselt välistab kaebuse vähene eduväljavaade esialgse õiguskaitse kohaldamise. Ehkki esialgse õiguskaitse tühistamine annab kolmandale isikule õiguse metsateatise realiseerimiseks, kuid nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis tuleb töid teha viisil, et see kaebaja õigusi ei kahjusta. Kolmas isik märkis kohtule esitatud avalduses, et metsateatise realiseerimiseks kaebaja kinnisasja ei kasutata ning töid tehakse kinnistupiirist 5 m kaugusel. Lisades sellele juurde MS § 42 tulenevad kohustused, siis on tõenäosus, et kaebaja vara saab metsateatise realiseerimisel kahjustatud, teoreetiline. Kui kolmas isik tekitab kaebajale kahju, siis saab kaebaja esitada maakohtule kahju hüvitamise nõude. Vaidluste vältimiseks võiks kaebaja ja kolmas isik enne raietööde alustamist kohapeal kohtuda, et märgistada eraldise ja kaebaja kinnistu vaheline piir ja tööde teostamise joon.
15.Seega tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise.
Menetluskulud
16.HKMS § 108 lg 4 korral kannab kaebuse tagastamisel menetluskulud kaebaja. Kohtule ei nähtu, et vastustajal või kolmandal isikul oleks tekkinud asjas menetluskulusid, mille hüvitamist nõuda. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Riigilõiv kaebajale tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 punkt 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.