Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-24-1158

Pärnu linn palus 30.04.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja soovib üksnes vältida Kuninga tn 30a kinnistu hoonestamist, nagu selle on ette näinud detailplaneering. Kaebuse rahuldamisel tuleks kolmandal isikul kaebaja õiguste kahjustumise vältimiseks eemaldada üksnes hoone laiendatud osa. Kolmandal isikul tuleb kaaluda, kas ta soovib sellist riski võtta või jätab ta 2(11)

3-24-1158 hoone laiendamisele suunatud ehitustööd esialgu ellu viimata. Kaebuse eduväljavaated on tagasihoidlikud. Valdav osa etteheidetest on esitatud ka detailplaneeringu tühistamiseks esitatud kaebuses (haldusasi nr 3-22-2610), mille osas on kohus teinud 12.04.2024 otsuse ning jätnud kaebuse rahuldamata. Kuninga tn 30a ja kaebajale kuuluv kinnistu paiknevad Pärnu vanalinnas tiheasustusalal. Kinnistuomanik ei saa eeldada, et naaberkinnistule midagi ei ehitata või sellega ei kaasneks tema privaatsuse mõningast vähenemist. On tavapärane, et linnatänava hoovi on võimalik vaadata tänavalt, kõrvalkinnistult või teiste hoonete akendest, mistõttu tuleb isikutel aktsepteerida madalamat privaatsust hoovis viibides. On paratamatu, et ühe kinnisasja kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma kinnistu kasutamisel. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et loomulik päikesevalgus langeks alla kehtiva standardi. Kaebaja väidab, et soovib kinnistul asuva 22,3 m2 suuruse abihoone (puukuuri) ehitada kahekorruseliseks, kuid see ei vasta oma olemuselt piirkonna hoonestuslaadile. Asjaolu, et Kuninga tn 30a kinnistu omanik võib hakata küsima kaebajalt hüvitist AÕS § 148 alusel, on hüpoteetiline ja asjakohatu. Vastustaja on menetlust läbi viies igakülgselt lähtunud poolte huvidest võrdväärselt, et oleks tagatud piirkonnas elamu- kui ka ärifunktsioon. Detailplaneering on kehtiv. Piirkonna elanike, sh arendatava kinnisasja omaniku ja naaberkinnisasjade omanike ning muude mõjualas olevate isikute huvid tuleb tasakaalustada planeerimismenetluses (planeerimisseadus § 10 lg 1), mida on vastustaja ka detailplaneeringut kehtestades teinud. Vastustajal tuli ehitusloa taotlus lahendada ja ta ei saanud selle andmisest keelduda käimasoleva kohtuvaidlusele viidates. Esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks ülemääraselt kolmanda isiku õigusi ja huve. Kõnealune vaidlus detailplaneeringu osas on kestnud alates 2022. a oktoobrist ning halduskohus on otsuse teinud aprillis 2024. Kui vaidlus jätkub ka järgmistes etappides, piiraks see kolmanda isiku õigust ülemäära palju, kuivõrd takistaks kinnistul asuva hoone ümberehitamist mitu aastat. See ei ole mõistlik ka avalikes huvides. Vastustaja on hinnanud kõiki esitatud asjaolusid, käitunud õigusaktide kohaselt ja lähtunud haldusmenetlusele ette nähtud põhimõtetest. Kaebaja argumendid on otsitud eesmärgiga takistada Kuninga tn 30a kinnistu arendamist.

3(11)

3-24-1158 Seonduvalt n-ö üle ulatuvate katuse laepaneelide probleemiga on kolmas isik pakkunud kaebajale erinevaid lahendusi, kuid kaebaja ei ole olnud kompromissialdis. Kolmanda isiku soov ei ole kaebajalt hüvitist nõuda. Pühavaimu tn 16 asuvad kuurid on ebaseaduslikult toetatud Kuninga tn 30a hoone külge. Kaebajale kuuluv Pühavaimu tn 16 hoone asub Pärnu südalinnas tiheasustusalal, mistõttu on väited kaebaja privaatsuse vähenemisest alusetud ja otsitud. Ebaõige on kaebaja väide, et majutushoone tulemüüri ehitatud massiivsete avade kinniehitamine oleks hiljem raskendatud ja kulukas. Avade kinniehitamise vajaduse tekkimise võimalus on pea olematu. Avade kinniehitamine ei ole raskendatud või kulukas, sest fassaad on plekist (pealmine kate) ning vaja oleks üksnes kinni müürida ja plekiga katta. Esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks ebaproportsionaalselt kolmanda isiku huve ja õigusi ning põhjustaks kolmandale isikule varalise kahju. Kolmas isik on kandnud kinnistu arendustegevusega seotud kulusid. Ehitusloa saamiseks telliti eelprojekt, täpsustamisel on ka põhiprojekt. Kolmas isik on võtnud hinnapakkumisi lammutamiseks ning läbirääkimised võimalike lepingupartneritega jätkuvad. Lisaks on kolmas isik võtnud 10.04.2024 laenu põhisummas 30 138 eurot ning 11.04.2024 lisaks 57 333 eurot, mõlemale laenule kohaldub intress 10,5 % aastas. Kolmas isik oli sunnitud laenud võtma enda käibevahendite piisavuse jaoks seoses projektiga (sh tuleb tasuda projekteerimise, õigusabi jms eest). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel pole võimalik Kuninga tn 30a arendamist jätkata, sh tulu teenida, mille abil oleks võimalik viidatud laenud kiiremini tagasi maksta ning põhjendamatut intressikulu vältida. Tegemist oleks kolmandale isikule tekkiva otsese varalise kahjuga. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel on tõenäoline, et senised läbirääkimised võimalike lepingupartneritega nurjuvad ja ehitusloa realiseerimiseks seni tehtud investeeringud osutuvad asjatuks. Ehitustegevuse seiskumisega teadmata ajaks tekib kolmandale isikule ka mainekahju võimalike lepingupartnerite silmis.

3-24-1158 Arvestades kaebajale kuuluva kinnistu asukohta Pärnu südalinnas ja tiheasustusalal, ei too olemasoleva hoone laiendamine kaasa olulist privaatsuse vähenemist. Ka kohtupraktikas on leitud, et inimeste õigus privaatsusele ei ole absoluutne. Ühestki õigusnormist ei tulene subjektiivset õigust nõuda, et naaberkinnistult ei lähtu mistahes mõjutust, muu hulgas ei saa eeldada, et tiheasustusalal elades ei ole kinnistud naabrite poolt üldse vaadeldavad (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1572, p 12). Kaebaja hinnangul langeks ehitamise tagajärjel Pühavaimu tn 16 kinnistu hoovis ning elamus loomulik päikesevalgus, mis ei vasta kehtivale standardile ning mis avaldab püsivat negatiivset mõju kaebaja elamistingimustele, talle kuuluva kinnistu turuväärtusele ja põhjustab talle põhjendamatult suurt elektrikulu. Ehitusprojekti seletuskirja p 3.3.7 järgi vastab hoone ehituse järgselt ümbritsevate hoonete insolatsioon kehtivatele nõuetele. Detailplaneeringu raames on TIB OÜ (töö nr 21103) poolt koostatud uuring „Kuninga tn 30a, Pärnu asuva hoone mõju analüüs Pühavaimu tn 16, Pärnu asuvale naaberhoone insolatsiooni olukorrale“. Antud insolatsiooni olukorra uuringule tuginedes on Kuninga tn 30a rekonstrueerimise järgses olukorras minimaalne normatiivne insolatsiooni kestus (minimaalselt 2h 30min ühe toas või 2h kahes toas) tagatud kõigis korterites. Seega ei nähtu praeguses menetlusstaadiumis kaebaja õiguste rikkumist insolatsiooni vähenemise tõttu. Taotluse p-s 4.8 leiab kaebaja, et kui kohus peaks vaidlusaluse ehitusloa tühistama, kuid Kuninga tn 30a majutushoone on kohtuotsuse jõustumise ajaks valmis ehitatud, oleks majutushoone tulemüüri ehitatud massiivsete avade kinniehitamine tulemüüri seadusega kooskõlla viimiseks ülemäära kulukas ja äärmiselt keeruline. Selle väite lükkas kolmas isik ümber. Ehitamise peatamisega saavad kahjustatud kolmanda isiku ärihuvid. Kohus nõustub kaebajaga, et ehitamisel on tegemist kolmanda isiku äririskiga, kuid praegusel juhul ei nähtu, et kaebaja huvid saavad kohtumenetluse ajal pöördumatult kahjustatud. Tallinna Ringkonnakohus tõi 13.01.2023 määruse haldusasjas nr 3-22-2610 p-s 10 välja, et kaebaja väidetud vastuolud avalike huvidega ei ole sellist laadi, mis välistaksid Kuninga tn 30a kinnistule ehitamise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5(11)

3-24-1158 Käesolevas asjas omab tähtsust Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2023 määruse nr 3-22-2610 p-s 9 toodu, mille kohaselt pidas ringkonnakohus asjakohaseks detailplaneeringu kehtivuse peatamise asemel taotleda esialgset õiguskaitset ehitusloa kehtivuse peatamiseks. Ringkonnakohus on printsiibis jaatanud kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ehitusloa vaidluses. Halduskohus on jätnud viidatud ringkonnakohtu seisukoha arvesse võtmata. Kaebaja soovib tulevikus püstitada enda ja kolmanda isiku kinnistu vahelisele piirile kahekorruselise kõrvalhoone, mille eskiisprojekt on esitatud koos kaebusega. Korralduse nr 212 aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt jääksid kaebaja kõrvalhoone katuse laepaneelid kolmanda isiku kinnistule ehitatava majutushoone välisseina sisse, mis muudab kõrvalhoone ümberehitamise või lammutamise ning uue hoone püstitamise samasse asukohta vastavalt kaebaja soovile tulevikus väga keeruliseks, kui mitte võimatuks. Kaebuse rahuldamisel pärast seda, kui kolmanda isiku majutushoone on valmis ehitatud, ei ole tagatud, et kaebajal oleks lähemas tulevikus võimalik oma ehitussoovi realiseerima asuda. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel saab kolmas isik ehitada majutushoone valmis ja taotleda sellele kasutusluba. Pärast seda ei ole kaebajal enam võimalik saavutada taotletavat eesmärki ega ehitada kõrvalhoonet. Seega on taotluse rahuldamata jätmisel kaebaja jaoks pöördumatud tagajärjed. Vastustaja on juba 2009. a-l pidanud kaebaja kõrvalhoone ehitamise soovi vastuvõetavaks. Kaebaja ei ole avaldanud soovi ehitada kahekorruselist puukuuri, vaid kahekorruselise kõrvalhoone. Sellised kõrvalhooned on ruumikitsikuse tõttu Eesti vanalinnades ajalooline ehitustraditsioon. Kaebajal ei ole muinsuskaitselisi takistusi ehitussoovi realiseerimiseks. Kaebaja kõrvalhoone laiendamist või uue 2-korruselise kõrvalhoone püstitamist on seni takistanud kolmanda isiku kinnistul asuva büroohoone aknaavad ja selle välisseina sees asuvad kõrvalhoone laepaneelid. Pühavaimu tn 16 ja Kuninga tn 30a kinnistu piirile tuleb võrdväärselt tagatud omandipõhiõiguse realiseerimiseks ehitada tulemüür sarnaselt Pühavaimu tn 20 kinnistuga või müürida olemasolevad kolmanda isiku büroohoone aknaavad kinni või jätta kolmanda isiku kinnistule kavandatud majutushoonele avad kaebaja kinnistupoolsesse välisseina ehitamata. Pühavaimu tn 20 kinnistu tulemüüri seinas puuduvad akna- ja muud avad teise korruse tasapinnas ning esimesel korrusel on vaid üks uks. Majutushoone valmis ehitamisel ei ole sellest tekkinud negatiivset mõju kaebaja võrdsuspõhiõigusele võimalik tagantjärgi heastada. Kaebaja esitab vaidlustatud korralduse aluseks oleva AB LUHSE & TUHAL koostatud ehitusprojekti arhitektuurse osa joonise, millel on näha kolmanda isiku kinnistule ehitatava majutushoone välisseina ehitatavad avad suunatuna üksnes kaebaja kinnistule. Joonis ja foto tõendavad, et vastustaja on varasemalt lubanud kaebaja naabrile, s.o Pühavaimu tn 20 kinnistu omanikule, ehitada kahekorruselise kõrvalhoone ja tulemüüri vastu kolmanda isiku kinnistut. Erinevalt kaebaja kinnistust ei näe korraldus nr 212 ette Pühavaimu tn 20 kinnistu suunas avasid kolmanda isiku kinnistule ehitatavale majutushoonele. Seega vastustaja kohtleb ebavõrdselt kaebajat. Kaebaja kõrvalhoonel puudub tagumine eraldiseisev välissein, mistõttu on kolmanda isiku kinnistule jääva hoone välissein piirinaabrite ühises kasutuses sõltumata selle omandist. Selle välisseina muutmine kaebaja nõusolekuta on vastuolus AÕS § 151 lg-ga 3. Kaebaja ei ole taotlenud absoluutset privaatsust oma kinnistul. Kaebaja tõi välja, miks on erinevalt teistest naabritest kolmanda isiku kinnistule ehitatavast majutushoonest avanevad vaated kaebaja privaatsusõigust rikkuvad. Ebaõige on väide, et insolatsiooni arvestuslik kestus jääb lubatud normatiivide piiresse. Et tuvastada, mis on esialgne insolatsiooni kestus kaebaja kinnistul asuvas elamus, tuleb esmalt tuvastada õiguspärane, s.o lubatav kõrgus Kuninga tn 30a kinnistul asuval hoonel. 6(11)

3-24-1158 Vaidlustatud ehitusprojekti aluseks oleva insolatsiooniuuringu alusandmed on ebaõiged mh seetõttu, et need lähtuvad Kuninga tn 30a kinnistul ebaseaduslikult ehitatud büroohoone kõrgusest. Enne korralduse nr 742 andmist saab õiguspäraseks hoonestuse kõrguseks Kuninga tn 30a kinnistul olla vaid endise katlamaja kõrgus (5 m), sest Kuninga tn 30a kinnistul puudus kuni korralduse nr 742 andmiseni olemasoleva büroohoone kõrgust „seadustav“ kehtiv detailplaneering. Kolmanda isiku äririski realiseerumine ei saa olla aluseks kaebaja õiguste tagamata jätmiseks esialgse õiguskaitse korras. Kolmanda isiku tulu teenimine kohtumenetluse ajal on ebatõenäoline, arvestades majutushoone ehitamisega kaasnevate kulutuste suurust ja asjaolu, et ehitamiseks kasutatakse suure intressiga laenuraha. Kolmanda isiku ettevõtlusvabadus ja ärihuvid ei ole kaebaja omandipõhiõigusest ja võrdsuspõhiõigusest kaalukamad. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei saa rikkuda avalikke huve. Avalikes huvides on ka keskkonnakaitse, kus kehtib ettevaatusprintsiip. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik (ehitusseadustiku § 9). Lammutustegevus ei ole keskkonnasäästlik ega kooskõlas ettevaatusprintsiibiga. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi on vastustaja kohustatud lubama kaebajal sarnaselt teiste kinnistute omanikega ehitada oma kinnistu piirile 2-korruselise kõrvalhoone.

Pärnu linn palub 23.05.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kolmas isik kaasati menetlusse samal päeval, kui ta esitas kohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas ning esitatud seisukohad ja tõendid on asjakohased. Vastustaja ei ole ehitusloa menetlust peatanud ja on juhtinud sellele kaebaja tähelepanu temale saadetud ekirjades, sh selgitanud, et tegu on kahe eraldiseisva menetlusega, mis ei ole omavahel seotud. Korralduse nr 742 kehtivust ega täitmist ei ole esialgse õiguskaitse korras peatatud, mistõttu puudub vastustajal alus detailplaneeringut puudutava kohtumenetluse tõttu ehitusloa andmisest keeldumiseks (HMS § 60 lg 1). Kaebaja ei ole siiani esitanud ehitusloa taotlust oma kinnistul kahekorruselise kõrvalhoone ehitamiseks, mistõttu on kaebaja ehitussoov oletuslik. Sellise kahekorruselise kõrvalhoone ehitamine oleks vastuolus kehtiva Pärnu linna üldplaneeringuga ja ka piirkonna hoonestuslaadiga. Ka Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra alusel on tegemist C-kategooria hoonega, mis ei nõua hoone säilitamist autentsena ja samas peab hoone sobima lähiümbruse hoonestusega. Kaebaja viited olemasolevatele 2-korruselistele kõrvalhoonetele Kuninga tn 24 ja Rüütli tn 41 (ilmselt on silmas peetud hoonet aadressiga Hommiku tn 17) hoovides ei ole asjakohased. Kuninga tn 41 hoovis on majutushoone ning Hommiku tn 17 hoone moodustab hoovimajaga ühe terviku. Vaidlusalused kinnistud paiknevad Pärnu vanalinnas tiheasustusalal. Kinnistuomanik ei saa eeldada, et naaberkinnistule midagi ei ehitata või sellega ei kaasne tema privaatsuse mõningast vähenemist. Kolmanda isiku hoone ümberehitamine ja laiendamine ei saa kahjustada kaebaja huve ülemääraselt.

3-24-1158 vajadusel ka pooleliolev või juba valminud ehitis lammutada ja endine olukord taastada. Ehitamisega alustamine on kolmanda isiku risk. Ringkonnakohus ei ole 13.01.2023 määruses nr 3-22-2610 öelnud, et kaebaja esialgse õiguskaitse saab, vaid on viidanud, et tal on võimalik taotleda esialgset õiguskaitset ehitusloa kehtivuse peatamiseks. Halduskohus arvestas õigesti esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel kolmanda isiku 30.04.2024 seisukohta, sest esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimus puudutab kõige enam just tema õigusi ning seni oli kolmas isik alusetult haldusasja menetlusest kõrvale jäänud. Vastustajal puudus ehitusloa menetluse peatamiseks õiguslik ja sisuline alus. Lisaks ei näe haldusmenetluse üldregulatsioon ega mistahes eriregulatsioon ette ehitusloa menetluse peatumise või peatamise võimalust. Halduspraktikas on tavapärane ja pigem reegel, et ehitusluba antakse välja ka siis, kui selle aluseks olev detailplaneering on kohtus vaidlustatud. Kaebaja soov oma kuuride/kõrvalhoone kahekordseks ehitamise kohta on eluliselt ebausutav, otsitud ja kiuslik. Kui soov oleks tegelik, oleks kaebaja aastate jooksul selleks juba ettevalmistusi teinud. Kaebaja esitatud eskiisprojekt pärineb aastast 2009 ja sellega ei olnud kaebajal tol ajal ega oleks ka praegu võimalik ehitama asuda, sest skeem ei vasta eskiisprojekti nõuetele. Kaebajale kuuluvad kuurid on mõõtmetelt väga väikesed ning nende suuremaks ehitamine naabreid kahjustamata ei ole võimalik. Kui kaebaja asuks oma kuure 2kordseks ja suuremaks ehitama, varjutaks need ära kolmanda isiku hoone olemasolevad 2. korruse aknad. Lisaks saaksid ilmselt varjutatud ka Rüütli tn 37 hoone ja aknad. Isegi kui kaebaja ja kolmanda isiku piirile ehitataks tulemüür, ei lubaks Päästeamet kaebajal kuure 2kordseks või suuremaks ehitada, sest kaebaja hoone paikneb Pühavaimu tn 16 kuuridele liiga lähedal ja täitmata oleks nõutav 8 m kuja nõue. Kaebaja viidatud Kuninga tn 24 ja Rüütli tn 41 hoovides asuvad kõrvalhooned on oluliselt suuremad kaebaja kõrvalhoonest/kuuridest. Kuninga tn 24 hoovis asub lühiajalise majutuse hoone ja Rüütli tn 41 hoovis (tegelikkuses Hommiku tn 17) ärihoone. Kaebaja väide, nagu oleks vastustaja pidanud 18.06.2009 otsuse nr 50 vastuvõtmisel aktsepteeritavaks kaebaja soovi kõrvalhoone 2-korruseliseks ehitada, on põhjendamatu. Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsus nr 50 on Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsusega nr 3-08-1855 tühistatud. Pühavaimu tn 16 piirile tulemüüri rajamine pole vajalik, sest tuleohutus on tagatud sellega, et kolmanda isiku kinnistule rajatav juurdeehitus tervikuna vastab TP1 tuleohutusklassile ja on kooskõlastatud Päästeametiga. Kaebaja esitatud foto Pühavaimu tn 20 tulemüürist on eksitav ja tehtud selliselt, et tulemüüri avasid ei ole fotolt näha. Kolmas isik esitab 2 fotot Pühavaimu tn 20 hoone välisseinast, kust nähtub, et hoone välisseinal on avad: aken ja ventilatsioonirest. Pühavaimu tn 20 hoone ei ole kõrvalhoone, vaid elamu/ärihoone. Projekteeritav Kuninga tn 30a hoone juurdeehitus on TP1 tuleohutusklassiga, juurdeehitus ehitatakse Pühavaimu tn 20 hoone vastu ega piirata täiendavalt tuletõkkeseinaga. Kaebaja väidetud erikohtlemist naabrite osas pole, sest samasugune TP1 tuleohutusklass tuleb ka Pühavaimu tn 16 hoone ja kuuride poole. Kolmanda isiku rekonstrueeritava hoone avad on kavandatud ka Pühavaimu tn 20 suunal. Kaebaja eksitab pahatahtlikult kohut, väitest vastupidist. Kolmas isik selgitab täiendavalt, et ka kunagisel katlamajal olid aknad vaatega kaebaja kinnistu poole, nagu on ka tänasel büroohoonel ja saab olema tulevasel arendusel. Ka halduskohus tuvastas 12.04.2024 otsuses nr 3-22-2610 (p 10.5), et kaebajale kuuluva kinnistu suunas on Kuninga tn 30a hoonele lubatav avade rajamine. Kaebaja on esitanud Pühavaimu tn 20 tulemüürist fotod teadlikult selliselt, et tulemüüris teise korruse tasandil olev aken on puulehtede varjus. Kaebaja kuritarvitab oma menetlusõigusi ja eksitab kohut. Pühavaimu tn 16 asuvad korterid ning hoone sisehoov on ka täna avatud kõrvalhoonete akendele, mistõttu on paratamatu teatav privaatsuse vähenemine. 8(11)

3-24-1158 Pühavaimu tn 16 ja Kuninga tn 30a kinnistu vaheline välissein ei ole piirirajatis AÕS § 151 tähenduses. Selle tuvastas ka halduskohus 12.04.2024 otsuses nr 3-22-2610 (p 10.8). Kuur/kõrvalhoone on sinna rajatud AÕS § 148 lg 1 alusel (s.o ehitisena üle naaberkinnisasja piiri). Detailplaneeringus on arvestatud vajadusega tagada kaebaja kõrvalhoone säilimine uue hoone ehituse käigus. Ehitusluba on selles osas detailplaneeringuga kooskõlas ega riku kaebaja õigusi. Kaebaja kinnistul on Kuninga tn 30a rekonstrueerimise järgselt tagatud normatiivne insolatsiooni kestus. Insolatsiooni küsimus puudutab detailplaneeringu menetlust ja vastavat kohtuvaidlust, mitte ehitusluba. Kaebaja ei ole esile toonud, kuidas on ehitusluba vastuolus detailplaneeringuga. Detailplaneeringu menetluse käigus insolatsioonianalüüsi koostamisel lähtuti õigesti sellest, et tegemist on hoonega, mis on jaotatud neljaks korteriks/eluruumiks, mitte sellest, et tegu on kortermajaga. Insolatsiooniuuringu koostaja on õigesti lähtunud olemasolevast faktilisest olukorrast ja büroohoone kõrgusest ega pidanud aluseks võtma kaebaja soovitavaid valeandmeid (endise katlamaja kõrgust 5 m). Kuigi Pühavaimu tn 16 hoone osades ruumides/korterites väheneb insolatsiooni arvestuslik kestus, jääb see lubatud normatiivide piiridesse. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tekitaks kolmandale isikule olulist kahju, lisakulusid ja takistaks tegevuse elluviimist kavandatud moel. Kaebaja pole tõendanud ühtegi keskkonnaga seotud riski ehitusloa realiseerimisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

3-24-1158 peab kohus HKMS § 249 lg‐te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega.

10(11)

3-24-1158 kaasneb paratamatult teatav privaatsuse vähenemine ning kaebaja ei saa eeldada, et tema kinnistu ei ole tänavalt, kõrvalkinnistutelt või teiste hoonete akendest üldse vaadeldav.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.