3-21-1651 A kaebus Rakvere Linnavalitsuse 1. märtsi 2019. a ehitusloa nr 1912271/04747 tühistamiseks, õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja – A
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende Vastustaja –Rakvere linn, esindaja vandeadvokaat Joonas esindajad Põder Kolmandad isikud ‒ B, lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv C Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 6. veebruaril 2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A kaebus osaliselt.
2.Tühistada Rakvere Linnavalitsuse 1. märtsi 2019. a ehitusluba nr 1912271/04747.
3.Jätta kaebus ülejäänud osas, st heastamis- ja hüvitamisnõude osas rahuldamata.
4.Mõista Rakvere linnalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 (viisteist) eurot.
5.Mõista A-lt B kasuks välja menetluskulu 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot.
6.Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
7.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja ja kolmandate isikute nimed tähemärkidega A, B ja C ning kaebaja ja kolmandate isikute kinnistute aadressides tänava nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. juunil 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-21-1651
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rakvere Linnavalitsus väljastas 1. märtsi 2019. a korralduse alusel ehitusloa nr 1912271/04747 X tn 12 kinnistul asuva majandushoone (ehitisregistri kood 108011317; nimetatud ka kui abihoone) laiendamiseks. B ja C (käesoleva haldusasja kolmandad isikud) on X 12 kinnistu kaasomanikud 15. märtsist 2019.
2.Naaberkinnistu (X tn 14) omanik A (edaspidi ka kaebaja) esitas 16. juunil 2021 Rakvere Linnavalitsusele X 12 kinnistu ehitustegevuse üle järelevalvemenetluse algatamiseks ja ehitustegevuse peatamiseks ning ehitustegevuse tagajärjel heki ning piiripostide osas endise olukorra taastamiseks (I kd, tl 22-27), ning 17. juunil 2021 taotluse täienduse, milles märkis, et vaidlustab vaidemenetluses 1. märtsi 2019. a ehitusloa kehtetuks tunnistamise nõudega (I kd, tl 28). Sama taotles kaebaja ka ehitusloa täitmise peatamist. Rakvere Linnavalitsus esitas A 17. juuni 2021. a pöördumisele 5. juulil 2021 vastuse nr 56/1951-4, milles märkis kokkuvõtvalt järgmist: 1) Rakvere Linnavalitsus kooskõlastas ehitusloa taotluse 19. veebruaril 2019 ning kaalus sealjuures võimalikke mõjusid naaberkinnistutele. Linnavalitsus leidis, et tegemist on juba olemasoleva hoonega, mille ümberehitus ei põhjusta negatiivseid mõjusid naaberkinnistute omanikele; 2) paikvaatlusel 15. juunil 2021 viidati ehitusprojektis esitatud asendiplaanile, mida näidati ka kinnistu omaniku isale. Maa-ameti kaardirakenduse kasutamine on tavapärane ja täiendav infoallikas lisaks asendiplaanil olevale infole. Ehitusprojektis esitatud asendiplaan on vormistatud geodeetilisele asendiplaanile, mis on mõõdistatud litsentseeritud maamõõtja poolt. Kohapeal viibinud ehituse peaspetsialist selgitas taotlejale, et piiri märgistamise ega piiri kulgemise määramisega ei tegele. linnavalitsuse ametnikud, vaid maamõõtja, kes märgib katastriüksuse piiripunktid. Alles siis, kui katastriüksuse piiri asukoht maastikul on välja selgitatud, vajadusel mõõdistatud piirimärgid ja ehitised, saab otsustada ehitiste asukoha üle katastriüksuse piiri suhtes. Täpsete piiride paiknemise välja selgitamiseks tuleb naaberkinnistute omanikel ise tellida vastav maamõõtmine; 3) kinnistu sisene kõvakatendiga ala ei ole tee ehitusseadustiku tähenduses. Ehitusseadustiku nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele; 4) lähtudes olemasolevatest andmetest ei ole Rakvere Linnavalitsusel alust arvata, et ehitustegevuse käigus on tungitud X tn 14 kinnistule. Paikvaatluse hetkel oli varisenud või teadlikult lammutatud seina osad eemaldatud. Hekk ja aiapostid asusid linnavalitsusele teadaoleva info kohaselt täielikult X tn 12 kinnistul, mille korral ei ole tegu piirirajatisega; 5) ehitusprojekti järgi on kavas rajada X tn 14 ja X tn 12 kinnistute vaheline sein tuletõkkeseinana. Ka taotleja enda kinnistul asuv väike m aja peab paiknema naaberkinnistu abihoonest kaugemal kui 8 m; 6) ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Kohapeal toimunud vaatlusel 15.06.2021 oli näha, et lagunenud osad olid eemaldatud ning konstruktsioon sisemiselt abihoones teostatud. Ehitusloa menetluses on arvestatud, et naaberkinnistule sademevee ja lume juhtimine ei ole lubatud – vihmaveerennid on ilmselt eemaldatud ajutiselt ning katusele on ette nähtud lumetõkked; 7) järelevalvemenetluse algatamiseks puudub alus. Ehitustegevus toimub ehitusloa alusel ning linnavalitsus ei ole tuvastanud, et toimuv ehitustegevus põhjustaks ohtu naaberkinnistule. Linnavalitsus on olemasolevate andmete põhjal veendunud, et ehitamine toimub X12 kinnistu piirides. 2(17)
3-21-1651
3.A esitas 20. juulil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tunnistada kehtetuks 1. märtsi 2019. a ehitusluba; 2) kohustada Rakvere Linnavalitsust halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 5 alusel heastama olukord X tn 14 kinnistu jaoks seoses ümberehitatava hoone ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärjel heki ja piiripostide omavolilise eemaldamisega, taastades endise olukorra ehk kaebaja ja tema perekonna seadusliku valduse või alternatiivselt taastada see litsentseeritud maamõõtmise (sh vajadusel asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lõigete 2 ja 3 arvestamine) järgi kaebaja kinnistul, või alternatiivselt kohustada Rakvere Linnavalitsust X tn 12 kinnistu omanikule tegema ettekirjutust seoses ümberehitatava hoone ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärjel heki ja piiripostide eemaldamisega, kohustades taastama endise olukorra ehk kaebaja ja tema perekonna seadusliku valduse või alternatiivselt taastama see litsentseeritud maamõõtmise (sh vajadusel AÕS § 129 lõigete 2 ja 3 arvestamine) järgi kaebaja kinnistul; 3) hüvitada mittevaraline kahju. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohtul peatada vaidlustatud ehitusloa täitmine (peatada ehitamine selle loa järgi).
4.Kohus võttis 7. augusti 2021. a määrusega kaebuse menetlusse vaidlustatud ehitusloa tühistamise, õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes. Sama määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus ei ole menetlusse võtnud alternatiivset kohustamisnõuet X12 omanikule ettekirjutuse tegemiseks.
5.Kohus korraldas 11. oktoobril 2022 eelistungi kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Vastustaja nõustus kaebaja pakutud kompromissettepanekuga osaliselt (soostus vaidlustatud ehitusloa kehtetuks tunnistama), kuid teatas, et X tn 12 ja X tn 14 piiride kindlakstegemine on vastavate kinnistute omanike kokkulepe ning vastustaja ei nõustu kandma kulusid, mille osas seadus näeb ühemõtteliselt ette, et need peavad kandma kaebaja ja naabrid Vastustaja ei nõustunud ka kompromissettepanekus märgitud vabandamisega (I kd, tl 127-128). Haldusasja eelmenetlus jätkus kompromissi saavutamata.
6.Haldusasi on algselt jagatud lahendamiseks kohtunik Maria Lõbusale. Tartu Halduskohtu esimehe 18. septembri 2023. a käskkirja nr 11-1/23/26 alusel jagati kohtunik M. Lõbusa menetluses olev kohtuasi nr 3-21-1651 ümber kohtuniku koormuse vähendamiseks kohtu jõudluse parandamise ja lühemate menetlusaegade tagamise eesmärgil Tartu Halduskohtu kohtunik Sirje Kaljumäele.
7.Kohus arutas haldusasja kohtuistungil 6. veebruaril 2024. Kohus lõpetas istungil haldusasja sisulise arutamise, määras kohtuvaidluste pidamise kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad kohtukõne seisukohtade ning vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas 23. veebruari 2024. a määrusega kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning pikendas seda tähtaega 25. aprilli 2024. a määrusega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja esitab kaebuses ning täiendavate kirjalikus seisukohas ja kohtuistungil kokkuvõtvalt järgmised väited.
8.1.Kaebajat ei ole ehitusloa menetlusse kaasatud. Vastustaja rikkus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2 nõudeid – vastustajal oli kohustus koguda lisaandmeid (piiride kulgemine) ning ta ei saanud tugineda üksnes informatiivsetele katastriandmetele. 3(17)
3-21-1651
8.2.Vastustaja ei arvestanud tsiviilõiguste riiveid ning rikkus ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg-t 3 ja § 44 punkti 4. Amortiseerunud hoone ümberehitamisel tuleks ka arvestada, et naabri vihmavett ei suunataks vaid kaebaja kinnistule. Abihoone suurem kaldenurk on just kaebaja kinnistu poole ja pikkus 18,7 m ulatuses (üle poole krundi pikkusest). Kaebaja kinnistule juhitakse ka elumaja vihmavesi. Pikemaajaline massiivne vihmavee juhtimine eeldab hoone seina äärde lillede ja viinamarjade kasvatamiseks rajatud puitvõre sagedasemat vahetamist ja sirgeks ajamist. Ehitusloa andmisel tulnuks arvestada, et kogu hoone seina tagune maa on olnud kaebaja perekonna valduses. Tuginetud on ebaselgetele andmetele, millest ei nähtu räästa suhestumine krundi piiriga. Projekti seletuskirja järgi olemasoleva seina peale tuleohutuse tagamiseks eraldi vundamendil kiviplokkidest seina rajamine eeldanuks ilmselt veelgi enam kaebaja kinnistu hõivamist.
8.3.Kaebaja ja kolmandate isikute kinnistute piiri üle on vaidlus ja on kahtlus, et abihoone, millele on ehitusluba antud, võib asuda osaliselt kaebaja kinnistul. Ehitusloa menetluses pole arvestatud, et kolmandate isikute kinnistul asuva abihoone katuselt on aastaid juhitud vihmavett ja lund kaebaja kinnistule ning see võib jätkuda. Piiri ebaselguse tõttu on abihoone juurde viiva tee-parkla rajamisel eemaldatud haljastus ja piiripost. Ehitusloa menetluses pole arvestatud, et naabri abihoone katus on amortiseerunud ja tervisele kahjulikust asbestist ning vajab tervikuna väljavahetamist. Ebaselge on ka, kuidas katuse eemaldamine käib. Kaebaja ei soovi, et ohtlikku asbesteterniiti tema kinnistu kaudu veetaks.
8.4.Loa dokumentatsioon on puudulik. Ehitusloa andmisel ei ole arvestatud, et hoone võib osutuda ohtlikuks (vundamendi puudumine, katus ei toetunud pärast remonti enam seinale). Isikul ei olnud ümberehitusteks muud õiguslikku alust kui vaidlusalune ehitusluba. Lisaks rajati õigusvastane toruühendus. Ehitusloa alusel oli ehitamist alustatud juba vundamendi tegemisel.
8.5.Kogu ehitustegevus oli tajutav ühe sündmusena. Parkimisala pinnase ettevalmistustööd võtsid ära vundamendita hoone toe ja toimus seina irdumine kaebaja kinnistu poole. Samaaegselt seina lammutamisega oli alustatud tee-parkimisala ehitusega, pinnas ette valmistatud, piirdeaia postid välja kaevatud ja hekk eemaldatud. Järelevalvemenetluseks kohustatud vastustaja ei takistanud kaebaja pöördumistest hoolimata kaeve- ja ehitustööde lõpuleviimist ega piirdeaia postide tagasipanemist. Kaebaja isa pidi pärast neid tegevusi heki ise tagasi istutama.
8.6.Kaebaja taotleb õigusvastase ehitusloa haldusmenetluse ja järelevalvemenetlusest keeldumise õigusvastaste tagajärgede heastamist põhjusel, et tee-parkimisala rajamine oli funktsionaalselt seotud ehitusloaga ning ehitamise ja kaevamisega tungiti kaebaja valdusesse ja rikuti vara.
8.7.Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, märkides, et rikutud on tema õigust privaatsusele ja kodu puutumatusele.
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
9.1.Vaidlustatud haldusakt ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole samastatav enda vanematega, kes vaidlusalust kinnistut valdavad. Kaebaja ei ole menetluse vältel kirjeldanud mistahes elulist riivet, mille ehitusloa realiseerimine saaks talle kaasa tuua. Seega ei saa kõne alla tulla EhS § 44 p-s 4 kirjeldatud „püsiv negatiivne mõju“. Kaebaja ei esinda kohtumenetluses enda perekonda ega ole nende nimel kaebust esitanud. Tegemist ei ole kaebaja alalise elukohaga ja kaebaja ei ole selgitanud ega tõendanud, et viibib vaidlusalusel kinnistul sellise regulaarsusega, et seda võiks tema koduks pidada. 4(17)
3-21-1651
9.2.Kaebaja arusaadavad etteheited (heki eemaldamine, vihmavee suunamine, piirimärgete eemaldamine jne) väljuvad kaebuse piiridest ega hõlma vastustaja tegevust avalik-õiguslike ülesannete täitmisel.
9.3.Ükski avaldaja poolt esitatud etteheidetest ei oleks saanud tuua kaasa ehitusloa andmisest keeldumist.
9.4.Kaebaja on vaidlusaluse ehitusloa sisulist õigusvastasust väites viidanud AÕS-le (eeskätt AÕS § 129 lg-tele 2 ja 3). Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et väidetav vihmavee suunamine tema kinnistule ei saa olla ehitusloa andmise tulemus, st kõik asjaolud mis vihmavee tema kinnistule suunamisele osundavad (katuse kaldenurk ja elumaja vihmavee toru) esinesid juba enne ehitusloa andmist. Olemasoleva kõrvalhoone räästas jääb X 12 kinnistu kohale, mistõttu kukub ka sellelt langev vesi X 12 kinnistule, mitte naaberkinnistule. Sama kehtiks ehitusloa alusel ehitatud juurdeehitusele. Väide, et vihmavee suunamine sunnib kaebajat viinamarjade kasvatamiseks paigaldatud puitvõret sagedamini vahetama ja sirgendama, ei viita kaalukale õiguste riivele Ehitusloa andmise ja väidetava ohu vahel ei ole põhjuslikku seost. Arusaamatuks jääb kirjeldatud ohuolukord kaebajale seoses ehitusplokkide pudenemisega kaebaja kinnistule. Väidetava kanalisatsiooniga seotud toruühendus ei ole tõendatud (fotodelt nähtub vee imbtrapp).
9.5.Vastustaja ei saa muuta ega ole muutnud ehitusloaga kaebaja ja X 12 kinnistu suurusi ega piire, vaid on andnud X 12 omanikule õiguse ehitada ümber juba tema kinnistul endisel kohal asunud hoone. Kaebaja ei ole seni tõendanud piiride kulgemist erinevalt katastrikaardil märgitust.
9.6.Arusaamatuks jääb heastamisnõude eesmärk. Puudub vastustaja õigusvastane tegevus, mis õigustaks heastamisnõude rahuldamist. Kolmandad isikud pole vaidlustatud ehitusloa alusel teinud kaevetöid, mis nõudnuks kaeveluba. Kaebaja peab ise HKMS § 59 lg 1 kohaselt tõendama väidet, et heki ja posti eemaldamisel kaevati sügavamal kui 30 cm. Piirdeaia ümberehitamine või selle osa samaväärsega asendamine ei eelda ehitusteatise esitamist. Kaebaja ei ole arusaadavalt selgitanud ega ka tõendanud põhjuslikku seost vastustajale etteheidetava teo ja väidetava tagajärje vahel. Vastustaja ei ole vaidlusalustelt kinnistutelt midagi kaevanud ega eemaldanud.
9.7.Vaidlusalune auk hekis jääb naaberkinnistu, mitte tänava poole, ning sellest läbi vaatamiseks peaks seisma naaberkinnistul väga spetsiifilises kohas – garaaži sissesõiduteel. Kaebaja selgitused moraalsete üleelamiste kohta on ilmselge liialdus. , vastasel juhul oleks kaebaja ise kõnealuse augu kinni katnud
9.8.Vastustajal puudub pädevus alustada ehitusjärelevalvet mistahes võimalike rikkumiste suhtes, mis ei ole vahetult seotud ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamisega (EhS § 130 lg 2). Ehitusjärelevalve eesmärk ei ole tuvastada ega sanktsioneerida väidetavaid valdusõiguslikke rikkumisi.
9.9.Mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Kaebaja ei ole ühemõtteliselt selgitanud, milles seisneb talle väidetavalt tekkinud kahju, ega ole ära näidanud kahju ja ehitusloa andmise põhjuslikku seost. Kui mistahes kolmas isik on kaebaja valdust rikkunud, ei saanud selle aluseks olla ehitusluba, mis võimaldab X 12 kinnistul õiguspärast ehitamist. Isegi, kui vastav kahju eksisteeriks, ei saaks vastustajale omistada süüd riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Kaebaja pole põhistanud väidetava rikkumise süülisust. Olukorras, milles vastustaja kinnistu piirid on Maa-ameti katastrikaardilt tuvastavad, ei saa vastustajale ette heita nendest lähtumist. Teave X 14 kinnistu omaniku 5(17)
3-21-1651
etteheidetest X 12 ja 14 kinnistute vahelise piiri kohta laekus vastustajale aastaid peale ehitusloa andmist.
9.10.Heastamisnõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Vaidlustatud ehitusluba ei ole sisuliselt õigusvastane ning ei esine selliseid õigusvastaseid tagajärgi, mis rikuks kaebaja subjektiivseid õigusi – vastustajale teadaolevalt asus ja asub vaidlusalune hekk täies ulatuses X 12 kinnistul. Puudub põhjuslik seos ehitusloa andmise ja heki ning aiaposti väidetava eemaldamise vahel – neid tegevusi ei viidud läbi ehitusloale tuginedes. Arusaamatuks jääb ka heastamisnõude ja maamõõtmise tulemuste vaheline seos.
9.11.Kohtupraktikast tuleneb, et kui piiri asukoht looduses ei ole teada või on naaberkinnisasjade omanike vahel vaidluse all, saab piiri kindlakstegemisel lähtuda AÕS § 129 lg 2 esimesest lausest ja MaaKS § 15 lg-st 1 tulenevalt esmajoones kaartidest ja plaanidest ning seega eeldatakse piirivaidluses katastrikannete õigsust. Õigustatud ei ole kaebaja seisukoht, et vastustaja ei saanud ehitusloa andmisel lähtuda maakatastris sisalduvate andmete tõesusest.
9.12.Kuna vaidlustatud ehitusluba ei ole enam kehtiv, ei saa selle osas enam olla ka vaidlust.
10.Kolmandad isikud paluvad jätta kaebuse rahuldamata, väites kokkuvõtvalt järgmist.
10.1.Kolmandad isikud ei ole kõnealust ehitusluba taotlenud ega selle alusel mingit ehitustegevust korraldanud ning neil ei ole mingit huvi selle ehitusloa alusel ehitamiseks ka tulevikus. Nad ei ole tegutsenud teadlikult ja tahtlikult eesmärgil rikkuda kaebaja õigusi ega eelmise omaniku taotletud ehitusluba õigusvastaselt enda huvides kasutada.
10.2.Eelmine omanik taotles ehitusluba eesmärgiga viia ehitisregistri andmed vastavusse tegelikkuses kujunenud olukorraga. Tegelikkuses oli juba X kinnistul olemas ehitusloa taotluses märgitud mõõtmetele vastav hoone, mida kinnitab ka kaebaja esitatud pildimaterjal. Kaebaja kaasamine ehitusloa menetlusse ei saanuks registriandmete täpsustamise otsust mõjutada. Kolmandate isikute ainus huvi on registrisse kantud andmete kehtima jäämine ning abihoone ümberehitamise vajaduse korral pöördutakse vastava taotlusega vastustaja poole.
10.3.Kolmandate isikute tegevus (majandushoone korrastustööd) olid seotud hoone äärmiselt halva tehnilise seisukorra ning potentsiaalse suurte kahjustuste ohuga. Hoone olukord on fikseeritud. Hoone mõõtmed ega mõjud naabrile ei ole sellega muutunud. Ehitusluba ei käsitle muid kolmandate isikute tegevusi (tee või parkimisala renoveerimine, aiapostide ja heki osaline eemaldamine, sadevee ja suitsu juhtimine, lumekoristus jm). Kolmandate isikute tegevus on jäänud X 12 piiridesse. Kolmandad isikud on renoveerimisega seotud teavet naabriga heatahtlikult jaganud alates 2019. aastast, sh heki ja aia osalist eemaldamist kaebaja isaga arutanud.
10.4.Senistest dokumentidest kinnistute piiri kohta ei ole alust arvata, et kolmandate isikute kõrvalhoone asuks kaebaja kinnistul. Kaebaja abihoone seinatagune maa oli kaebaja pere valduses vaid suuliste kokkulepete alusel, kõigile teadaolev piir asus mujal.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kaebaja on taotlenud vaidlustatud ehitusloa tühistamist, vastustaja väidetavalt õigusvastase tegevuse tagajärgede kõrvaldamist ning kahju hüvitamist. 6(17)
3-21-1651
12.Kaebaja on vaidluse ajendanud olukorda kirjeldanud järgmiselt. Talle kuuluv X tn 14 kinnistu erastati 656 m2. suurusena. Kinnistut ei ole litsentseeritud maamõõtja poolt üle mõõdetud ega sellele vastavalt piiritähiseid maha märgitud. Kinnistu piire on seni arvestatud väljakujunenud valduse järgi. Muu hulgas on X tn 14 ja X tn 12 kinnistute piiriks loetud kaebaja valduses olnud aiaposte koos hekiga. 2021. a juunis eemaldas X tn 12 kinnistu omanik abihoone juurde viiva tee-parkla rajamise käigus osa kaebaja valduses olnud hekist ja aiapostidest, väites, et need asuvad X tn 12 kinnistul. Sellega on valduse piir vaidlustatud. Ei ole välistatud, et ehitustegevuse käigus eemaldatakse veelgi kaebaja kinnistult haljastust või rajatisi (hekk, taimed, ronitaimed koos võrega). Kuna kaebaja jäeti õigusvastaselt ehitusloa menetlusse kaasamata, pole arvestatud, et abihoone võib osaliselt (vähemalt osa katusest) asuda kaebaja kinnistul. X tn 12 kinnistu omanik on aastaid juhtinud abihoone katuselt vihmavett ja lund kaebaja kinnistule. Ehitusloa menetluses pole sellega arvestatud ning ka ehitusloa realiseerimise järel jätkuks sademevee juhtimine kaebaja kinnistule. Lisaks pole ehitusloa menetluses arvestatud, et naabri abihoone katus on amortiseerunud ja tervisele kahjulikust asbestist ning vajab tervikuna väljavahetamist. Ebaselge on ka, kuidas katuse eemaldamine käib. Kaebaja ei soovi, et ohtlikku asbesteterniiti tema kinnistu kaudu veetaks. Samuti pole arvestatud kaebaja põhjendatud huvi, et abihoone kaebaja kinnistu poolne sein ja katus oleksid kenad. Veel pole arvestatud, et naaber on aastaid juhtinud abihoone korstnast suitsu kaebaja kinnistule, sest korsten asub kaebaja kinnistu pool ja see on liiga lühike. Vastustaja tegevus ehitusloa andmisel ja järelevalve teostamata jätmisel on põhjustanud lahkarvamusi naabritega ja moraalseid üleelamisi perekonnale, riivates kodu puutumatust.
13.EhS § 38 lg 1 järgi annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Kohus ei nõustu kolmandate isikutega, et praegusel juhul anti vaidlustatud ehitusluba varasemalt valminud ehitisega samas asukohas asuva ehitise kohta korrektsete andmete ehitisregistrisse kandmiseks. Haldusasjas esitatud tõenditest ja selgitustest selgub, et vaidlustatud ehitusloaga on lubatud abihoone laiendamine 33% ulatuses. Ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele (EhS § 42 lg 2 ls 1). EhS §-s 44 on sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alused. Muu hulgas keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele (p 1) või kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (p 4). Ehitusloa kehtivus
14.Kolmas isik ja vastustaja on tõstatanud küsimuse ehitusloa kehtivuse lõppemisest käesoleva kohtumenetluse käigus ja sellest tulenevalt tühistamisnõude jätkuvast asjakohasusest. Vaidlust pole, et ehitusluba on antud 1. märtsil 2019. EhS § 45 lg 1 kohaselt kehtib ehitusluba viis aastat ning kui ehitamisega on alustatud, siis kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev (EhS § 45lg 2). Vaidlustatud ehitusluba on antud olemasoleva abihoone laiendamiseks – juurdeehitisena garaažiosa) ehitamiseks (ehitusprojekti seletuskiri; I kd tl 7(17)
3-21-1651
37p-38). Kolmandate isikute väitel ei ole nad vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamist alustanud, vaid on teinud abihoone juures üksnes selle halvast seisundist tingitud töid, et vältida hoonest lähtuda võivaid ohtusid. Kaebaja on arvamusel, et juba vundamendi rajamisega alustasid kolmandad isikud vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamist, kuid märgib kohtukõne raames, et ehitusloa kehtivuse lõppemise korral soovib alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamist, mis on vajalik ka kaebaja kahju hüvitamise ja heastamisnõuete lahendamiseks. Seega juhul, kui vaidlustatud ehitusloa alusel ei ole ehitamist alustatud, tuleks nõustuda kolmandate isikutega, et ehitusluba on käesoleva kohtumenetluse ajal alates 1. märtsist 2024 kehtivuse kaotanud. Kohus nõustub kaebajaga,et ka vundamendi rajamist saab pidada ehitamise alustamiseks. Kui ka ehitustegevus on toimunud vastuolus ehitusloaga või muul moel õigusvastaselt, ei kõrvalda see ehitusloa kui haldusakti kehtivust (vt haldusakti kehtivuse eeldused HMS § 61 lg 2). Ehitusloa kehtivust ei mõjuta kolmandate isikute seisukoht, et nad ei olegi ehitusloa alusel ehitamisest huvitatud ning sellise huvi korral pöörduvad vastava taotlusega vastustaja poole (29. jaanuari 2024. a seisukoht, p 21; I kd, tl 187). Kohtupraktika on siiski tunnustanud ka oma õigusjõu ammendanud haldusaktide tühistamise nõude lubatavust, kui nn ületühistamine oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik (nt Riigikohtu
13.novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 10). Kohus peab põhjendatuks jätkata tühistamisnõude menetlemist, mille raames on võimalik võtta ka heastamis- ja hüvitamisnõude lahendamiseks vajalik seisukoht ehitusloa õiguspärasuse kohta. Kaebeõigus
15.Vastustaja on tõstatanud küsimuse kaebajal kaebeõiguse olemasolust, väites, et vaidlustatud ehitusluba ei riiva mingil moel kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohtupraktika on tunnustanud naaberkinnistu omanike õiguste riivet ning kaebeõigust ehitusloa vaidlustamisel (nt Riigikohtu 13. detsembri 2018.a otsus asjas nr 3-16-1050). Praegusel juhul on ilmnenud, et Rakveres X 12 ja 14 kinnistud asuvad tihedalt asustatud alal (I kd, tl 44; ortofoto kaebuse p-s2.1). Pooled ei vaidle selle üle, et ehitusloaga hõlmatud ehitis asub kaebaja kinnistu piiri lähedal ning seejuures on pooltel ka senini erimeelsused piiri täpsema kulgemise osas, Pooltel on näiteks erinev arusaam, kas kolmandate isikute abihoone räästas ulatub kaebaja kinnistule ja milline ulatus on kolmandate isikute abihoonest ja selle ehitustegevusest lähtuvatel mõjutustel kaebaja kinnistule ning seal elavatele inimestele. Seega ei saa eitada vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamise mõju kaebaja kui kinnistuomanike õigustele ja huvidele. Vastustaja on rõhutanud, et kaebaja ise elab ja töötab Pärnus ning X 14 kinnistul asuvas majas elavad kaebaja vanemad ning see pole kaebaja elukoht. Kaebaja seda ei eita, kuid selgitab, et külastab oma vanemaid sageli ning kirjeldab muu hulgas kinnistust lähtuvate probleemide emotsionaalset aspekti. Kaebeõiguse olemasoluks ei pea esinema isiku õiguste rikkumist, vaid kaebeõiguse jaatamiseks on piisav ka õiguste riive (nt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-55-15, p 10). Arvestades kaebaja kinnistu ja ehitusloaga seotud kinnistu naabrust ning loaga hõlmatud hoone asukohta, aga ka kaebaja isikulist seotust kinnistuga, tunnustab kohus praegusel juhul kaebajal kaebeõiguse olemasolu. Isegi harv või vähene viibimine enda kinnisasjal ei välista naabrusest lähtuva mõju olemasolu – näiteks võivad kaebajal omanikuna olla kohustused temaga lepinguliste suhetes olevate isikute või kinnistu kasutajate suhtes vastuvõetava 8(17)
3-21-1651
elukeskkonna tagamisel. Kaebajal kinnistuomanikuna on õigus realiseerida oma õigusi omandi kaitseks, sh avaliku võimu õigusvastase tegevuse korral. Kohus ei nõustu seega vastustaja seisukohaga kaebeõiguse puudumise ja kaebuse läbi vaatamata jätmise aluse olemasolu kohta ning lahendab kaebuse sisuliselt. Küll aga rõhutab kohus, et kaebaja saab käeolevas kohtumenetluses tugineda vaid enda õiguste riivele ning kaitsta selles menetluses vaid enda, mitte vaidlusega hõlmatud kinnistul elavate vanemate õigusi ja huve (HKMS § 44 lg 1). Tühistamisnõue
16.Kaebaja väitel on vaidlustatud ehitusluba õigusvastane nii sisuliselt kui ka vormiliselt. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud ehitusluba õigusvastane juba ainuüksi põhjusel, et teda kinnistunaabrina pole ehitusloa andmise menetlusse kaasatud ja talle polnud tagatud võimalust olla haldusakti andmise menetluses ära kuulatud. Ehitusloa andmine on kaalutlusotsus, mille langetamisel tuleb muuhulgas arvestada naabri õigusi ja huve. Ehitusloaga hõlmatud kinnisasja naaberkinnisasja omanikku saab vaieldamatult pidada kolmandaks isikuks HMS § 11 lg 1 p 3 tähenduses (isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada). Kohtupraktikas on ka ehitusloa menetlustega seoses kujunenud seisukoht, et menetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea tema õiguste riive olema tõendatud, vaid piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta (Riigikohtu 20. veebruari 2019. a otsus asjas nr 3-14-52416 p13 ja seal viidatud praktika). Nagu kohus eelpool otsuse põhjenduste p-s 15 juba märkis, tuleb praeguse vaidluse asjaolusid arvestades tunnustada naaberkinnistul ehitamist võimaldava ehitusloa riivet kaebaja õiguste suhtes.
17.Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebajat polnud menetlusse kaasatud. HMS §-s 40 on üldreeglina sätestatud haldusorgani kohustus võimaldada menetlusosalisel olla haldusmenetluses ära kuulatud. Ehitusloal on naaberkinnitus omaniku jaoks eelduslikult koormav tähendus ning sel juhul kohaldub HMS § 40 lg-s 2 sätestatud haldusorgani kohustus.
17.1.Käesolevas haldusasjas ei ole esitatud mingeid tõendeid, mis tõendaks ärakuulamise võimaldamist kaebajale ning vastustaja ei ole selle toimumist ka väitnud. Esitatud tõenditest ilmneb, et kaebaja on saanud ehitusloast teada alles pärast naaberkinnistul ehitus- ja lammutustegevuse alustamist ning suhtluses linnaametnikega ning ise ehitisregistri andmetega tutvudes (kaebaja 17. juuni 2021. a pöördumine Rakvere Linnavalitsuse poole; I kd, tl 28). Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul HMS § 40 lg-s 3 sätestatud aluseid, mis õigustanuks ehitusloa andmist ilma kaebaja kolmanda isikuna haldusmenetluses ära kuulamata. Ärakuulamise nõudest kõrvalekaldumist ei õigusta ka vastustaja poolt välja toodud X12 kinnistu endise omaniku väidetav eesmärk fikseerida registris tegelikkusega vastavuses olevad andmed. Vaidlustatud ehitusloast ilmneb, et tegemist ei ole üksnes olemasoleva ehitise kohta registriandmete korrastamisega, vaid abihoone juurdeehitusega 33% ulatuses.
17.2.Arvestades ehitusloa õiguslikku olemust ja tähendust kaebaja kui naaberkinnistu omaniku jaoks leiab kohus, et ära kuulamata jätmine on oli praegusel juhul menetlusviga, mis muudab vaidlustatud ehitusloa vormiliselt õigusvastaseks. Samas tuleneb kehtivast õigusest, et menetlusnõuete rikkumine saab kaasa tuua haldusakti tühistamise vaid juhul, kui see rikkumine võis mõjutada ka sisulist otsustust ja viia ebaõigele lõppjäreldusele (HMS § 58, RVastS § 3 lg 3 p 1). Seega tuleb tühistamisnõude lahendamiseks võtta kohtul ka seisukoht, kas eelnimetatud 9(17)
3-21-1651
menetlusvead võisid mõjutada ehitusloa andmise lõpptulemust ja kaasa tuua ehitusloa sisulise õigusvastasuse.
18.Kaebaja väitel oleks ta soovinud ehitusloa menetluses avaldada oma arvamust ja vastuväiteid erinevate ehituslike küsimuste kohta. Kaebaja sõnul tähendaks juurdeehitus seda, et kaebaja kinnistule hakatakse lisaks varasemale abihoone sademeveele juhtima ka elumaja vett. Ta märgib, et ehitusjärelevalve korras kinnistul käinud linnavalitsuse ametnik möönis vihmaveerennide ajutist eemaldamist, kuid samas ehitusprojekti kohaselt vihmaveesüsteemi ei paigaldata (ehitusprojekti seletuskirja p 3.2). Kaebaja kahtlused ehitusloa sisulise õiguspärasuse osas puudutavad veel nt projekti kohaselt paigaldatavaid lumetõkkeid, katuse kallet, korstna asendit, tuletõkkeseina ning katusekattematerjalina eterniidi kasutamist. Lisaks on kaebaja tõstatanud küsimuse ehitise paiknemisest, arvestades naabrite erinevaid arusaamasid kinnisasja piiri kulgemisest. Silmas pidades ehitusloaga hõlmatud abihoone ja selle kavandatava laienduse asukohta kaebaja kinnistule äärmiselt lähedal (isegi sõltumata piiri täpsest kulgemisest) ning kinnistute mõõtmeid ja neil asuva hoonestuse mahtu kinnistu pindalast (vt nt asendiplaan I kd, tl 44) leiab kohus, et kaebaja õigeaegne kaasamine ehitusloa menetlusse ja tema võimalus olla ehitusloa menetluses ära kuulata võinuks viia teistsuguse lahendusega ehitusloa andmisele või vähemalt oleks võimaldanud vaidlusküsimuste saada täpsemad teavet ja vältida edaspidiseid erimeelsusi. Kuigi ehitusloa andmise menetluse eesmärgiks ei ole varasemast täpsemalt kinnistute piiride määratlemine ega mõõdistamine, ei saa välistada, et ärakuulamine ja suhtlus naabritega ehitusloa andmise menetluses oleks viinud teistsuguse sisuga või selgema ja arusaadavama haldusakti andmiseni ning seda ka osas, mis puudutab abihoone laiendust ja selle asukohta ning ulatust kinnistute vahelise piiri suhtes. Eeltoodut arvestades ning HMS §-s 58 ja RVastS § 3 lg 3 p-s 1 sätestatust lähtudes on kohus arvamusel, et kaebaja haldusmenetlusse kaasamata jätmine ja ärakuulamisvõimaluse tagamata jätmine olid menetlusvead, mis tingivad vaidlustatud ehitusloa õigusvastasuse ja selle tühistamise. Heastamis- ja hüvitamisnõue
19.Järgnevalt analüüsib kohus, kas ja milliseid tagajärgi on õigusvastaseks osutunud ehitusluba ja vastustaja tegevus kaebaja ehitusjärelevalve taotluse alusel endaga kaasa toonud kaebajale ning kas see võib tingida heastamis- ja hüvitamisnõude rahuldamise.
20.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitab ühtaegu nii nõudeid, mida on võimalik põhimõtteliselt lahendada avalik-õigusliku iseloomuga vaidluses halduskohtus, kuid samas puudutavad osa kaebaja väiteid tema valduse rikkumist (kivide kukkumine kaebaja kinnistule, väidetavalt kaebaja kinnistul asuva heki ja aiapostide eemaldamine, privaatsuse rikkumine), naaberkinnistult lähtuvaid mõjusid kaebaja kinnistule ning hüpoteetilist ohtu (oletatav asbesti sisaldava katusematerjali vedamine, privaatsuse rikkumine). Kaebuses ja kaebaja edaspidistes seisukohtades on põimunud ka väited, mis puudutavad ehitusloast tulenevaid kaebaja õiguste riiveid ning need tagajärjed, mille on kaasa toonud väidetavalt õigusvastaselt ehitusjärelevalvest keeldumine. Kaebaja heidab ühelt poolt ette konkreetseid ehituslikke puudusi. Kaebaja väitel tingib abihoone katusekalle vihmavee voolamise kaebaja kinnistule ning seetõttu abihoone seina äärde rajatud viinamarjade ja lilled kasvatamiseks mõeldud puitsõrestiku sagedasema vahetamise ning korrastamise. Vihmavee juhtimiseks vajalik süsteem puudub. Kaebaja on ka ette heitnud hoone korstnast suitsu suunamist tema kinnistule, mis on tema arvates tingitud ebaõigest 10(17)
3-21-1651
korstnakonstruktsioonist. Need on küsimused, mida kohtu hinnangul saanuks arutada kaebajat ehitusloa menetlusse kaasates ja tema seisukohti ning vastuväiteid ära kuulates. Teisalt on kaebaja aga nimetanud probleeme ja mõjutusi, mis võivad küll kaasneda ehitise olemasoluga ja ehitustegevusega, kuid ei ole tingitud otseselt ehitusloas ette nähtust ning seega ei oma nende puhul tähtsust ehitusloa õiguspärasus. Selliste mõjudena on kaebaja loetlenud järgmist: hoone remondi käigus on kaebaja kinnistule kukkunud kive; hoone sissesõidutee ja parkimisala rajamisel on osaliselt eemaldatud kinnistuste vahel asunud hekk ning aiapostid; on oht, et ehitustööde käigus hakatakse kaebaja kinnistu kaudu vedama tervisele ohtlikku asbesti sisaldavat katusematerjali (seni katust katnud eterniiti); heki eemaldamine on rikkunud privaatsust (võimaldab vaadet kaebaja kinnistule) ning kolmandate isikute tegevus abihoone remontimisel ning sissesõidutee rajamisel on kaasa toonud kaebaja valduse rikkumise.
21.Asjakohane on küll kaebaja viide kohtupraktikale, mille kohaselt ei tohi avalik võim ja haldusorganid võimaldada isikutel enda omandi õiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-42-03). Samas tuleb eristada kahjulikke mõjutusi, mis tulenevad avaliku võimu tegevusest ning neid, mille põhjustab eraõiguslik isik (nt naaber). Ehitusluba reguleerib ehitamisega seotud avalikõiguslikke küsimusi ning pädev asutus ei lahenda ehitusloa menetluses mh naaberkinnistute omanike vahelisi konflikte, mis tulenevad tsiviilõiguslikest suhetest (Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2024. a määrus asjas nr 3-23-1458, p 16). Halduskohus saab otsustada ehitusloa õiguspärasust hinnates ning kaebaja tühistamis-, heastamis- ja hüvitamisnõuet lahendades küll selle üle, kas ehitusloaga võis kaasneda püsiv negatiivne ning üleliia koormav mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4), kuid mitte lahendada naabrusõigusi puudutavaid küsimusi ega ühekordsetest ja lühiajalistest ning mõistlikult kõrvaldatavatest mõjudest tulenevaid erimeelsusi eraõiguslike isikute (kaebaja ja kolmandad isikud) vahel). Seega ei saa halduskohus ehitusloa õiguspärasust hinnates ka käesoleva kohtuasja raames lahendada kaebaja ja kolmandate isikute vahelisi eraõiguslikke vaidlusi, vaid piirdub hinnanguga vastustaja kui haldusorgani tegevusele ehitusloa andjana ja ehitusjärelevalveks pädeva asutusena, st vastustaja avalik-õiguslikule tegevusele. Vaidlused, mis lähtuvad kolmandate isikute tegevusest väidetavalt kaebaja valduse rikkumisel või nende kinnistu kasutamisest tulenevatest mõjutustest kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras ja neid tagajärgi ei ole võimalik heastada või hüvitada halduskohtumenetluses.
22.Kohus mõistab esitatud heastamisnõuet selliselt, et kaebaja soovib tagajärgede likvideerimist, mille vastustaja on talle tekitanud väidetavalt õigusvastase ehitusloaga ning järelevalvemenetluse läbi viimata jätmisega. Kaebaja on sõnastanud heastamisnõude järgmiselt: „Kohustada Rakvere Linnavalitsust heastama olukord HKMS § 37 lg 2 p 5 alusel X 14 kinnistu jaoks seoses ümberehitatava hoone ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärjel heki ja piiripostide omavolilise eemaldamisega, taastades endise olukorra ehk minu ja mu perekonna seadusliku valduse või alternatiivselt taastada see litsentseeritud maamõõtmise (sh vajadusel AÕS nõuete § 129 lg 2, 3 arvestamine) järgi minu kinnistul või alternatiivselt kohustada Rakvere Linnavalitsust X 12 kinnistu omanikule tegema ettekirjutust seoses ümberehitatava hoone ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärjel heki ja piiripostide osas, kohustades taastama endise olukorra ehk minu ja mu perekonna seadusliku valduse või alternatiivselt taastada see litsentseeritud maamõõtmise (sh vajadusel AÕS nõuete § 129 lg 2, 3 arvestamine) järgi minu kinnistul.“ 11(17)
3-21-1651
23.Kaebaja taotles järelevalvemenetluse algatamiseks esitatud 17. juuni 2021. a avalduses Rakvere Linnavalitsusele X 12 toimuva ehitustegevuse peatamist ja märkis p-s 2: „Ettekirjutusega ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärjel heki ja piiripostide osas taastada endine olukord ehk minu ja mu perekonna seaduslik valdus seniks kuni on õigustloova pädeva mõõtmise kaudu on piir ja õiguslikud küsimused kehtivalt paigas.“ Sama avaldusega teatas kaebaja, et vaidlustab vaidemenetluses ehitusluba ning taotles selle kehtivuse peatamist (kaebaja 16. ja 17. juuni 2021. a pöördumised, I kd, tl 22-26). RVastS §-s 11 sätestatud kahju hüvitamise nõuet asendava haldusaktide või toimingute õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks võib isik esitada halduskohtule HKMS § 5 lg 1 p 5 ja § 37 lg 2 p 5 kohaselt heastamiskaebuse (vt ka 3-17-725, p 12). Heastamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani tegevuse õigusvastasus. Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle (EhS § 130 lg 2 p 2). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa (vt KorS § 4). Ehitusseadustiku eelviidatud sätted kaitsevad ka naaberhoone omanike õigusi. (Riigikohtu 13. detsembri 2018. a otsus 3-16-1050, p-d 10 ja 12)
24.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on käitunud õigusvastaselt kaebaja pöördumiste alusel järelevalvet teostamata jättes ning on sellega loonud õigusvastaselt kaebajale negatiivseid tagajärgi. Vastustaja on järelevalvemenetluse algatamata jätmist põhjendanud enda 5. juuli 2021. a vastuses nr 5-6/1951-4 (I kd, tl 49-51), lahendades samas dokumendis ka kaebaja vaide. Vastustaja on selles dokumendis selgitanud vastustaja tegevust ehitusloa menetluses ehitusprojekti kooskõlastajana (sh projekteerijale tehtud märkusi) ning et analüüsis ja kaalus seejuures võimalikke mõjusid naaberkinnistutele, ning selle tulemusena leidis, et tegemist on juba olemasoleva hoonega, mille ümberehitus ei põhjusta negatiivseid mõjusid naaberkinnistute omanikele. Kolmandad isikud on kohtumenetluses kinnitanud, et pole alustanud abihoone laiendamiseks ehitusloa alusel ehitamist ning tehtud on vaid olemasoleva hoone ohutuse tagamiseks vajalikke töid.
25.Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Kehtiv õigus ei välista kohaliku omavalitsuse üksuse kaalumisruumi ehitusjärelevalve teostamisel (EhS § 130 lg 2). Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve, kuid mitte nõuda konkreetset tulemust, sh ettekirjutuse tegemist järelevalvega hõlmatud kinnisasja omanikule ( Riigikohtu 3-3-1-44-10, p 15). Vastustaja sai järelevalve algatamist otsustades lähtuda ehitusloast kui kehtivast haldusaktist (vt HMS § 61) ja kohapeal olukorraga tutvumisel tuvastatud asjaoludest. Vastustaja on kaebaja pöördumist (järelevalvetaotlust) menetlenud (sh käinud kaebaja kinnistul kohapeal) ning oma seisukohta järelevalvemenetluse algatamise vajaduse puudumisest piisava põhjalikkusega põhjendanud.
26.Üheks keskseks küsimuseks praeguse vaidluse käigus on kujunenud poolte erimeelsus nende kinnistuid eraldava piiri tegelikust asukohast ning sellest lähtub ka vaidlus kaebaja valduse võimaliku rikkumise ning sellega seonduva kahju hüvitamise ning heastamisnõude eseme üle. 12(17)
3-21-1651
Vastustaja on järelevalve algatamata jätmist põhjendades märkinud järgmist. Lähtudes olemasolevatest andmetest ei ole Rakvere Linnavalitsusel alust arvata, et ehitustegevuse käigus on tungitud X tn 14 kinnistule. Põhjenduste kohaselt selgitas 15. juunil 2021 paikvaatlusel osalenud ametnik, et linnavalitsuse ametnikud ei tegele piiri märgistamise ega piiri kulgemise määramisega. Paikvaatlusel on viidatud ehitusprojektis esitatud asendiplaanile, mida on vastustaja andmetel tutvustatud ka kaebaja isale, ning mis on vormistatud litsentseeritud maamõõtja poolt mõõdistatud geodeetilisele asendiplaanile. Samuti seda, et Maa-ameti kaardirakenduse kasutamine on tavapärane ja täiendav infoallikas lisaks asendiplaanil olevale infole. Vastustaja on samas selgitanud, et piiride täpsustamiseks on vajalik tellida katastriüksuse ülemõõdistamine ning alles siis, kui katastriüksuse piiri asukoht maastikul on välja selgitatud ning vajadusel mõõdistatud piirimärgid ja ehitised, saab otsustada ehitiste asukoha üle katastriüksuse piiri suhtes. Kohus nõustub vastustajaga selles, et ehitusjärelevalve alustamist otsustades või ehitusjärelevalvet tehes sai vastustaja lähtuda olemasolevast dokumentaalsest teabest kinnistute vahelise piiri kohta. X 12 kinnistul asusid juba enne praeguse vaidluse esemeks oleva ehitusloa menetlust elumaja ja abihoone. Vaidlusalune ehitusluba on antud olemasoleva abihoone laiendamiseks põhja suunas kuni olemasolueva elamuni (eelprojekti seletuskiri punkt 3.1. (I kd, tl 37p). Maa mõõdistamine ei olnud lõpule viidud ka käesoleva asja arutamise ajaks kohtuistungil. Kohtu hinnangul puudus vastustajal piiride määramise hetkeolukorda arvestades alus kahelda asendiplaani koostamisel aluseks võetud litsentseeritud maamõõtja tulemustel ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetel põhineva asendiplaani asjakohasuses, kui täpsemad ülemõõtmise andmed puudusid. Kinnistu piire olemasoleva teabe põhjal hinnates jõudis linnavalitsuse ametnik ka järeldusele, et hekk ja aiapostid asuvad täielikult X 12 kinnistul ja nende eemaldamine ei toimunud kaebaja valdust rikkudes.
27.Seoses X 12 kinnistul väidetava tee ehitamisega on vastustaja põhjendatult asunud seisukohale, et kinnistusisest kõvakatendiga ala ei ole põhjust käsitada teena ehitusseadustiku tähenduses, mistõttu ei saa vastavat tegevust pidada ehitusloa alusel ehitamiseks, mida saaks ehitusjärelevalve raames kontrollida (vt termini „tee“ kohta EhS § 92). Kaebaja pöördumises väidetud varisenud või teadlikult lammutatud seina osad (kivid) olid paikvaatluse ajaks eemaldatud, mistõttu ei saanud kohal viibinud ametnik täheldada väidetavalt varisevast seinast lähtuvat ohtu, kuna lagunenud osad olid eemaldatud ning konstruktsioon sisemiselt abihoones teostatud.
28.AÕS §-st 151 tuleneb, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud näiteks heki või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest (lg 1). Nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile (lg 2) ning kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta (lg 3). Praegusel juhul ei ilmne, et vaidlustatud ehitusluba oleks ette näinud tegevusi, mis oleks tinginud kinnistute vahel asuva heki või aiapostide kõrvaldamise. Seega ei saa heki või aiapostide eemaldamist ega sellega põhjustatud võimalikku kahju omistada vastustajale. Kui kolmandad isikud on oma tegevusega siiski rikkunud eeltoodud asjaõiguse normides sätestatut või tekitanud enda kinnistul korrastustöid tehes kaebajale heki ning aiapostide kõrvaldamisega kahju, on tegemist eraõigussuhtest tekkinud vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1). Piirirajatise kasutamisel tekib naabrite vahel võlasuhe, mille sisuks on piirirajatise otstarbekohane kasutamine ja hoidumine naabrit kahjustamast (Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2023. a määrus haldusasjas nr 323-1882, p 16). Ka kolmandate isikute hoonest lähtuvate väidetavate kahjustuste heastamist kaebaja kinnistul rajatud puitsõrestikule ja istutatud taimedele saab nõuda tsiviilõiguslikke õiguskaitsevõimalusi kasutades (viidatud määrus asjas nr 3-23-1458, p 6). 13(17)
3-21-1651
29.Kaebaja väidete osas, mis puudutavad erinevaid väidetavalt kolmandate isikute kinnistult lähtuvaid mõjutusi, peab kohus asjakohaseks esmalt viidata AÕS § 143 lg-le 1, mis sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Samas on keelatud mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale. Seega on kinnistuomanikul, sh kaebajal kohustus linnakeskkonnas tihedalt asustatud piirkonnas mõistlikus ulatuses taluda erinevaid inimtegevusega kaasnevaid mõjutusi, sh kui need ei ületa kehtestatud piirnorme. Kinnistuomanik saab nõuda selliste mõjutuste kõrvaldamist või vähendamist või selle võimatuse korral kahju hüvitamist taotleda eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid kasutades (AÕS § 143 lg 2). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 p 2 sätestab kohaliku omavalitsuse põhimõttena igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustusliku tagamise vallas ja linnas ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja valitsusel on vastavate õigustloovate aktide täitmise kontrolli pädevus (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-94-08, p 14). Kaebaja heidab ette kolmandate isikute abihoone korstnast suitsu juhtimist tema kinnistule. Kuna kohus on eelpool jõudnud järeldusele, et vaidlusalune ehitusluba tuleb tühistada, eeldab abihoone edaspidine renoveerimis- ja laiendamiskavatsus ehitusloa andmise menetluses kaebaja kaasamist, mis võimaldab kaasa rääkida ka korstnakonstruktsiooni ja suitsu levimise küsimuses. Suitsu tahtliku juhtimise korral on võimalik lähtuda aga ülal kirjeldatud õiguskaitsevõimalustest.
30.Kaebaja heidab ette hoone remondi käigus tema kinnistule kivide pudenemist ning väidab hüpoteetilist ohtu asbesti sisaldava katusematerjali vedamisest tema kinnistule. Seoses kaebaja väidetega, mis puudutavad kolmandate isikute kinnistul asuva ning vaidlustatud ehitusloaga hõlmatud abihoone ümberehitamisega (renoveerimisega) seotud mõjutusi, märgib kohus järgmist. AÕS § 147 sätestab, et kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine. Tegemist on kahju hüvitamisega eraõigusliku suhte raames, mida ei ole pädev lahendama halduskohus. Nende probleemide lahendamiseks tuleb samuti lähtuda eraõiguslikest õiguskaitsevõimalustest, sh väljavaatest taotleda õiguste rikkumise korral ja kahju tekkimisel ka selle hüvitamist.
31.Tuleohutuse nõuete osas on vastustaja kaebajale selgitanud, et tulemüüri rajamist ei ole ette nähtud ning kinnistute vaheline sein on kavas rajada tuletõkkeseinana. Samas selgitas ametnik kaebajale ka tema enda kinnistul asuv väikese majaga seonduvaid tuleohutusnõudeid (nõutav kuja või selle nõude vähendamine tuletõkkeseina või tulemüüri olemasolul).
32.Kohtu hinnangul on heastamisnõude eesmärgiks kõrvaldada vaidlustatud ehitusloa alusel toimunud ehitamise käigus tekitatud tagajärjed – osaliselt eemaldatud hekk ja aiapost. Kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele et need tagajärjed ei saanud tekkida vaidlustatud ehitusloa tõttu isegi juhul, kui kolmanda isikud on selle loa alusel ehitus- või lammutusöid teinud. Nimelt ei tulene ehitusloast ega projektist (I kd, tl 35-39), et ehitusloaga oleks ette nähtud abihoone juurdeehitusele lisaks ka juurdepääsutee või muude rajatiste ehitamine. Kaebaja on ka arvamusel, et heki ja aiaposti eemaldamist saanuks vältida, kui vastustaja oleks teostanud kaebaja pöördumise alusel kohaselt enda järelevalvefunktsiooni. Kaebaja on menetluses läbivalt selgitanud, et kolmandad isikud on teostanud kaevetöid ilma selleks vastavat luba omamata ning on arvamusel, et need tööd toimusid kaebaja valdust rikkudes. Vastustaja on kaebaja taotluse alusel järelevalvemenetlust alustamata jättes 14(17)
3-21-1651
Kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses on kehtestada kaevetööde eeskirjad (KOKS §22 lg 1 p 361. Rakvere Linnavolikogu 19. märtsi 2009. a määrusega nr 6 kehtestatud kaevetööde eeskirja § 2 p 4 kohaselt on kaevetööks selle eeskirja tähenduses ka puu ja põõsa istutamisega või väljajuurimisega seotud töö sügavamal kui 30 cm. Kaevetöö tegemine on lubatud kaeveloa alusel (eeskirja § 3 lg 1) nagu seda on rõhutanud ka kaebaja. Kohus on eelpool asunud seisukohale, et tõendatud pole heki ja aiaposti eemaldamine vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusena ning et vastustaja tegevuse tõttu oleks rikutud kaebaja valdust. Kaebajal pole subjektiivset õigust nõuda, et isegi kui kolmandad isikud on teinud kaevetöid ilma selleks luba omamata, kohaldaks vastustaja haldusorganina kolmandate isikute suhtes ettekirjutust või muid avlik-õiguslikke meetmeid.
33.Kaebaja on palunud välja mõista vastustajalt tema kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel seoses ehitusloa õigusvastasusega. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda avaliku võimu õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist RVastS § 9 lg-s 1 loetletud õigushüvede kahjustamise korral. Muu hulgas on selles sättes nimetatud ka kodu ja eraelu puutumatust, mida kaebaja on praegusel juhul kahjunõude alusena välja toonud. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama haldusorgani õigusvastase tegevuse ja kaebaja õiguste rikkumise. RVastS § 9 lg 1 järgi hüvitatakse mittevaraline kahju vaid juhul, kui avaliku võimu õigusvastane tegevus oli süüline. EhS § 44 p-s 4 on sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alusena, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Sellise püsiva negatiivset mõjuna EhS § 44 p 4 mõttes peetatakse silmas mõju, mida pole võimalik kõrvaldada (viidatud määrus asjas 3-23-1458, p 6). Kuigi viidatud säte reguleerib ehitusloa andmisest keeldumist, saab selles nimetatud püsiva negatiivse mõju mõistet analoogia korras kohaldada ka ehitusjärelevalve algatamata jätmise õiguspärasuse ja hüvitamis- ning heastamisnõude analüüsimisel. Kohtu hinnangul tuleb püsiva negatiivse või üleliia koormava mõjuna EhS § 44 p 4 tähenduses mõista ehitisest ja ehitustegevusest tulenevat mõju, kuid mitte naabrite vahelisest suhtlusest tingitud pingeid ja sellest tulenevat stressi ja üleelamisi. Kuigi kohus on eelpool tuvastanud ehitusloa õigusvastasuse menetlusnõuete olulise rikkumise tõttu, ei ole kohtu hinnangul kaebaja kirjeldatud kahjulikud tagajärjed ja mõjutused saabunud vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusena. Kohus on leidnud, et kaebaja väidetud tagajärjed ei ole tingitud vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamisest ega ka mitte vastustaja avalik-õiguslikust tegevusest ehitusjärelevalve taotluse alusel (mille puhul kohus ei ole õigusvastasust tuvastanud). Kirjeldatud tagajärjed võivad tuleneda kaebaja ja kolmandate isikute kui kinnistunaabrite vahelistest eraõiguslikest suhetest (vt käeoleva otsuse põhjenduste p 21).
34.Eelnevat arvestades pole kohtu hinnangul kahju hüvitamise eeldused täidetud ning hüvitamisnõude rahuldamiseks puudub alus.
MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED; MENETLUSKULUD
15(17)
3-21-1651
35.Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada tühistamisnõude osas ning jätta rahuldamata heastamis- ja hüvitamisnõude osas. Kohtu hinnangul on kaebus rahuldatud ühe kolmandiku ulatuses ning jääb rahuldamata kahe kolmandiku ulatuses.
36.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8).
37.Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt, st tühistamisnõude osas, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks mõista välja tühistamisnõude esitamise eest tasutud riigilõiv (vastavalt riigilõivu tasumise ajal 2021. a kehtinud riigilõivuseaduse § 60 lg-le 1 15 eurot). Kuna kaebus jääb rahuldamata heastamis- ning hüvitamisnõude osas ning rahuldamata jäi ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus, jääb tasutud riigilõiv ülejäänud osas kaebaja enda kanda. Muude menetluskulude kandmist ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud.
38.B ja C on praeguses kohtumenetluses kolmandate isikutena vastustaja poolel. C esindamiseks ei ole kohtumenetluses volitusi esitatud. B esindaja esitas 6. veebruaril 2024 menetluskulude väljamõistmiseks taotluse ja kulude nimekirja (dtl 355-363), milles märgitakse, et vastavalt LEADELL Pilv Advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingule ja advokaadibüroo poolt valjastatud arvetele on B kandnud haldusasjas nr 3-21-1651 kohtuväliseid kulusid õigusabile summas 5803,05 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude koosseis on loetletud avalduses kohtule ja täpsemalt välja toodud advokaadibüroo arvetel koos spetsifikatsioonidega (dtl 358-363). Veel soovib kolmas isik 20. märtsil 2024 esitatud taotlusega täiendava menetluskulu (774 eurot koos käibemaksuga) väljamõistmist, st kokku 6577,05 eurot (koos käibemaksuga), lisatud arve ja spetsifikatsioon (dtl 391-392). 38.1.Kaebaja on esitanud vastuväited menetluskulu taotlustele kohtuvaidluste kirjalikes seisukohtades.
38.2.Kohus märgib esmalt kolmanda isiku esindaja 20. märtsi 2024. a taotluse kohta, et kohus selgitas 6. veebruaril 2024 toimunud kohtuistungil täiendavate menetluskulu taotluste esitamise võimalust ning andis 23. veebruari 2024. a määrusega täiendavad tähtajad kohtuistungile järgnenud kirjaliku menetlusega seotud menetluskulude taotlemiseks. Varasema menetlusega seotud kulude väljamõistmise taotlused ja kuludokumendid tuli esitada kohtuistungil (istungil alates 02:06:51). Kohus määras 23. veebruari 2024. a korraldava määrusega menetlusosalistele tähtajad, mille jooksul oli võimalik esitada täiendavalt kirjalikult kohtukõne seisukohad ning teise menetlusosalise seisukohtadele vastata, samuti esitada täiendavate menetluskulu taotlused ja kuludokumendid ning vastuväited neile (dtl 382-383). Kohtu selgitustest kohtuistungil ja 23. veebruari 2024. a määrusest pidi menetlusosalistele olema selge, et silmas on peetud neid täiendavaid menetluskulusid, mis tekivad kirjalikus menetluses seisukohtade ja vastuväidete esitamisega. Kolmanda isiku esindaja 20. märtsi 2024. a taotluse lisast ilmneb, et taotluses viidatud õigusabi eest tuli tasuda 2022. a sügisel koostatud arve alusel. Seega ei ole tegemist täiendava kuluga, mis tekkis pärast 6. veebruari 2024. a kohtuistungit. Tegemist on hilinenult esitatud kuludokumendiga, mida kohus ei pea võimalikuks arvesse võtta – arutelu menetlusosaliste vahel hilinenult esitatud dokumendi vastuvõtmise üle oleks pikendanud veelgi juba pikale veninud menetlust ning kohus ei näe, et kolmandal isikul saanuks olla tõendi hilinenult esitamiseks arvestatav põhjus (HKMS § 51 lg 4).
16(17)
3-21-1651
38.3.Kohtuistungi ajaks esitatud taotluse ja kuludokumentide kohaselt on vandeadvokaadist esindaja osutanud kolmandale isikule õigusabi käesolevas haldusasjas 5803, 05 euro eest kokku 25 tunni 7 minuti ulatuses tunnihinnaga 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus nõustub, et õigusabiteenuse tunnihind on vastavuses käesoleval ajal nüüdseks kohtupraktikas aktsepteeritava tasemega. Kolmanda isiku esindaja on asjakohaste viidetega kohtupraktikale toonud välja põhjendatud ning väljamõistetavate menetluskulude suurust mõjutavad tegurid (6.veebruari 2024. a avalduse p 5, dtl 356). Kohus nõustub kolmanda isikuga, et õigusteenuse mahtu praeguse haldusasjas on mõjutanud esitatud dokumentide maht ja vaidlusküsimuse keerukus ning mitmetahulisus. Seega on muu hulgas kolmandate isikute esitatud menetlusdokumentide maht ja sellele kulunud aeg olnud vähemalt osaliselt tingitud ka kaebaja tegevusest. Siinkohal märgib kohus, et ei nõustu kaebajaga nagu oleks kolmandad isikud põhjendamatult väljendanud oma seisukohta ka vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas – kolmandal isikul ei ole menetlusõiguslikku takistust avaldada oma seisukoht kaebuse kõikide nõuete osas ning kaebuse rahuldamine ja selle ulatus võivad tähtsust omada menetluskulude jagamisel. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud siiski mõnevõrra ülepaisutatud. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Samas peab kohus lähtuma ka õigluse ja mõistlikkuse põhimõttest (HKMS § 108 lg 11). Kohus nõustub, et kolmanda isiku esindaja kirjalikes seisukohtades on kordusi ning osaliselt on B ise kohtule seisukohad esitanud (nt 20. märtsi ja 10. aprilli 2024. a seisukohad, II kd, tl 53-56 ja 70-73). Eeltoodud norme ja asjaolusid ning kaebuse rahuldamisele kuuluvat osa arvesse võttes peab kohus põhjendatuks mõista kaebajalt kolmas isik B kasuks välja 1800 euro ulatuses. Väljamõistetav menetluskulu hõlmab ka käibemaksu, kuna kulude kandja on füüsiline isik, kelle puhul pole ilmnenud, et ta oleks käibemaksukohustuslane, kes saaks õigusabikuludelt käibemaksu sisendkäibemaksuarvestuses tagasi arvestada (vt nt Riigikohtu 11. mai 2022. a otsus asjas nr 3-20-663, p 23).
38.4.Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ning tema menetluskulud jäävad tervikuna tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
39.Kohus asendab käesoleva kohtuotsuse avaldamisel kaebaja ja kolmandate isikute nimed ning nende kinnistute aadressides tänava nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 2.12.2025 otsusega jäeti apellatsioonkaebused ning vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27. mai 2024. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti otsuse põhjendusi vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 2.12.2025 otsuse põhjendustele.
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.